www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 01 Dets, 2021 19:27

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 4326 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 280, 281, 282, 283, 284, 285, 286 ... 289  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 12:31 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 6718
Tsiteeri:
Kui aga tõke on kole hõre (nt 1 miin 100 meetri kohta), siis arvan, et nad saadavad traaleri ette ja sõidavad ülejäänud alustega selle sabas lihtsalt läbi, mitte ei hakka seal miine jahtima.

Mineeritud alasid kaetaksegi sellepärast rakettidega. Miinitõrje on paratamatult aeglane tegevus (ka traaleriga) ning kui sinna alasse on mõni laskeseade suunatud, siis ei ole see sugugi mitte lihtne ega sirgjooneline ülesanne. Vastase heidutamiseks on need mõjuvad argumendid. Selles suhtes on meil esialgne "kihiline kaitse" valmimas.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 13:33 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2018 14:32
Postitusi: 64
Asukoht: Tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
von Kaerahelves kirjutas:
Kas Te lugupeetu ka teate, kui palju oli EW ajal planeeritud Tallinna lahe sulus kasutada meremiine?
Puudu on ikka "mitmekihiline kaitse" ehk siis see millest ma eelnevalt just kirjutasin, kui juhuslikult vaevusite lugema postitust täies mahus


Soome lahe sulus pidi miine olema 1000+
Sellise tõkke rajamine täna meil olemasoleva/võimaliku laevade pargiga kestab nii nädala.
Kui aga tõke on kole hõre (nt 1 miin 100 meetri kohta), siis arvan, et nad saadavad traaleri ette ja sõidavad ülejäänud alustega selle sabas lihtsalt läbi, mitte ei hakka seal miine jahtima. Läbisõidukoht märgitakse (sealt sai läbi) ja kasutatakse ka edaspidi. Lisaks on venelastel täna relvastuses juba mehitamata miinitõrjealused, mida eskaadri läbisõiduks kannab ehk ohverdada.

1939 olid meil miinipanija tüüpi allveelaevad, mis suutsid väljatraalitud kohad kohe täis muneda (niipea kui õhk puhas oli) või isegi muneda oma miine läbi pääseva vastase teele (nö aktiivne mineerimine).

Tsiteeri:
Poolakate kingiks pakutud T-55 võinuks selleks otstarbeks päris hästi sobida) ja 100mm mürsul on ka piisav purustusjõud.
Teoorias kõik muidugi ilus, kui tegelikus elus läheb vast nagu ikka


NSVL ajal kasutati Kaug-Idas lähikaitseks maasse kaevatud T-54 ja IS-tanke. Soome kasutas Soome lahe ranniku kaitseks kokku 54 T-54 tornist ehitatud seadeldist (14 patareid a' 4 kahurit). Siiamaani seisavad Soome rannas. Muidugi 40 sõlmega liikuva väikealuse tõrjeks pole neist palju kasu (tule tihedus liiga väike), sestap soomlased eelistavad juhitavaid rakette.


1929- 1937a plaanide kohaselt pidanuks erinevat klassi meremiinide kogus kõikuma 1240- 1400 miini vahel, kusjuures sellest kogusest ei jätkunud isegi miinimumiks, ehk siis Tallinna ümbruse ja Saarte piisavaks kaitseks
üks tore diplomitöö samal teemal
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... 202013.pdf


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 14:30 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33781
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
Kui aga tõke on kole hõre (nt 1 miin 100 meetri kohta), siis arvan, et nad saadavad traaleri ette ja sõidavad ülejäänud alustega selle sabas lihtsalt läbi, mitte ei hakka seal miine jahtima.

Mineeritud alasid kaetaksegi sellepärast rakettidega. Miinitõrje on paratamatult aeglane tegevus (ka traaleriga) ning kui sinna alasse on mõni laskeseade suunatud, siis ei ole see sugugi mitte lihtne ega sirgjooneline ülesanne. Vastase heidutamiseks on need mõjuvad argumendid. Selles suhtes on meil esialgne "kihiline kaitse" valmimas.


Traalimine pole miinijahtimine, traalimise kiirust piirab ainult traaleri enda kiirus, mida ta arendab koos vees olevate traalidega.
Miinijahtimine on jah aeglane ukerdamine. WWI aegses miinitraalimise käsiraamatus räägitakse "10 knots and over".

Mina saadaks mingi väheväärtusliku tsiviillaeva (nt suur kalatraaler) minimaalse meeskonnaga kõige ees ja kihutaks selle kiiluvees sõjalaevadega kiiresti läbi (enne kui sinna asemele midagi panna jõutakse). Kui see Sinise Odaga uputatakse, siis hoolitseksin selle eest, et see saaks filmitud ja teeks maailma meedias seakisa, kuidas Tallinna hunta tsiviillaevu ründab.

