Merevägi ja rannakaitse

[Lemet]

Venemaa ei valmistu esimese lahendusena tuumasõjaks. 

Venemaa sõjalise doktriini punkt 22.

Российская Федерация оставляет за собой право применить ядерное оружие в ответ на применение против нее и (или) ее союзников ядерного и других видов оружия массового поражения, а также в случае агрессии против Российской Федерации с применением обычного оружия, когда под угрозу поставлено само существование государства.

Решение о применении ядерного оружия принимается Президентом Российской Федерации.

See esimene lahendus on neil konventsionaalse sõja korral ka ainus võimalik lahendus. Paraku...sest igasuguse konventsionaalse sõja puhul satub hoobilt nende riigi eksisteerimine ohtu.

[Kriku]

Ah, jäta nüüd. Meil on lähiminevikust mitu näidet, kus VF on konventsionaalset sõda pidanud.

[Kapten Trumm]

Kogu kokkuvõte asjast on, et VF merevägi sõdib diametraalselt teistsugustel tingimustel ja olukorras kui Eesti sõdiks iseseisva kaitsevõime oludes.
Seepärast ei oma vene laevavalikud ja nende argumendid meil sisulist tähtsust.

Võimalusest tuumarelva kasutada ei piisa tsitaadi argumenteerimiseks, sest ka venelased katsuvad ikka ilma tuumarelva kasutamata läbi saada.

Venelastel on ka muid "vihmavarjusid" seal mere kohal, mida Eestil pole ja vähemalt iseseisva kaitsevõime olukorras ei hakka ka olema.
See tingib hoopis teistsuguse taktika. Näiteks kaugmaa õhutõrje, lennuvägi, satelliitluure, õhuluure, maapealsed raketisüsteemid jne.

Kui me ehitame üles enda laevastiku nii, et see oleks nt 10% VF Balti laevastikust, siis iseseisva kaitsevõime olukorras saame me üsna kindlasti lüüa, sest VF laevastik on kohandatud võitluseks endasugusega ja antud lahingus pannakse arvukus maksma. Seega tuleks kasutada lahendusi, mis keelavad vastasel oma arvulist ülekaalu realiseerida.

Trummipaatide või mistahes moskiitolahenduse edukuse kindlustab asjaolu, et vene laevad on konstrueeritud tõrjuma mõnesid suuremaid pealvee sihtmärke, mitte kümneid väikesi - nendel puuduvad taolise vastase tõrjumiseks efektiivsed relvasüsteemid (nt ameeriklastel see poleks probleemiks). Kui pardal kaheksat tiibraketti kandev hävitaja satub lahingusse pardal nelja raketti kandva Eesti korvetiga, siis on shansid vähemalt 80/20 venelaste kasuks. Kui sama alus satub kohtakti 20 trummipaadiga, mis igaüks kannab kahte raketti, on olukord 50/50 või meie jaoks kasulikum.

Minu mõtteviis on küll selline, et ma ei taha panna suuremaga sarvi kokku, vaid kui ees paistab selline võimalus, siis hakkan otsima teed nendest sarvedest mööda.

[Kapten Trumm]

Ah, jäta nüüd. Meil on lähiminevikust mitu näidet, kus VF on konventsionaalset sõda pidanud.

Ma isiklikult arvan (olles venelase doktriiniga nats rohkem kursis), et üks ameeriklasi Hmemimi ja taoliste ürituste ründamisest heidutav faktor on kogu aeg olnud taktikaliste tuumarelvade kohalolek seal baasis (satelliitluurega tuvastatav). See hoidis ka Trumpi taolisel näpud paigal.

Aga konventsionaalsed sõjad, mida VF on pidanud, on olnud alati ülekaalukalt VF kasuks, tuumarelv olnud ebapraktiline (valluta pärast seda saastatud riiki).
Konflikti NATO, USA või Hiina vastu pole taevas tänatud, juhtunud.

