Merevägi ja rannakaitse

Vasta
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Praegu on niikuinii see töö kahe ameti vahel osaliselt jaotatud. Seire osas tuleb ametite vahel pidevalt koostööd teha. Tegelikult liitmise mõte ongi seire kompetents ühte kohta viia. Merevägi siis saaks selle järgi ressursse suunata.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Prognoosin, et PV laevastiku suuremate aluste äraviimine MeV alt toob kaasa kaks ebameeldivat protsessi:
1. PPA hakkab vaikselt uusi laevu asemele soetama (väiksemad kaatrid, nt Peipsil - neid ju MeV ei vaja? Mingid EL vahendid jäävad ikka.
2. Puhkeb kõva kisa, ving ja lehes arvamuslugude kirjutamine, kuidas kõik pekkis on. Näiteks taolise näite põhjal - PPA-l oli Vaindloo saarele vaja kiiresti üks sõit teha, aga MeV otsustas, et hoopis lähenev ühisõppus NATOga on prioriteet ja laevad peavad selleks valmistuma ja üldse tehakse selleks puhuks laevadel remonti ja meeskonnad on puhkusel.

Näiteks Mustvee sadamas seisab enamasti kolm laevastikku, PPA piirivalvealused, siis keskkonnainspektsiooni alused ja lõppeks mingi uurimislaev kah.
Mis kuhu läheb ja kes neid majandama hakkab? KKI alused käivad näiteks järvel võrke kontrollimas ja ebaseaduslikke võrke välja tirimas. Täna PPA kalavõrkudega ei tegele ja KKI-l on seepärast omad kaatrid ostetud, et PPA nende sõidutamisega ei tegele.

Sellest fantastilisest ca 200 laevast kokku, millest räägitakse, on ju suuremaid merekõlblikke aluseid 2-3 tükki. Põhimassi moodustavad aga 10 m "trummipaadid" (PPA) kuni Päästeameti aerupaatideni välja.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
URR
Liige
Postitusi: 694
Liitunud: 13 Sept, 2006 10:07
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas URR »

Tuleb pärastlõuna ja uudised ära oodata, äkki ongi kaks pidu korraga (mul on naisel sünnipäev).
Kapten Trummile kommentaariks, et mereväelased visioneerisid kahest laevastikust: jõudu kasutavast ja jõudu mitte kasutavast.
Artikli kommentaariks, et huvitav kust otsast see Miinisadam renoveeritud on. See tähendab: ühest otsast on jah, aga suuremas osas pole enam kaisidki ja laiemurdja vajab remonti. Ei usu, et mingit kokkuhoidu tuleb, aga ehk saab sama raha eest rohkem tehtud.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

Ei usu, et mingit kokkuhoidu tuleb, aga ehk saab sama raha eest rohkem tehtud.

Mina kardan kõige rohkem seda stsenaariumit, et MeV saab alused ja ülesanded, kuid raha osas öeldakse mingi hetk (ütleme viie aasta pärast), et 2% peab kõik katma. See on ka põhjus miks ma sellesse liitmisse skepsisega suhtunud olen.

2. Puhkeb kõva kisa, ving ja lehes arvamuslugude kirjutamine, kuidas kõik pekkis on.

Polnudki vaja kaua oodata. Uhhuu uudised on juba vastavasisulise artikli treinud. :lol:

EDIT:
Nägin nüüd ära ka Mart Helme küsimustevooru/monoloogi Kristian Jaanile. Sealt sain nii palju targemaks, et "kaitsejõudude laevastik, mis koosneb neljast pähklikoorest, saab nüüd tänu PPA-le korralikud laevad". Ta ilmselt siis pidas mõlemat korraliku PPA laeva silmas.
:lol:
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kriku »

Kapten Trumm kirjutas:Tributs oli selle Tallinna jama lõpuks saanud värskelt 41. aastaseks. Mis laevastikujuht on 41-aastane? Võrdluseks-tsaariaegse Balti laevastiku juhataja oli Tsushima lahingu ajaks 57 aastane.


Mati Õun:
Aga ikkagi, kuidas õnnestus venelaste Balti laevastiku juhatusel olukorras, kus vaenlase vastutegevus oli minimaalne, kõik totaalselt nässu keerata?

