Merevägi ja rannakaitse

[London Bridge]

Akf. pessimism on loomulikult õigustatud. Siiski, mingile arusaamisele jõudmist see peaks siiski tähistama. Et arutelu ei ole sumbunud kuhugi ametnike ega töörühmade tasemele, vaid jõudnud pea kõrgemate korrusteni välja. Reaalseid tulemusi veel loomulikult ei ole ning täiesti võimalik, et ei tule ka. Saame näha.

[gooligan]

senikaua, kuniks EL on nõus rahastama piirivalve/merereostustõrje jms tehnika ostu mittemilitaarsel otstarbel EI ole mõtet ka laevastikke ega õhulaevastikke ühendada.
Kohe, kui Eesti jõuab nn rikaste riikide klubisse, kus peab ka ise sedalaadi tegevusi rahastama, vaadatakse kibekiirelt ka dubleerivad ülesanded uuesti üle.

[Kapten Trumm]

PPA-l on kahtlemata motiiv seda laevastikku ja radarimajandust enda käes hoida senisel kujul - see tähendab eelarves raha, investeeringuid, politsaikindralite ja kolonelide ametikohti ja paljugi veel. Ja muidugi ka lihtsus ja mugavus - koostöö kahe eri asutuse vahel on alati keerukam kui ühes asutuses. Seepärast võitlus seal saab olema visa ja EL abi reeglid on selles väga mugav argument. See, et Läti merevägi sai samu eurorahasid, ei pruugi üldse argument olla, sest seal oli mere(piiri)valve korraldus juba abi küsimise hetkel selline, piirivalve reostustõrje-patrulllaevade muutmine sõjalaevadeks ja andmine mereväele on sootuks teine lugu.

Küll aga on tõsi taga sellisel probleemil, et senikaua kui merevalve ja reostustõrje eest vastutab PPA, ei ole võimalik samaks eesmärgiks abiraha taotleda mereväel.

Kui risk aga on 80-85% laeva maksumuse tagasi maksmine mingisse EL fondi, pole see mõttekas tegu, omajagu amortiseerunud laeva eest (Kurvits on nt karidele sõitnud) maksta 80% uue hinnast.

[Martin Herem]

Kahtlemata ... on see vaid halvustav arvamus.

[Kapten Trumm]

Mida halvustav? See on niimoodi Eestimaa järgi lõhnav as it gets.
Ma ise olen üsna neutraalne selle ühendamise suhtes - lihtsalt kui saavutatakse vajalik poliitiline konsensus, siis au ja kuulsus, kes ära teeb. Tõsiselt.
Olen ise elus kokku puutunud umbes 20M eurorahaga ja kujutan enamvähem ette, kui vähe on tarvis probleemi tekitamiseks.

Kui aga suudetakse leida skeem, mismoodi need avamere patrull-laevad osta mingi EL struktuurivahendite eest nii, et need on mereväe laevad, veel suurem au ja kuulsus tegijale, sellise kauba kiidaks ka mina heaks, kui 30M alus ostetakse 5M-ga.

[nimetu]

senikaua, kuniks EL on nõus rahastama piirivalve/merereostustõrje jms tehnika ostu mittemilitaarsel otstarbel EI ole mõtet ka laevastikke ega õhulaevastikke ühendada.

Kui suudetakse kriisi- ja sõjaaja tegevused ja alluvused paika panna, siis on see juba suur võit.

Mis puudutab laevastike ühendamist, siis selle eelduseks peaksin mina kaitse-eelarve suurendamist vajalikus mahus. Lihtsalt ei saa nii, et MeV saab vastutuse, kuid mitte ressursid.

[gooligan]

piirivalvamine on vaid üks ülesanne tervest plejaadist tegevustest, millega Politsei merel tegeleb.

Dokumendikontroll, kainusekontroll, madalikult liikumaaitamine, jeti- ja kaatrimeeste korrale kutsumine, reostustõrje, sõudevõistluste turvamine, väikesaartele toidu viimine jne jne.
Kõiki neid tegevusi oleks ju ikka väga narr raskelt relvastatud militaarlaevadega teostada.
Kes peaks nt Pirital ujujatele ohtlikult lähedal sõitva jetiga tegelema?

