Merevägi ja rannakaitse

[Kapten Trumm]

Jääprobleemist.

Soomlaste esialgne idee enne Haminate tulekut oli õhkpadjal raketikaater, mis pidi kandma SAABi tiibrakette ja samu Umkhonto ÕT rakette, mida Haminad kandsid (neile paigaldatakse praegu juba Iisraeli Gabriel rakette).

https://en.wikipedia.org/wiki/Finnish_hovercraft_Tuuli

The hovercraft were intended to be used as mobile missile platforms that would be able to navigate and perform surprise attacks in the fractured Finnish archipelago. It was an attack vessel, not a landing craft or transport. Since the seas around Finland usually freeze over in the winter, parts of the archipelago cannot be navigated by conventional surface combatants and are accessible only by air or with a hovercraft. The Finnish Border Guard operates patrol and search-and-rescue hovercraft in these water. However, the focus of the Finnish Navy was redefined as long-term protection of merchant marine traffic, and Hamina-class missile boats with better operational-endurance were selected in Tuuli's stead. As a result, only the prototype vessel was built and never officially commissioned.

[URR]

Ei ole vaja palju matemaatikat, taipamaks, et kui Soome lahe liikluseraldusskeemil sõitvad 3 alust teevad äkki veidra manöövri...

Siis on mereseires midagi valesti läinud (täpsemalt saab Kapten Trumm mereseire toimimisest valesti aru), sest selleks hetkeks peaks need laevad juba tuvastatud olema. Soome laht on selleks eriti mugav koht, sest sinna pääseb kas ühest või teisest otsast, keskel peaks pilt juba selge olema.
Sama fenomen mõjutab (kaldal paikneva) väikese lennukaugusega laevavastaste rakettide tõhusust: need peavad vaenlast õiges kohas ootama, see tähendab, olukorrateadlikkus, luureinfo ja ennustamisvõime peavad olema nii head, et vastase saabumise aega ja kohta ette näha. Eeldus, et vastase kõige tõenäolisem tegevusvariant on taktikaline meredessant 1. jalaväebrigaadi tagalasse näitab fantaasia puudust ja halvas tähenduses maaväelase mõtlemist. Nii juhtub, kui strateegiale taktikat eelistada. Muide, kui on valida kaotuse eelse kära ja võiduni viiva väga pika tee vahel, siis kumb oleks eelistatud?
Mis puutub tuletoetusesse merelt, siis seda ei maksa ignoreerida. Siin on sama olukord, mis õhutoetusega: strateegilised õhulöögid ja tõkestusoperatsioonid on tõhusamad ja meeldivad õhuväele rohkem, aga maavägi armastab ikkagi lähiõhutoetust. Tuletoetusega merelt on sama moodi: tiibrakett teeb hea suure paugu, aga selle tellimine võtab aega ja see ei tegele sihtmärkidega, mis on väikesed ja lähedal, aga tülikad.

[URR]

On, aga kõigepealt tuleb sinna "keset jääd" saada. Vastane saab liikuda näiteks mööda laevateid ja üldiselt on vesi Läänemere keskel vabam (loe: jää õhem, pude või puudub sootuks), kui ranniku lähistel. Meri hakkab teatavasti külmuma kaldast.

Läänemere kõige jäisemad kohad on Botnia laht ja Soome lahe idapoolne ots. Kroonlinn läheb jäässe enne Tallinnat ja Paldiski pigem ei jäätu. See on muuhulgas vihje selle kohta, kus Eesti mereväebaas asuda võiks. Sadamast laevateele ikka saab, selleks on jäälõhkujad, aga ilma jääklassita laevaga pole sel kõigel mõtet.

Jääd murdev laev liigub nii aeglaselt ja teeb niisugust lärmi, et allveelaevnik peab küll kuulmispuudega olema, et sellisele jalgu jääda.

See ei puutu asjasse. Allveelaev märkab pealveelaeva alati esimesena. Pigem võib jääst tekkiv müra allveelaeva segada. Olulisem on, et jää segab nii laevade kui helikopterite sonarite kasutamist.

[Kilo Tango]

...
Siis on mereseires midagi valesti läinud (täpsemalt saab Kapten Trumm mereseire toimimisest valesti aru), sest selleks hetkeks peaks need laevad juba tuvastatud olema...

Nii. Tuvastatud ja mis edasi? Selles mõttes, et Piiteri ja Köningsbergi vahet käib saalimine kogu aeg. Kuidas sa teed kindlaks iga laeva kavatsuse?

[Kapten Trumm]

Sama fenomen mõjutab (kaldal paikneva) väikese lennukaugusega laevavastaste rakettide tõhusust: need peavad vaenlast õiges kohas ootama, see tähendab, olukorrateadlikkus, luureinfo ja ennustamisvõime peavad olema nii head, et vastase saabumise aega ja kohta ette näha.