Ma arvan, et selleni viisid 1930ndate lõpu puhastused, sest Stalin tegi laevastikus eriti kõva puhastust. Maaväes saavad igasugused mehed hakkama, aga laevadega on asi keerulisem, sest meresõiduspetsiifika tundma õppimine võtab aastaid. 1944. ja 1945. aastaks oli see vilumus juba olemas, 1941. aastal mitte. Mul oli varem palju tuttavaid sõjaveteranidest Nõukogude laevastikuohvitsere ja nemad rääkisid Balti laevastiku komandöri admiral Vladimir Tributsi kohta, et tema oli teeninud Stalini puhastuste alguses veel hävitaja komandörina ja sellele tasemele ta kuni oma karjääri lõpuni võimetelt jäigi. Laevastikujuhataja tasemele ta ei olevat küündinud. Mehed, kes juhtimiskunsti valdasid olid aga sõja alguseks kas tapetud või laagritesse saadetud.
https://forte.delfi.ee/artikkel/9524405 ... aevahukust
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Martin Herem »

Olukorrateadlikkus merel läheb paremaks ja kiiremaks - kõik sensorid, analüüs ja juhtimine saab ühe asutuse alla.
Ressurssi saab paremini kasutada ja tulevikuks planeerida.
Kõik PPA tänased ülesanded piiri valvamises, merepäästes ja reostustõrjes tehakse ära sama hästi nagu enne.
Kokkuvõttes ei hoita kokku raha, vaid saadakse sama raha eest merel paremaks.
Lihtsat ei ole midagi ja probleeme tuleb, kuid riigi tõhusamaks ja paremaks toimimiseks on alus olemas.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Poes jäi silma viimane number ajakirjast Paat, mille kaanepildil paistis ähvardavalt hall päramootoritega alus, midagi minu hingele. Mina kah ju visualiseerisin trummipaati tsiviilsete päramootoritega. Lugema hakates muidugi polnud asi nii ilus, aga muljet avaldav siiski:
Anytec 1221 https://www.anytec.eu/models/1221-spd
kahjuks ainult 12 m pikkune ja kaalub ca 6 tonni
1600 hj summaarse võimsusega päramootoritega arendab kiirust vaikses vees 70 sõlme ehk ligi 130 kmh.
Meie kallid väekaitsekaatrid jäävad kaugele maha :)
Kuna trummipaadi puhul kaheldi ka hinnas, siis antud paat koos kogu kamaga (sh mootorid) omab hinnasilti 600 tuhat eurot.

Dokumentide all on ka faktid katsetelt nelja Mercury 400 hj mootoriga, suurim kiirus 72 sõlme, mootorite 7000-l pöördel, kütusekulu 580 liitrit tunnis.
Sellise kiiruse ja kütusekuluga (paak 1500 liitrit) on sõidukaugus ca 350 km ja sõiduaeg natuke üle 2,5 tunni.

Seevastu suhteliselt ökonoomsel 40 sõlmesel käigul on kütusekulu 150 liitrit tunnis, millest jätkub 10-ks tunniks ja 700 km läbimiseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
mart2
Liige
Postitusi: 5085
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas mart2 »

Paat on kena, kuid ei sobi laevavastaste rakettide platvormiks. Viimast sa ju promosid? :scratch:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Qtec »

Akf Trummi poolne näide väljamaise Anytec’i osas aktsepteeritav, kuid muuga ei saa nõustuda. See, et uued väekaitse kaatrid sellised on nagu nad on, selleks tuleb ikka tellija poole vaadata. BWB parimat võimekust ei esinda nad kuskilt otsast. Pigem veidi modifitseeritud riiulilahendus. Kuid see selleks, kui BWB ambitsioonid on vähe suuremate töölaevade seas, siis väikekaatrite segmendis Eestis on tugevaimaks tegijaks Alunaut http://www.alunaut.ee/alunaut-a8/. Kodulehel väljas vaid nende seeriamudelid, kuid teevad ka vähe suuremaid, kus võib neid rippmootoreid olla vajadusel sama moodi ahtris reas. Lisaks ka mudeleid, mis otse randa saavad ja väikse rambi maha lasevad.
Olles igapäevaselt Eest merendusmaailmas, kuni 24m väikealuste tootmine ka militaarvajadusteks Eestis, ei ole probleem. Suuremate Mereväe aluste ehitamiseks oleks vaja võibolla veel natukene areneda (IMHO).

