Kapten Trumm kirjutas:Enne strateegilise tasandi probleemide lahendamist tuleb lahendada taktikalise ja operatiivtasandi probleemid ehk eelkõige VF võimalused mõjutada maismaasõda merele avatud tiibadelt.
Siin peab pihta hakkama eesmärgist. See ei ole meil liiga hästi sõnastatud, aga 2017. a julgeolekupoliitika alused ütleb:
Diplomaatiliste, teabealaste, sõjaliste, majanduslike ja sotsiaalsete meetmete koosmõju peab looma sellise heidutuse, mis hoiaks ära ründed riigi ja selle elanike vastu ning kindlustaks stabiilsuse.
…
Eesti sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral neid tõkestada või tõrjuda. Selleks võtab Eesti kaitse- ja heidutushoiaku, mis peab olema usutav ja tugineb iseseisvalt väljaarendatavatele sõjalistele võimetele ja kollektiivkaitsele.
https://kaitseministeerium.ee/sites/def ... o_lisa.pdfEsimene ja tegelikult soovitav probleemipüstitus on kuidas sõda ära hoida. St me ei peaks alustama mitte ohtudest, vaid hoopis võimalustest ise vastasele ohtu põhjustada st luua dilemmasid, mis vastest tegelikult mõtlema panevad. Seda nimetatakse heidutuseks. Sellest rääkis KVJ hiljuti ka riigikogus.
Kapten Trumm kirjutas:Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt on esmane ja peamine oht merelt meile laekuv taktikaline või operatiivtasandi meredessant. Sellele pingereas järgnev probleem on varustusteede lahtihoidmine. Kui vastane teisel sõjapäeval laekub Sillamäe sadamasse ja võtab sellega Narva ruumis oleva 1. brigaadi kotti ning Tallinna avaneb tühjus, siis kaotavad ka need varustuskonvoid oma tähtsuse, sest pole enam vägesid, kes nende maabumist julgestaks ja saabuvat moona/relvi tarvitaks. VF laevade võimalust tulistada maismaale me väga palju segada ei saa, sest meile tiibrakette saata suudavad nad vajadusel kaugelt väljaspool meie käeulatust (meenutame, kuidas Kaspia flotill lasi tiibrakette Süüriasse 1500 km kaugusele).
Liitlased on teinud ekspeditsioonioperatsioone ka vaenulikku keskkonda, aga see on mõnevõrra keerulisem, riskantsem ja kallim. Ehk et kui prioritiseerida taktikalist dessanditõrjet, et ole SLOC-id nii lihtsalt tagatud ja liitlased ei jõua ehk nii kiiresti kohale. Kui teha vastupidi, on risk maismaal suurem, nagu Trumm ülal viitab. Neid kahte ohtu prioritiseerida on keeruline.
Vene meredessandi teooria ja praktika ei näe üldjuhul ette operatiivtasandi manöövreid. Seda ei toeta ka nt praegu Balti laevastiku meredessandivõime. See ei tähenda, et nende olemasolev võime meile ohtlik ei oleks.