Ühesõnaga, miine peab olema küllalt palju, kui soovitakse vastase liikumist tõsiselt takistada, muidu on tegemist vaid häiriva tegevusega, mis lahendatakse ilmselt eelmises lõigus kirjeldatud viisil.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 14:34 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2018 14:32
Postitusi: 64
Asukoht: Tallinn
Liikudes müamssidest suurema pildi juurde-
Suure purustusjõuga kaugmaaraketid ja ühetüüpsed meremiinid on vaid ühe võimekusaugu osaline parandamine, napilt pool rehkendust sellega tehtud kui sedagi


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 14:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 527
Milline peab olema teiste kihtide hind, et see kaaluks üleks sama summa eest miinide ja/või rakettide soetamisest saadava heidutuse ja kaitsevõime? Olgu selleks M60 tornidest suurtükipositsioonid või midagi muud. Eriti ervestades, et meil ei pruugi praegu olla olukorrateadlikusega veel asjad nii head, et rakettidest viimast välja pigistada, ega neid rakette enditki ülearu palju.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 15:09 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33781
Antud lahendus on pädev Ropuchade ja Neustrashimõide vastu (suhteliselt väike arv suuri, kallihinnalisi pealveelaevu). Seda eeldusel, et me õigel ajal haisu ninna saame ja kihutame neile raketid teele enne, kui nad lähedale meile jõuaks.

Mingi asümmeetrilise jama või väikealuste kasutamise vastu on see vähetõhus. Mõistagi tabab ja uputab, aga efektid on kas soovimatud või liiga kulukad.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 15:25 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2018 14:32
Postitusi: 64
Asukoht: Tallinn
Eks tuleb lähtuda vaenlase mõtlemisest, mida nad teha plaanivad
Loogiline oleks:
- Lõigata ära Eesti muust maailmast võttes kontrolli alla Hiiu- või Saaremaa, mis on palju hõlpsam kui Gotlandi vallutamine (ei saa nende Rootslaste ülepaisutatud hirmudest üldse aru, ons see nüüd mingi alaväärsuskompleks või lihtsalt luul)
- Hõivata pealinn
- Maandada dessant "tagalas" põhjarannikul või Muugal, sõltuvalt sündmuste käigust

Meremiinid võivad Tallinna ümbrust võrdlemisi effektiivselt kaitsta, kuid isegi uut tüüpi distantsjuhitavate meremiinidega on õige palju agasid
Arvestades Tallinna, Paldiski, Maardu avatust merele on neid sadamaid võrdlemis raske vaid pikamaa rakettidega katta, mehitatud lühimaa rakettide ja mobiilsete suurtükiplatvormide kasutamine tundub olema vähegi tõsisema kaitse ülesehitamisel möödapääsmatu


Manused:
first_crews_of_italian_army_cavalry_school_qualify_on_centauro_ii_mgs_120mm_tank_destroyer_2-02681d1e5c444e1a534c0401510f23da.jpeg
first_crews_of_italian_army_cavalry_school_qualify_on_centauro_ii_mgs_120mm_tank_destroyer_2-02681d1e5c444e1a534c0401510f23da.jpeg [ 103.02 KB | Vaadatud 764 korda ]
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 15:58 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 6718
Tsiteeri:
traalimise kiirust piirab ainult traaleri enda kiirus, mida ta arendab koos vees olevate traalidega.

Nii palju kui mina olen uurinud, siis päris nii ikka ei ole, et traalerid lasevad nii kiiresti nagu torust tuleb. Traal seab oma ujukite ja mehhanismidega teatavad piirangud. Lisaks, meie hangitud n-ö tarkmiinide vastu ei pruugi traalimine kõige efektiivsem variant olla.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 16:12 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2018 14:32
Postitusi: 64
Asukoht: Tallinn
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
traalimise kiirust piirab ainult traaleri enda kiirus, mida ta arendab koos vees olevate traalidega.

Nii palju kui mina olen uurinud, siis päris nii ikka ei ole, et traalerid lasevad nii kiiresti nagu torust tuleb. Traal seab oma ujukite ja mehhanismidega teatavad piirangud. Lisaks, meie hangitud n-ö tarkmiinide vastu ei pruugi traalimine kõige efektiivsem variant olla.


EV poolt soetatavate distantsjuhitavate miinide vastu pole 100aasta vanuse kontakttraalimismeetodiga midagi teha.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 16:54 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33781
"Tarkmiinid" ja "meie piiratud eelarve" üldiselt lõhnab tugevalt selle järgi, et neid miine saab olema pisuke näputäis.

Tsiteeri:
EV poolt soetatavate distantsjuhitavate miinide vastu pole 100aasta vanuse kontakttraalimismeetodiga midagi teha.


Need nutimiinid on muus osas tavapärased ankrumiinid (st seisavad ühel kohal paigal ankruketi/trossi otsas), siis nende vastu kasutatakse ka 100 aasta vanust meetodit ka täna, kõikide suurte riikide laevastikus on traalerid kontakt- ja elektromagnetiliste traalidega ka täna olemas. Kui traali trossiga lõigata ankrutross läbi, siis tõuseb miin veepinnale hulpima (miin on positiivse ujuvusega), kus selle saab traaleri pardarelvadest hävitada. See, et soomlased näitusel mässivad miini ankruosa maskeerimisvõrgu sisse, ei tee miini veel "mobiilseks, distantsjuhitavaks ja hüperseksuaalseks" :oops:

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 17:00 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2018 14:32
Postitusi: 64
Asukoht: Tallinn
Kapten Trumm kirjutas:
"Tarkmiinid" ja "meie piiratud eelarve" üldiselt lõhnab tugevalt selle järgi, et neid miine saab olema pisuke näputäis.