Mis puudutab Mereväe väekaitse kaatreid, mul on täitsa oma arvamus, mis on nende puhul viltu minu silmis (pole ise nende peal olnud ning seega tunnistan, et ei saa pretendeerida siinkohal mingile absoluutsele tõele), kuid huvitav oleks teada, miks nad Kapten Trummi ei rahulda?
mart2
Liige
Postitusi: 5085
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas mart2 »

Repliigi korras akf Qtec-le:
trummipaat ja väekaitse kaatrid on kaks eri maailma, sest esimesi peeti /peetakse oluliseks just laevavastaste rakettide platvormina. Katsume neid ka edaspidi selguse mõttes eraldi käsitleda?
Lihtsalt arvamus.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Taoline 12 m alus "venitada" 15-meetriseks ei ole just väga suur probleem.
Näide oli indikatiivne, näitamaks palju (õigemini kui vähe) taolise klassi tsiviilalused maksavad.
Kaks pooletonnist kerget tiibraketti kannab üleval ka taoline alus, kuid suurema merekindluse huvides oleksid kasuks suuremad mõõtmed ning RIB konstruktsioon, mitte kerelaev. Hind suureneb sellest võibolla 50 tuhat ja kiirus kukub 72-lt sõlmelt ehk 60-le sõlmele (mis on ikka väga-väga kiire).

16 m pikkune Rootsi Combat Boat 90 on ka väga änksa alus, kuid selle tükihind ilma relvastuseta algab 2,5 miljonist eurost tükist, kui on hulka vaja, siis meiesugune vaene riik peab selgelt otsima odavamaid alternatiive nii konstruktsioonilt kui käitatavuselt. Analoogse pikkusega tsiviilkiirkaater maksab nii 5 korda vähem.

kuid huvitav oleks teada, miks nad Kapten Trummi ei rahulda?


Kohalik kaitsetööstus on suutnud küsida praktiliselt CB90 hinna (2M tükist) aluse eest, mille võimekused on kuskil poolel teel CB90 tasemele. Alustades sellest, et käidurid on meie kivistes madalates randades täiesti sobimatud. Päramootoritel saab vähemalt jala üles trimmida ja seeläbi tõsta vint põhjast kõrgemale, veepaiskuriga peseb ise põhja puhtaks enne randa sõitmist, aga taoliste alustega ei saa 2 m sügavusest madalamale eriti minna - mis enamike meie randade puhul tähendaks stoppi nii 1 km rannast.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Qtec »

Tere hommikust,
BWB suudab panna alustele igasuguseid juhtsüsteeme ning mootoreid. Alustades tavalisest päramootorist kuni Voith Schneiderite süsteemideni, mis näiteks meie miiniotsijate all ning kõik, mis nende vahele veel jäävad. Nagu ma ütlesin, tellija poole tuleb vaadata. BWB võimekuses on muud probleemid, mida ma siinkohal täpsemalt rohkem ei puudutaks, kuid see veel ei tähenda, et nad ei suudaks tahtmisel midagi paremini teha.
Kuid rääkides Alunaudist, siis siin vähe parem ülevaade https://m.youtube.com/watch?v=O5CLjs-Y5mE
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas nimetu »

BWB ju pakub ka midagi CB90 sarnast, kuid MeV otsustas teistsuguste aluste kasuks.
https://bwb.ee/vessel/baltic-2100-patrol/
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Sõna "military" või "patrol" tähendabki prisket hinnalisa, sest sellega kaasneb rohkem riske igasugu garantiijamadeks.
On ekslik arvata, et garantiijamasid lahendab tootja oma kulul - tegelikult kaalutletakse neid hoolega ja lisatakse pakkumise hulka.
Teine asi, mis prisket hinnalisa annab, on igasugu väikeseeriad ja spetsiaalsed ehitused. Selleks kulub tootmises palju aega ja töövaeva, millega saaks mitu seeriatoodangu ühikut teha. Ja kolmas asi on spetsiaalsed sõlmed, mida tsiviilkasutuses kasutatakse vähe, igasugu MTU merediislid ja Rolls-Royce veepaiskurid, mis maksavad korralikult ja mille laevale paigutamine on palju vaevalisem kui neli rippmootorit ahtripeegli külge.

Seda õnnestub vältida, kui veits riskeerida ning osata võrrelda, mis on "must have" ja mis "nice to have". Kui nt õnnestub saada palju suurem sõidukiirus, siis polegi vaja Soome lahel alaliselt promeneerida, vaid valmisolekus alus seisab slipil ja starditakse sealt. See tähendab nt väiksemaid kulusid dokitöödele, sest aastaid vees peetavad alused kasvavad korralikult täis (ka mürkvärvi olemasolul), alumiinium korrodeerub jne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Merevägi ja rannakaitse

Postitus Postitas Illike »

Kapten Trumm kirjutas:...... vaid valmisolekus alus seisab slipil ja starditakse sealt. See tähendab nt väiksemaid kulusid dokitöödele, sest aastaid vees peetavad alused kasvavad korralikult täis (ka mürkvärvi olemasolul), alumiinium korrodeerub jne.

Jõuame sinna, et meil on 50 slippi? Või olid nad ikka kuskil kõrkjates parves? Või olid kuskil angaarides? Otsusta ära, kus nad siis asuvad.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist