Merevägi ja rannakaitse
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Mereväel on täna üks miinipanija veel alles https://mil.ee/uksused/merevagi/laevastik/eml-wambola/
Tuleb ainult miinitekile relsid paigaldada. Taani mereväes oligi see miinipanija.
Mingi hetk oli taolisi Eestil isegi 2 tk.
Antud alus(t)e viga on selles, et nad vajavad "päris" sõjalaevade kaitset, erinevalt nt sama ajastu Soome miinipanijatest (Pohjanmaa).
Hästi nähtav erinevus mõttemallides - NATO nishivõimekus vs iseseisev kaitsevõimekus.
Tuleb ainult miinitekile relsid paigaldada. Taani mereväes oligi see miinipanija.
Mingi hetk oli taolisi Eestil isegi 2 tk.
Antud alus(t)e viga on selles, et nad vajavad "päris" sõjalaevade kaitset, erinevalt nt sama ajastu Soome miinipanijatest (Pohjanmaa).
Hästi nähtav erinevus mõttemallides - NATO nishivõimekus vs iseseisev kaitsevõimekus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Tuleb ainult miinitekile relsid paigaldada. Taani mereväes oligi see miinipanija.
Antud miine on isegi vist võimalik konteinerlahendusena hankida. Soomlased on näiteks demonstreerinud taolist miinide veeskamist reostustõrjelaeva Louhi pardalt.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Tommi kirjutas:Mis alustelt neid miine siis veeskama asutakse?
See on küsimus, mida Otsustajad ei ole väga esitada tahtnud. Allpool asjale mõeldakse, aga ma ei tea, kui palju praegu avaldada võin. Olemasolev(ad) laev(ad) on osa lahendusest. Kummipaadid ei ole.
Olemasoleva(te) miiniveeskaja(te) suurim probleem on hoopis vanus ja üleüldine kulumine.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
-
- Liige
- Postitusi: 2375
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Mis alustel pannakse maha TT miinid?
Mis alustel paigaldatakse teedele siilid, draakonihambad, jms.
Mis alustel ladustatakse need tõkestamise piirkonda ... mis alustel viiakse TT miinid rühma tasandile maakaitseüksustesse?
Küllap siis kui tõstatakse kaitsevalmidust ja konkreetse tegevuse (miinid maasse/vette) jaoks ka loa saab või kui KVJ (mõni muu ülem) otsustab, et enam oodata ei saa
Sellest märkusest ma aru ei saa. Mida pole esitanud ja kes on need otsustajad?
Mis alustel paigaldatakse teedele siilid, draakonihambad, jms.
Mis alustel ladustatakse need tõkestamise piirkonda ... mis alustel viiakse TT miinid rühma tasandile maakaitseüksustesse?
Küllap siis kui tõstatakse kaitsevalmidust ja konkreetse tegevuse (miinid maasse/vette) jaoks ka loa saab või kui KVJ (mõni muu ülem) otsustab, et enam oodata ei saa
See on küsimus, mida Otsustajad ei ole väga esitada tahtnud.
Sellest märkusest ma aru ei saa. Mida pole esitanud ja kes on need otsustajad?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Laevadelt pannakse tankitõrjemiine?
Re: Merevägi ja rannakaitse
TTA kirjutas:Tommi kirjutas:Mis alustelt neid miine siis veeskama asutakse?
Kui on tõesti see mudel mida nimetu välja tõi ja võeti loogiline lahendus siis võib neid veesata kasvõi saaremaa praamilt
Mõtled seda?
https://www.nelcomp.fi/solutions/defenc ... inelaying/
Ega meil hetkel mõistlikumat lahendust pole tõesti.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Mis selle Tasujaga siis juhtus, et ta miinide panekuks enam ei kõlvanud?
Re: Merevägi ja rannakaitse
Mulle tundub, et akf Herem on siinkohal homonüümide lõksu langenud.
Ilmselt vanus muutis ta ebarentaabliks. Ükski asi pole igavene.
Mis selle Tasujaga siis juhtus, et ta miinide panekuks enam ei kõlvanud?
Ilmselt vanus muutis ta ebarentaabliks. Ükski asi pole igavene.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
TT miinid pole siin sobiv näide, kuna need on inimese poolt kantavad ja neid võib vedada kasvõi eesliga.
Laevavastane miin on aga piisavalt raske, et tema laevale laadimiseks vajatakse tõstemehhanisme ja et need õõtsuval laeval ei veereks kuhu juhtub, siis kasutati miinirelsse ja miinidel olid all väikesed rattad nendel relssidel sõitmiseks, mistõttu muutus paarisaja kuni mitmesaja kilone miin kahe mehega üle ahtriserva merre lükatavaks.