[Kriku]

Ma vist ei väljendanud selgelt, milles ma vastuolu näen. Kui VF valmistuks vastasseisuks USA või mõne teise suure mereriigiga esimese valikuna tuumasõjaks, ei oleks VF-il selleks samuti suuri laevu vaja.

[URR]

Kokkuvõttes oli sõja lõpus venelastel Leningradi ruumis hulk lahinguvõimetuid remondiprojekte, 1944-1945 tegutses Läänemerel üksnes lennuvägi, moskiitod ja allveelaevad.

Pole päris tõsi: Oktjaberskaja Revoljutsia, Kirov ja Maksim Gorki toetasid 1944. aastal pealetungi Viiburile. Kaugemale minemist takistasid eelkõige Saksa-Soome miiniväljad (allveelaevad ja lennukid muidugi ka). Samal põhjusel polnud ka Soome “valgetel elevantidel” (tegelikult “elevandil”, sest Ilmarinen uppus juba 1941. aastal) palju teha: polnud kelle pihta lasta.
“Suur” ja “väike” on laialivalguvad mõisted. Hävitajaid, allveelaevu ja traalereid lahingulaevadega ühte patta panna ja neid kõiki “suurteks” nimetada on kummaline. Ka Sandbank kirjutas, et väike ja kiire laev võib olla mõistlik lahendus, aga 55 jalane paat on liiga väike.

[Kapten Trumm]

Sandbanki ajastul pidi see 55 jalane paat pääsema suurele sõjalaevale vähem kui 1 km kaugusele, et oma relvastust kasutada (enamasti vaid güroga torpeedod, sakslastel olid ka akustilised, mida sai lasta kaugemalt). Kahurrelvastust eriti nad kanda ei saanud, sest 30 km laskekaugusega kahur oli liiga raske.

Täna võib see 55 jalane paat jääda vastasest 30 km kaugusele ja isegi väljaspoole laeva avastamisvõimet. Tehnoloogia areng on imeline. Meie oludes tähendab see 30 km, et me võime endale valida vaiksema vee ja olla kalda ligidal varjus ega pea Läänemere laia osa 10 meetriste lainetega võitlema. Eesti lahtedes (ei pea silmas Soome lahte) laine eriti üle 3 m ei tõuse, sellistes oludes on ka 55 jalane alus mõistlikult tarvitatav.

Muide, see Komar tüüpi raketikaater, mis tegi maailmas esimese eduka raketirünnaku, oli ka algselt torpeedokaater, mis lihtsalt kohandati rakettide jaoks.

[Lemet]

Ah, jäta nüüd. Meil on lähiminevikust mitu näidet, kus VF on konventsionaalset sõda pidanud.

Vastasega, kes on talle võrdväärset ohtu kujutanud...??? Kellega küll? Gruusia ja Ukraina sellistena ilmselgelt ei kvalifitseeru.

[URR]

Trumm,kas Sa artiklit ikka lugesid? Palun jälgi autori mõttekäiku. Loomulikult on tehnika vahepeal arenenud,aga veidral kombel ei lükka see ümber ühtegi esitatud väidet.

[Kapten Trumm]

Kui VF valmistuks vastasseisuks USA või mõne teise suure mereriigiga esimese valikuna tuumasõjaks, ei oleks VF-il selleks samuti suuri laevu vaja.

Tuumasõda pole kuskil esimene valik, aga VF-s on selle lävend küllaltki madalale toodud ja üks selline ajend on lüüasaamise vältimine.
VF relvajõud valmistuvad ikkagi laiaks sõjategevuse spektriks, proxy sõjast kuni tuumasõjani välja.
Viimast järeldan sellest, et venelased katsetavad agaralt oma tehnika vastupidavust ülehelikiirusega lööklaine vastu.