Lisaks peaks ju ikkagi politseistruktuuri siseveekogude/jõgede järelvalve jaoks alles jätma?

[Martin Herem]

PPA-l on kahtlemata motiiv seda laevastikku ja radarimajandust enda käes hoida senisel kujul - see tähendab eelarves raha, investeeringuid, politsaikindralite ja kolonelide ametikohti ja paljugi veel.

Seda pidasin silmas halvustamisena.

[London Bridge]

piirivalvamine on vaid üks ülesanne tervest plejaadist tegevustest, millega Politsei merel tegeleb.

Dokumendikontroll, kainusekontroll, madalikult liikumaaitamine, jeti- ja kaatrimeeste korrale kutsumine, reostustõrje, sõudevõistluste turvamine, väikesaartele toidu viimine jne jne.
Kõiki neid tegevusi oleks ju ikka väga narr raskelt relvastatud militaarlaevadega teostada.
Kes peaks nt Pirital ujujatele ohtlikult lähedal sõitva jetiga tegelema?

Lisaks peaks ju ikkagi politseistruktuuri siseveekogude/jõgede järelvalve jaoks alles jätma?

Ma võib-olla eksin, kuid mulle tundub, et suurt osa neist tegevustest ei tehtaks nii või naa Kurvitsaga, vaid mingi muu väiksema paadiga. Enamus mainitud asjadest tunduvadki olevat korrakaitselised asjad, millega tegetakse vahetus sadama- ja rannikuläheduses - a la Tallinna lahel ja mitte 10 miili Hiiu madala taga. Umbes sama, et muretseda, kas politsei saaks pärast merepiirivalve asjade korda seadmist Emajõel omi asju ajada vms. Tundub natuke pseudo-probleem, mille taha takerduda.

[gooligan]

Ma võib-olla eksin, kuid mulle tundub, et suurt osa neist tegevustest ei tehtaks nii või naa Kurvitsaga, vaid mingi muu väiksema paadiga. Enamus mainitud asjadest tunduvadki olevat korrakaitselised asjad, millega tegetakse vahetus sadama- ja rannikuläheduses - a la Tallinna lahel ja mitte 10 miili Hiiu madala taga. Umbes sama, et muretseda, kas politsei saaks pärast merepiirivalve asjade korda seadmist Emajõel omi asju ajada vms. Tundub natuke pseudo-probleem, mille taha takerduda.

Tagasi juurküsimuse juurde - senini on räägitud laevastike ühendamisest.
Nüüd aga räägime sellest et võtaks laeva-kaks politseilt ära, aga ka nende laevastik/meeskonnad/väljaõpped/ülesanded jms säiliks.

Kuidas jääks siis reostustõrjega - kas kõik lähem kui 10 miili oleks PPA rida ja suuremad reostused KV rida? Kas KV on valmis oma eelarvest rahastama reostustõrjelaevade ehitust ja ekspluatatsiooni?
Mis juhtub, kui lekib nt Vene sõjalaev? Kas ta laseks endale ligi NATO mereväe aluse või pigem kohaliku politseilise laeva?
Saatan peitub detailides.

[aj1972]

Ma võib-olla eksin, kuid mulle tundub, et suurt osa neist tegevustest ei tehtaks nii või naa Kurvitsaga, vaid mingi muu väiksema paadiga. Enamus mainitud asjadest tunduvadki olevat korrakaitselised asjad, millega tegetakse vahetus sadama- ja rannikuläheduses - a la Tallinna lahel ja mitte 10 miili Hiiu madala taga. Umbes sama, et muretseda, kas politsei saaks pärast merepiirivalve asjade korda seadmist Emajõel omi asju ajada vms. Tundub natuke pseudo-probleem, mille taha takerduda.

Kuidas jääks siis reostustõrjega - kas kõik lähem kui 10 miili oleks PPA rida ja suuremad reostused KV rida? Kas KV on valmis oma eelarvest rahastama reostustõrjelaevade ehitust ja ekspluatatsiooni?
Mis juhtub, kui lekib nt Vene sõjalaev? Kas ta laseks endale ligi NATO mereväe aluse või pigem kohaliku politseilise laeva?
Saatan peitub detailides.

Imeliku asja pärast muretsed kui lekib Vene sõjalaev siis hoiame enda moona kokku ja naudime selle uppumist! Peale laeva uppumist kui NATO alus ei sobi võivad Vene sõjaväelased ka ära uppuda!

[Martin Herem]

Mis juhtub, kui lekib nt Vene sõjalaev? Kas ta laseks endale ligi NATO mereväe aluse või pigem kohaliku politseilise laeva?

Ma saan aru, et Lätis, Leedus, Taanis ja Rootsis (sõjalaevana) ei jäägi muud üle.

[London Bridge]

Nüüd aga räägime sellest et võtaks laeva-kaks politseilt ära, aga ka nende laevastik/meeskonnad/väljaõpped/ülesanded jms säiliks.

Khm, ma nüüd jälle räägin omast rumalusest, aga ma saan aru, et Emajõel või Haapsalu lahel ukerdavad pisipaadid pole kunagi siinsete mereväelaste murekohaks olnud. Pigem võimaldaks politsei rolli veekogudel täpsem ja kitsam defineerimine neil just sellistele asjadele paremini keskenduda. Ning jääks ära see mõniaeg tagasi toimunud veepääste paadikoha sulgemine ning selle kohustuse vabatahtlike kaela sokutamine.

Kordame üle - minu arusaamist mööda on mereväelaste nägemus ühise MeV juhtimise all ning koordineeritult planeeritud ning koostöös mehitatud kaks laevastiku, millest üks on jõudu kasutav ning teine mitte. Ütleme siis, et MeV ja VTA. Sellest viimase kanda oleks reostustõrje ja muu selline põhiliselt mittekineetilised (mere)riigile vajalikud toimingud, kuhu saaks tõmmata eurorahasid ning orangže triipe valgel taustal. Võimalusel arvestada laevade tellimisel ka nende relvastamise või näiteks miinide veeskamiseks konverteerimisega, näiteks.

Ja vene heakskiidu pärast muretsemine on jätkuvalt väga imelik argument.

[tuna]

Tagasi juurküsimuse juurde - senini on räägitud laevastike ühendamisest.
Nüüd aga räägime sellest et võtaks laeva-kaks politseilt ära, aga ka nende laevastik/meeskonnad/väljaõpped/ülesanded jms säiliks.

Kuidas seda nüüd öeldagi - laevastike ühendamine ja politseilt laeva-kaks äravõtmine ongi üks ja sama asi. PPA laevastik koosneb täpselt neljast alusest. Neist 24-meetrine Valve võib südamerahuga minna tagasi Lääne prefektuuri, kus ta algselt oli (meenutame, et ehitati ta üldse keskkonnakaitse rahade eest, et käia piirivalvamise kõrval Läänemerel kalakaitset tegemas), ja olla nagu kõik teised PPA väiksemad alused (nagu näiteks 18-meetrised Udria ja Pikne) mõne kohaliku allüksuse koosseisus. 30-meetrine Pikker hakkab aga jõudma oma elukaare lõpule. Nagu sellest ei oleks siin teemas korduvalt ja korduvalt kirjutatud...

Muideks, kui lisada juurde:

Kuidas jääks siis reostustõrjega - kas kõik lähem kui 10 miili oleks PPA rida ja suuremad reostused KV rida?

Rannaäärse mere reostustõrje ei ole ka praegu PPA ülesanne, neil pole selleks sobilikke aluseidki. Sellega tegeleb Päästeamet.

[nimetu]

Reostustõrje sobib tegelikult rohkem VTA või siis n-ö transpordiameti valdkonda. Neil on selleks olemas EVA-316 ja Sektori ning tõenäoliselt kvalifitseeruksid selles vallas eurotoetustele.