Mereväes oleval tuukrite toetuslaeval on need omadused olemas, suur suletud miinitekk, ahtris aparellid miinide merre lükkamiseks, vööritekil suur trümmiluuk miinide laadimiseks ja kraana nende pardale tõstmiseks, miine saab kohale tuua ka kohandamata vahendiga (auto kastis, kalalaeva tekil).
Soomlasel oli vanasti relsimajandus, kaks madrust lükkasid ja allohvitser, stopper peos kamandas. Praegu näikse neil olevat mingi konteineriga paneku süsteem.
Laevavastane miin on aga piisavalt raske, et tema laevale laadimiseks vajatakse tõstemehhanisme ja et need õõtsuval laeval ei veereks kuhu juhtub, siis kasutati miinirelsse ja miinidel olid all väikesed rattad nendel relssidel sõitmiseks, mistõttu muutus paarisaja kuni mitmesaja kilone miin kahe mehega üle ahtriserva merre lükatavaks.
Mereväes oleval tuukrite toetuslaeval on need omadused olemas, suur suletud miinitekk, ahtris aparellid miinide merre lükkamiseks, vööritekil suur trümmiluuk miinide laadimiseks ja kraana nende pardale tõstmiseks, miine saab kohale tuua ka kohandamata vahendiga (auto kastis, kalalaeva tekil).
Soomlasel oli vanasti relsimajandus, kaks madrust lükkasid ja allohvitser, stopper peos kamandas. Praegu näikse neil olevat mingi konteineriga paneku süsteem.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
dixci kirjutas:Mis selle Tasujaga siis juhtus, et ta miinide panekuks enam ei kõlvanud?
Neid aluseid oli 2 tk, üks tuli MeV-le otse ja teine läbi mereakadeemia. Eks üks oli väsinud ja võeti kasutusele uuem ja vähem kulunum.
Tegemist ju 1970ndatel ehitatud alustega.
Kuna meil miine polnud, siis leidsid need oma suure miiniteki (suur kinnine ruum) tõttu kasutamist igasugu staabi- ja toetuslaevadena. Aga ehitatud on need spetsiaalselt miinide panekuks. Miinid olid relssidel ja lükati ahtrist inimjõul merre. Vööritekil, pealisehituse ees on suur trümmiluuk, sealtkaudu tõsteti aluse enda kraanaga miinitekile, ilmselt siis otse rööbastele ja lükati ahtrisse eest ära, siis tõsteti järgmine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
- Liige
- Postitusi: 2375
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Langesingi ... maaväelase asi
Aga "otsustajate küsimus" on ikka segane.
Aga "otsustajate küsimus" on ikka segane.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Kuid teemal on point olemas.
Rõhutaks paljude kiirekäiguliste väikealuste võimalusi miinide paigaldamisel, arvestades tänapäevast navigatsiooni.
Pildil NSVL torpeedokaatrid G-5 miinilastis WWII ajal. Miinid asuvad samades rennides, kus normaaloludes asuvad torpeedod.
Rõhutaks paljude kiirekäiguliste väikealuste võimalusi miinide paigaldamisel, arvestades tänapäevast navigatsiooni.
Pildil NSVL torpeedokaatrid G-5 miinilastis WWII ajal. Miinid asuvad samades rennides, kus normaaloludes asuvad torpeedod.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Merevägi ja rannakaitse
Ega ma täpselt teagi (kes otsustab). Täheldan lihtsalt seda, et kui miinid on juba pikka aega plaanides, artiklites ja kõnedes, siis sellest, kuidadas miinid vette saavad, väga ei räägita. Võibolla sellepärast, et vastuses on ropu kõlaga sõna "laev" sees... Üks kolleeg viskas juba nalja, et kui esimesed miinid kohal on, on sobiv aeg miiniveeskajaid küsima hakata.Martin Herem kirjutas:Sellest märkusest ma aru ei saa. Mida pole esitanud ja kes on need otsustajad?
Aga ma saan aru, et asjaga tegeletakse.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
-
- Liige
- Postitusi: 2375
- Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
- Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
Üks kolleeg viskas juba nalja, et kui esimesed miinid kohal on, on sobiv aeg miiniveeskajaid küsima hakata.
No ei ole naljakas.
Küsida tuleb küll aga mitte sellepärast, et täna pole millegilt veesata.
Riigi laevastikes on täna tehniliselt sobivaid näiteks 2tk. Üks ongi selleks ehitatud ja teise ehitamisel on seda arvesse võetud.