Merel oli juba külma sõja ajal teada, et venelased hakkavad tasalülitama oma mahajäämist meresõja tehnoloogias ülekaaluga meresõja tuumatehnoloogias (loe taktikalised tuumarelvad olid laialt levinud ja alustele paigutatud). Ameeriklased tihtipeale alahindasid seda võimalust ja Kuubal 1962 oleks äärepealt reha otsa astunud, kui Kennedy oleks kindraleid kuulanud). See, et venelasel oli seal ka arvukalt taktikalist tuumarelva, selgus alles aastaid hiljem.

[dixci]

In fact, a coastal mobile anti-ship complex based on the Gabriel 5 / Blue Spear missile does not yet exist, it will be developed specifically for Estonia.

Blue Spear 5G SSM on end lahingus tõestanud uue põlvakonna relvasüsteem, mis on kasutuses mitmetes riikides.

Siin on kaks omavahel suht vastuolulist väidet, huvitav kumb neist tõele vastab?
Milliste riikide relvastuses see Blue Spear 5G SSM siis ikkagi on ja millises lahingus ta end tõestanud on?

[Kapten Trumm]

Trumm,kas Sa artiklit ikka lugesid? Palun jälgi autori mõttekäiku. Loomulikult on tehnika vahepeal arenenud,aga veidral kombel ei lükka see ümber ühtegi esitatud väidet.

Lugesin, ma ei saa seepeale teha muud, kui iseennast korrata.
CMB toonane nõrkus, et ei saa sõita raskes laines ja peab minema ohvrile ligidale (ootamatus pole alati võimalik), on tasalülitatav ju sellega, et me laseme 30 km tagant, mitte 1 km tagant. Me ei pea sõitma kesk Soome lahte, vaid saame sama asja teha Tallinna lahelt. Tallinna laht lainetab harva selliselt, et 15 m alus ei saaks sõita.

RIB tüüpi alusel on ohtlik lainekõrgus umbes pool tema kerepikkusest, 15 m puhul 7,5 meetrit. Sellist lainet kaldalähedastel aladel juhtub meil ehk kord 10 aasta jooksul ja sellise lainega meredessant ka ei tule.

[Kapten Trumm]

In fact, a coastal mobile anti-ship complex based on the Gabriel 5 / Blue Spear missile does not yet exist, it will be developed specifically for Estonia.

Blue Spear 5G SSM on end lahingus tõestanud uue põlvakonna relvasüsteem, mis on kasutuses mitmetes riikides.

Siin on kaks omavahel suht vastuolulist väidet, huvitav kumb neist tõele vastab?
Milliste riikide relvastuses see Blue Spear 5G SSM siis ikkagi on ja millises lahingus ta end tõestanud on?

Blue Sper 5G on umbes sama toode, mis Gabriel Mark V, mida ostab Soome.
Gabrieli varasemad mudelid on ühed tapvamad tiibraketid rohke sõjakogemusega (Iisrael vs Araabiamaad).
Näiteks Rootsi tiibraketid SAAB RBS-15, mida kasutab Poola, Horvaatia ja Soome, ei oma üldse mitte mingit lahingukogemust.

[Kriku]

Kui VF valmistuks vastasseisuks USA või mõne teise suure mereriigiga esimese valikuna tuumasõjaks, ei oleks VF-il selleks samuti suuri laevu vaja.

Tuumasõda pole kuskil esimene valik, aga VF-s on selle lävend küllaltki madalale toodud ja üks selline ajend on lüüasaamise vältimine.
VF relvajõud valmistuvad ikkagi laiaks sõjategevuse spektriks, proxy sõjast kuni tuumasõjani välja.

Just - ja selle spektri konventsionaalses otsas peavad nad arvestama samasuguste konventsionaalse meresõja eripäradega nagu meiegi.

Mistõttu teen jätkuvalt ettepaneku tuumasõda siit teemast välja jätta.

[andrus]

Ma ei usu et ka need trummi ajalooeksursioonid siin midagi muud näitavad peale selle, et ega ta suurt midagi ajaloost ei tea. Parimal juhul valitud endale sobivad üksiknäited, muidu lihtsalt legendid ja fantaasiad.