Ehk ehitaksime ikkagi ühe (mono)laevastiku lisaks.nimetu kirjutas:Reostustõrje sobib tegelikult rohkem VTA või siis n-ö transpordiameti valdkonda. Neil on selleks olemas EVA-316 ja Sektori ning tõenäoliselt kvalifitseeruksid selles vallas eurotoetustele.
Kindral Kurvits ja Raju on mõlemad ehitatud eelkõige reostustõrjelaevadeks. Ma ei kujuta ette, mida Mev muud kasulikku nendega peale hakkaks.
Ka praegune politsei + VTA laevastik ei ole suurõnnetuste tõrjeks tegelikult piisav. Kui sealt midagi ära võtta, tuleb see tahes-tahtmata millegi analoogsega asendada.
Kui on soov kogu reostustõrje Politseist välja viia, tuleks paralleelselt üle tõsta ka seirelennuk, mis ju äsja ju selleks otstarbeks soetati ning ülikallite spetsiifiliste radaritega varustati. Ilma seda tüüpi lennukita on tõrjelaevad "pimedad". Enamik laike, mida laevad tuvastama sõidavad, on avastatud sellesama lennuki abil. Kas lennuvägi hakkaks seire-patrulle korraldama või VTA?
Paralleelselt seirelendudele teostab sama lennuk ka piirivalvet. Ehk tõstes ta ümber nt VTAsse loobume silmadest taevas? Kes remondib, haldab, hooldab? Politsei on endale välja arendanud selleks vajaliku taristu ja struktuuri ühildades koos kopterite haldamisega.
Ka see lennuk osteti Euroopa Ühtekuuluvsfondi raha eest.
Oleksin pidanud täpsustama oma väidet - kütust lekkiv vene sõjalaev meie saarte läheduses on vägagi meie mure. Kas keegi tahab tõsimeeli väita, et venelased lubaksid relvastatud NATO sõjalaeval enda perimeetri ümber pontoone paigaldama?Martin Herem kirjutas:Ma saan aru, et Lätis, Leedus, Taanis ja Rootsis (sõjalaevana) ei jäägi muud üle.Mis juhtub, kui lekib nt Vene sõjalaev? Kas ta laseks endale ligi NATO mereväe aluse või pigem kohaliku politseilise laeva?