-
- Liige
- Postitusi: 243
- Liitunud: 16 Mär, 2019 11:39
- Kontakt:
Re: Merevägi ja rannakaitse
See, millele URR ehk vihjab, on merekaitsele maa- ja hurraapõhine lähenemine, selmet süsteemselt ehitama asuda. Ehk et küsimused, kuidas neid miine veeskama ja rakette laskma hakatakse on pikemas vaates täna tõepoolest selge lahenduseta. Samas peab kuskilt peale hakkama ja selleks on täna käepärased vahendid olemas: miiniveeskamist hakkame õppima Wambolaga ning patrull-platvormideks kasutame miinijahtijaid (jah, neid on vaja, et rakette lasta). Õppimiseks kena küll. Siiski on selge, et nii miiniveeskamise kui pealveetõrje võime aretamises on puudu laev, aga sellega tegeletakse.
Wambola näide ei passi nisivõime näitlikustamiseks – Soome vs NATO. Lindormen klass, 2 tk, on ehitatud kaabelmiiniveeskjaiks, et mineerida Taani saarestiku läbipääse (Syd-Fynske Ø-hav, Svendborg Sund, Als Sund, Grønsund, aga ka suuremaid) ja mõningaid sissesõite. Paljud sellised kohad olid rannakaitse suurtükipositsioonide ees, kust oli plaanis ka kaablemiinivälju juhtida. Soome lahe keskpaiga mineerimiseks pole need laevad tõesti ehitatud. Lisaks on Tasuja ressurss otsas ja Wambola oma saab peagi läbi.
Miine saab teoreetiliselt veesata kõigelt, mis neid kannab. M08 või moodsama Sadaf miini võib tõepoolest veesata ka Saarema praamilt, eeldusel, et sul on miine palju (kontaktmiine peabki olema). Me püüame natuke targemaid asjandusi soetada, milleks läheb vaja natuke targemaid inimesi ja natuke spetsiaalsemaid vahendeid kui Saaremaa praamid seda võimaldavad.
Siinkohal tasub vaadata Rootsi miiniveeskamise võime ajalugu ja loogikat. Igas miiniveeskamise divisjonis olid nö tuumikveeskjad – selleks spetsiaalselt ehitatud laevad – ja reservveeskjad – kohalikud praamid jms. Ehk et peamine väljaõpe toimus eksisteeriva tuumiku baasil ja mõned korrad aastas mobiliseeriti õppusteks siis reservveeskjad.[1] Seega Saaremaa praamid võivad kõne alla tulla küll, aga enne peab selle tuumiku tekitama ja eeldusel, et nende praamidega pole vaja Saaremaale sõita ning kuidagi reguleeritakse ka ’asjade’ reservõppekogunemised.
1. Sjöminan under kalla kriget. https://libris.kb.se/bib/13603367
Wambola näide ei passi nisivõime näitlikustamiseks – Soome vs NATO. Lindormen klass, 2 tk, on ehitatud kaabelmiiniveeskjaiks, et mineerida Taani saarestiku läbipääse (Syd-Fynske Ø-hav, Svendborg Sund, Als Sund, Grønsund, aga ka suuremaid) ja mõningaid sissesõite. Paljud sellised kohad olid rannakaitse suurtükipositsioonide ees, kust oli plaanis ka kaablemiinivälju juhtida. Soome lahe keskpaiga mineerimiseks pole need laevad tõesti ehitatud. Lisaks on Tasuja ressurss otsas ja Wambola oma saab peagi läbi.
Miine saab teoreetiliselt veesata kõigelt, mis neid kannab. M08 või moodsama Sadaf miini võib tõepoolest veesata ka Saarema praamilt, eeldusel, et sul on miine palju (kontaktmiine peabki olema). Me püüame natuke targemaid asjandusi soetada, milleks läheb vaja natuke targemaid inimesi ja natuke spetsiaalsemaid vahendeid kui Saaremaa praamid seda võimaldavad.
Siinkohal tasub vaadata Rootsi miiniveeskamise võime ajalugu ja loogikat. Igas miiniveeskamise divisjonis olid nö tuumikveeskjad – selleks spetsiaalselt ehitatud laevad – ja reservveeskjad – kohalikud praamid jms. Ehk et peamine väljaõpe toimus eksisteeriva tuumiku baasil ja mõned korrad aastas mobiliseeriti õppusteks siis reservveeskjad.[1] Seega Saaremaa praamid võivad kõne alla tulla küll, aga enne peab selle tuumiku tekitama ja eeldusel, et nende praamidega pole vaja Saaremaale sõita ning kuidagi reguleeritakse ka ’asjade’ reservõppekogunemised.
1. Sjöminan under kalla kriget. https://libris.kb.se/bib/13603367
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 25 külalist