Teine võimalus on paigutada need piisavalt kiiresti liikuvale platvormile, mis suudab H+20 min suvalises Eesti punktis olla.
https://images-na.ssl-images-amazon.com ... L1500_.jpg
https://www.f-16.net/g3/var/resizes/f-1 ... 1371940411

Siis on mereseires midagi valesti läinud (täpsemalt saab Kapten Trumm mereseire toimimisest valesti aru), sest selleks hetkeks peaks need laevad juba tuvastatud olema. Soome laht on selleks eriti mugav koht, sest sinna pääseb kas ühest või teisest otsast, keskel peaks pilt juba selge olema.

Oled sa uurinud, mitu suurt laeva läbib Soome lahte ööpäevas?
Kui see arv on teada, siis kuidas eristada Kroonlinna sadamast väljunud dessatlaeva Peterburi sadamast väljunud tankerist, kui esimene kannab tankeri transponderit? Kui sa neid laevu käid kõiki pealveelaevaga tuvastamas, siis julgen garanteerida, et su aluse mototunnid lõpevad enne kui sõda alata saab.

[URR]

Nii. Tuvastatud ja mis edasi? Selles mõttes, et Piiteri ja Köningsbergi vahet käib saalimine kogu aeg. Kuidas sa teed kindlaks iga laeva kavatsuse?

Kavatsust ei saagi kindlaks teha. (Võibolla luure saab.) Aga laevatüübi saab küll.

Kui see arv on teada, siis kuidas eristada Kroonlinna sadamast väljunud dessatlaeva Peterburi sadamast väljunud tankerist, kui esimene kannab tankeri transponderit? Kui sa neid laevu käid kõiki pealveelaevaga tuvastamas, siis julgen garanteerida, et su aluse mototunnid lõpevad enne kui sõda alata saab.

Kummaline küll, aga teised riigid teevad ja saavad. Võlusõnaks on piisavalt sobivaid laevu õigesti kasutatuna õiges kohas. Muud vahendid (lendavad, elektroonilised jne) on muidugi ka suureks abiks.

Teine võimalus on paigutada need piisavalt kiiresti liikuvale platvormile, mis suudab H+20 min suvalises Eesti punktis olla.

Piisava laskekaugusega rakett saavutab sama tulemuse lennukita. Mina nimetasin kaldal paiknevaid (aga paadil paiknemine ei muudaks palju) väikese lennukaugusega rakette.

[nimetu]

Teine võimalus on paigutada need piisavalt kiiresti liikuvale platvormile, mis suudab H+20 min suvalises Eesti punktis olla.

Huvitav, et samal ajal meeldib sulle sageli rääkida Venemaa äkkrünnakust, mille käigus Iskanderitega lastakse igasugused laod, kasarmud jms õhku. Võiks eeldada, et siis on ka lennuväli koos igasuguste erimoonaladudega peamiseks sihtmärgiks.

Võta siis näpust...

[Kilo Tango]

... Võiks eeldada, et siis on ka lennuväli koos igasuguste erimoonaladudega peamiseks sihtmärgiks...

Helikopteritel on see kena eelis, et nad ei vaja sellisel kujul erilist infrat. Saab paigutada mistahes siledale platsile, mis seda kannab. Kasvõi kümnetele Eesti väikelennuväljadele.

[nimetu]

Seda küll. Ainult et antud juhul unistab Trumm hoopis F-16 laadsest hävitajast...
Vähemalt selline mulje tema postitusest jääb.

[Kilo Tango]

Seda küll. Ainult et antud juhul unistab Trumm hoopis F-16 laadsest hävitajast...
Vähemalt selline mulje tema postitusest jääb.

Seda ma ei tea, mida Trumm mõtleb (nagu ma eespool mainisin - ei oska mõtteid lugeda), kuid mõneti on see raketirünnak lennuvälja vastu pisut üle hinnatud. Suurt infrastruktuuri objekti on raske sedasi hävitada. Kõik sõjalennuväljad (peaksid) olema varustatud piisavate vahenditega raja kiireks taastamiseks. Samuti saab lennuvahendeid hoida kindlustatud angaarides nii nagu seda NSVL ajal tehti. Kas seda ka Eestis praegu sellisel moel tehakse - ei tea, pole ammu Ämaris käinud. Sellest olen samuti siin teemas varemalt kirjutanud koos viidetega ülevaateuuringutele erinevatest rajataaste meetoditest.

[Kapten Trumm]

Äkkrünnak lennuväebaasidele oli kaua Rootsis üks suurimaid hirme.
https://www.flightglobal.com/fixed-wing ... 16.article

Gripenid on Rootsis rannakaitse ja meresõja orgaaniline osa, kuigi kuuluvad õhuväele. Ka fotodel on näha tiibade all asuvad RBS-15 laevavastased tiibraketid.

[Lemet]

Allveelaev märkab pealveelaeva alati esimesena. 

Et siis vee all keskmisel kiirusel liikuv allveelaev märkab alati esimesena ankrus või triivis olevat pealveelaeva? Ongi nii või? Ja allveelaeva enda tekitatud müra ei muuda teda suht kurttummaks ning kottpimedaks?

[Ott Laanemets]

Enne strateegilise tasandi probleemide lahendamist tuleb lahendada taktikalise ja operatiivtasandi probleemid ehk eelkõige VF võimalused mõjutada maismaasõda merele avatud tiibadelt.

Siin peab pihta hakkama eesmärgist. See ei ole meil liiga hästi sõnastatud, aga 2017. a julgeolekupoliitika alused ütleb:

Diplomaatiliste, teabealaste, sõjaliste, majanduslike ja sotsiaalsete meetmete koosmõju peab looma sellise heidutuse, mis hoiaks ära ründed riigi ja selle elanike vastu ning kindlustaks stabiilsuse.
…
Eesti sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral neid tõkestada või tõrjuda. Selleks võtab Eesti kaitse- ja heidutushoiaku, mis peab olema usutav ja tugineb iseseisvalt väljaarendatavatele sõjalistele võimetele ja kollektiivkaitsele.

https://kaitseministeerium.ee/sites/def ... o_lisa.pdf
Esimene ja tegelikult soovitav probleemipüstitus on kuidas sõda ära hoida. St me ei peaks alustama mitte ohtudest, vaid hoopis võimalustest ise vastasele ohtu põhjustada st luua dilemmasid, mis vastest tegelikult mõtlema panevad. Seda nimetatakse heidutuseks. Sellest rääkis KVJ hiljuti ka riigikogus.

Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on esmane ja peamine oht merelt meile laekuv taktikaline või operatiivtasandi meredessant. Sellele pingereas järgnev probleem on varustusteede lahtihoidmine. Kui vastane teisel sõjapäeval laekub Sillamäe sadamasse ja võtab sellega Narva ruumis oleva 1. brigaadi kotti ning Tallinna avaneb tühjus, siis kaotavad ka need varustuskonvoid oma tähtsuse, sest pole enam vägesid, kes nende maabumist julgestaks ja saabuvat moona/relvi tarvitaks. VF laevade võimalust tulistada maismaale me väga palju segada ei saa, sest meile tiibrakette saata suudavad nad vajadusel kaugelt väljaspool meie käeulatust (meenutame, kuidas Kaspia flotill lasi tiibrakette Süüriasse 1500 km kaugusele).

Liitlased on teinud ekspeditsioonioperatsioone ka vaenulikku keskkonda, aga see on mõnevõrra keerulisem, riskantsem ja kallim. Ehk et kui prioritiseerida taktikalist dessanditõrjet, et ole SLOC-id nii lihtsalt tagatud ja liitlased ei jõua ehk nii kiiresti kohale. Kui teha vastupidi, on risk maismaal suurem, nagu Trumm ülal viitab. Neid kahte ohtu prioritiseerida on keeruline.

Vene meredessandi teooria ja praktika ei näe üldjuhul ette operatiivtasandi manöövreid. Seda ei toeta ka nt praegu Balti laevastiku meredessandivõime. See ei tähenda, et nende olemasolev võime meile ohtlik ei oleks.

[Kapten Trumm]

Vene meredessandi teooria ja praktika ei näe üldjuhul ette operatiivtasandi manöövreid. Seda ei toeta ka nt praegu Balti laevastiku meredessandivõime. See ei tähenda, et nende olemasolev võime meile ohtlik ei oleks.

Viimane vene operatiivtasandi dessant (eesmärgiks uue operatiivsuuna avamine) pandi toime 2008, meie oludes ja vägede arvu juures on operatiivdessant juba pataljoni lahingugrupp ja selle merepaiskevõime on ka Balti laevastikul olemas. Selle 2008 üle võib vaielda, et miks ei pandud kuuma randa, aga põhimõte jääb samaks. Antud dessandi mõte oli tekitada Gruusia Tsinvali grupeeringule oht tiivalt ja see ülesanne täideti hiilgavalt, grusiinid põgenesid kiiresti.

[URR]

Et siis vee all keskmisel kiirusel liikuv allveelaev märkab alati esimesena ankrus või triivis olevat pealveelaeva? Ongi nii või? Ja allveelaeva enda tekitatud müra ei muuda teda suht kurttummaks ning kottpimedaks?

Allveelaevu otsitakse tänapäeval aeglasel käigul, mitte triivis või ankrus. Selleks on mõjuvad põhjused. Järelveetav passiivsonar püsib õiges sügavuses ega lähe sõlme ainult siis, kui laev läbi vee liigub. Laeva ninas olevat aktiivsonarit märkab allveelaev niikuinii kaks korda kaugemalt kui aktiivsonar allveelaeva, sest sonarsaadab helilaineid. Pealegi saadab see heli ainult teatud suunas ja selle pööramiseks peab laev liikuma.
Allveelaevad ongi disainitud väga vaikselt liikuma. Kõige ilmsem erisus on näha sõukruvides. Pealveelaevade disainil on hoopis teised prioriteedid, nii on pealveelaevad kiiremad ja neil on palju muid häid omadusi, aga nad tekitavad rohkem müra kui allveelaevad.
Lõpuks on küsimus allveelaevatõrje meetodites. Reeglina ei aeta allveelaevu taga, vaid takistatakse oma laevade ründamist. Selleks on ka head põhjused, kui huvi on, võin selgitada. Aga see tähendab, et oma laevad juba liiguvad, sest muidu ei saaks nad täita oma ülesannet.