Tsiteeri:
EV poolt soetatavate distantsjuhitavate miinide vastu pole 100aasta vanuse kontakttraalimismeetodiga midagi teha.


Need nutimiinid on muus osas tavapärased ankrumiinid (st seisavad paigal ankruketi/trossi otsas), siis nende vastu kasutataksegi 100 aasta vanus meetodit ka täna, kõikide suurte riikide laevastikus on traalerid kontakt- ja elektromagnetiliste traalidega ka täna olemas. Kui traali trossiga lõigata ankrutross läbi, siis tõuseb miin veepinnale hulpima (miin on positiivse ujuvusega), kus selle saab traaleri pardarelvadest hävitada.


Kui Wana Waenlane EV vastu sõjalise inteventsiooni plaanib, siis tuleb see suure tõenäosusega üllatusrünakuna ja sellisel juhul aeglaseid miinitraalreid kasutada vaenlase poolt oleks rumalus.
Sama rumal kui meie poolt vaid meremiinidele ja Sinisele odale loota


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 17:02 
Eemal
Liige

Liitunud: 15 Aug, 2015 19:48
Postitusi: 527
von Kaerahelves kirjutas:
Eks tuleb lähtuda vaenlase mõtlemisest, mida nad teha plaanivad
Loogiline oleks: /.../
Nõus. Kuid ma mõtlen, ja mitte üldse tõele pretendeerides, et kas ja kuivõrd sarnast effekti oleks võimalik saavutada rakettidega. Ütleme, et raketid heidutavad nende suuri laevu. Kas suurte laevade puudumisel oleksid nad sama altid väikeste laevadega maabumist korraldama. Väiksed alused oleksid rohkem mõjutatavad meil tõenäolisemalt välja pandavatest asjadest - kasvõi näiteks patrullpaadid-laevad (olgu trummised või mitte) ning jalaväekompaniid saartel jne. Kas ei või olla, et suurte laevade puudumine muudaks riskid liiga suurteks, et nad parem jätaksid üldse ara väikestega üritamise. Mitu sobivat alust neil maabumisteks üldse on? Kui raketivaru suurendamine tosina või poole võrra tähendaks, et üle pooltele neist jätkuks, siis kas ikka oleks uude kihti vaja investeerida? Eeldusel, et uus kiht ei oleks suurte laevade vastu nii ohtlik, kuid maksaks sama suurusjärgu. Kas neil oleks tahtmist tulla üritama, kui oleks selge, et pea igale maabumisalusele jätkuks ka suuremat raketti ning laskmisega ei olda kitsid?

Muidu kui tuleks välja, et 3. brigaad Edela-Eestisse koos k9 STV pataljoniga ja Spike'idega vms tuleks odavam, siis andke minna, poleks selle vastu mul ka midagi.

_________________
My fair lady.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 17:11 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33781
Ma vaatan juba mitmendat aastat venelaste mereväeparaade ja hetkel tundub, et laevade osas on nad jätkuvalt suurte laevade usku, ka see rootslastelt maha viksitud CB90 kloon (Putin sõidab paraadi üle vaatama samasugusega) on ikkagi väikeseeria toode, isegi Rootsil on neid palju rohkem.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 17:34 
Eemal
Liige

Liitunud: 25 Mär, 2016 22:16
Postitusi: 6718
Tsiteeri:
Need nutimiinid on muus osas tavapärased ankrumiinid (st seisavad ühel kohal paigal ankruketi/trossi otsas)

Meie poolt hangitud miinid minu arusaamistmööda ei ole. Istub rahulikult põhjas ja ootab oma võimalust. See tähendab, et vaja on teha mõjutraalimist, mis eeldab vastavate signatuuride imiteerimist. Ilmselgelt kaasnevad sellise tegevusega omad raskused ja riskid.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Merevägi ja rannakaitse
PostitusPostitatud: 20 Okt, 2021 20:27 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Apr, 2018 14:32
Postitusi: 64
Asukoht: Tallinn
nimetu kirjutas:
Tsiteeri:
Need nutimiinid on muus osas tavapärased ankrumiinid (st seisavad ühel kohal paigal ankruketi/trossi otsas)

Meie poolt hangitud miinid minu arusaamistmööda ei ole. Istub rahulikult põhjas ja ootab oma võimalust. See tähendab, et vaja on teha mõjutraalimist, mis eeldab vastavate signatuuride imiteerimist. Ilmselgelt kaasnevad sellise tegevusega omad raskused ja riskid.


Huvitav, kuidas ja kas üldse need miinid dessanthõljukitele reageerivad, see on vast kõige olulisem


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 4326 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 280, 281, 282, 283, 284, 285, 286 ... 289  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 9 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt