www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 17 Juun, 2021 7:21

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 216 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 11, 12, 13, 14, 15
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Elu pärast teenistust
PostitusPostitatud: 20 Mär, 2021 21:27 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 24768
Asukoht: Viljandimaa
Arusaamatu teemaväline postitus koos järgedega eemaldatud.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Elu pärast teenistust
PostitusPostitatud: 16 Apr, 2021 9:56 
Eemal
Liige

Liitunud: 16 Juul, 2013 12:48
Postitusi: 425
Levila sari jätkub, srs Lepik: https://levila.ee/raadio/tavaline-eesti-soda-2/iii-osa-seersant-lepik

Tsiteeri:
“Meie kompanii sai kahjutuks tehtud lõhkekehade rekordi oma nimele, 130 lõhkekeha leidsime,” räägib Tarmo õhinal. Oma haavatasaamise lühikese olukorrakirjelduse jooksul jõuab mees kolm korda kasutada sõna “õnneks”. “Meil oli rutiinne jalgsipatrull, läksime oma tavapärast marsruuti mööda. Pöörasime kõrvaltänavasse, mis viis tagasi kontrollpunkti. Kui plahvatus toimus, oli kontrollpunkti väravat näha. Kolmsada meetrit oli jäänud, kui astusin isevalmistatud lõhkekehale. Näha seda polnud võimalik, peenike tolm tänaval oli saapasääre kõrgune. Tervet patrulli radariga käia ka ei jõua, see on füüsiliselt koormav. Sain ilgelt kõrge õhulennu. Maas oli meeter korda meeter auk. Nägin kohe, et mul kumbagi jalga enam pole. Tookord oli meil õnneks rühma parameedik kaasas, kellel olid vahendid kaasas. See oli tugev pluss. Tema tuli õnneks kohe minu juurde ja hakkas esmaabi andma. Kui muidu protseduurid näevad ette, et tuleb hakata haavatuni teed puhastama, siis tema võttis maastikul vastu otsuse, et peab kiiremini tegutsema. Kui tavaliselt IED-plahvatusele järgneb käsitulirelvade kontakt, siis antud momendil seda õnneks ei olnud. See andis võimaluse paremini tegutseda, polnud segavaid faktoreid. Žgutid peale, morfiin sisse, samal ajal telliti kopter, et mind Camp Bastionisse toimetada. Kummaline oli, et kuidas ma suutsin üleval olla terve selle aja kui kopter saabus. Niikui kopterisse jõudsin, viidi kunstlikku koomasse.”

Järgmine mälestus on Tarmol kümme päeva hilisemast ajast, mil ta ärkas Ühendkuningriigis Birminghami sõjaväehaiglas. “Esimesed kaks nädalat oli jõud kadunud, millimeetri kaupa pidin end liigutama. Kogu protsess haiglast taastusravikeskusesse viimiseni läks mul kaks korda rutem kui teistel, haigla ees seisnud briti sõjaväearstid imestasid ja kiitsid tahtejõudu, kui nägid mind pärast lühikest voodisoldud aega juba väljas istumas.”

Mitmed sõjalisel missioonil käinud eestlased, kellelt olen uurinud, kui palju nad mõtlesid haavata- või surmasaamise peale, tunnistasid, et surmale osati sõtta minnes mõelda ja sellest ka räägiti missioonieelse ettevalmistuse käigus, aga jäseme kaotamise, sandistumise teemat välditi, see oli otsekui tabu.
---
“Mõtlesin, et kui mulle juba selline raskus pandi, siis selles tuleb näha võimalust millekski. Ikka pannakse inimestele raskusi tee peale. Ja muidugi: suhtlus-suhtlus-suhtlus. Rääkimine aitab. Kui Facebookis haiglavoodist sõpradele kirjutasin, siis ma ei teinud järgmisele sõbrale copy-paste'i eelmise sõbra kirjast, vaid kirjutasin otsast peale kõik jälle endast välja. Inimestelt tuli palju erinevaid küsimusi ja kui on avatud vestluspartner, siis ta küsib su käest jätkuküsimusi ja ma saan veel rohkem ennast avada ja see aitab tohutult. Mida rutem argiellu tagasi tulla, seda parem.” Taastumisprotsess võttis kokku kolm ja pool aastat. “Siiamaani räägin psühholoogidega avatult, kui neid kohtan. Ma ei pea seda nõrkuseks.”

Haapsalust pärit mehe vanemad olid mures, kuidas poeg uue olukorraga kohaneb. Emal õnnestus külastada Tarmot Inglismaal ja kui ema oli poega näinud, ta rahunes. “Elukaaslasega läksime poolte kokkuleppel lahku. Mina otsustasin, et ma kedagi sundima ei hakka ja saan elus hakkama.” Tarmo igasse päeva mahub lisaks tööle julgeolekuspetsina Suur-Sõjamäe baasis ka täisväärtuslik pereelu ja riigikaitseõpetaja amet. Tal ei näi millestki puudu olevat, mehe elu tundub terviklikum kui paljudel mu ihu poolest terviklikel tuttavatel. Kabinetinurgas torkab silma pirakas kott, valkjaid palle pungil täis. “Üritame istepalli Eesti liigat käima tõmmata,” ütleb mees möödaminnes ja tõuseb, et mind välisuksele saata. Jõuan koridoris küsida, kas ta sõjafilme vaatab ja küsin soovitusi. “Piinakamber,” tuleb vastuseks. Miks? “Sest see näitab, mis inimesega juhtub, kui ta sõjas lohakaks või üleolevaks muutub.”

“Üks väheseid asju, mis mind vihastab, on see, kui inimesed, kes tulevad sõjast või on tsiviilis saanud trauma, väidavad, et neil pole mitte midagi viga. Kehakeelest on juba näha, et inimene iseendale valetab. Selle tõttu, et ta midagi endale tunnistamata jätab, kannatab ta ise ja kannatavad teised. Mure jagamine on vastutustunde märk,” ütleb Tarmo Lepik.


IDF ühe võimaliku näitena, kuidas vigastatud veterane taas täisväärtusliku elu juurde tagasi aidata, mh. kolmekuise seksuaalteraapia abil. Kord nädalas seansid vabatahtlike surrogaatarmukestega on näidanud häid tulemusi invaliidide ravis. Mõne aasta pärast ka meil?

Tsiteeri:
In many countries surrogate sex therapy - in which a person is hired to act as a patient's sexual partner - is controversial, and not widely practised. In Israel, however, it is available at government expense for soldiers who have been badly injured and need sexual rehabilitation.


"People need to feel they can pleasure somebody else and that they can get pleasure from somebody else," says Aloni, who has a doctorate in sexual rehabilitation.

"People are coming for therapy. They're not coming for pleasure. There is nothing similar to prostitution," she adds firmly.

"Also, 85% of the sessions are [about] intimacy, touching, giving and receiving, communicating - it's about learning to be a person and how you relate to other people. By the time you have a sexual relationship, that's the end of the process."

"You start from the beginning: you're touching this, you're touching there and then it's building step-by-step until the last stage of getting an orgasm," he says.

Mr A argues it was right for the state to pay for his weekly sessions, just as it did other parts of his rehabilitation. Today the cost of a three-month treatment programme is $5,400.

"It wasn't the goal of my life to go to a surrogate, OK, I was injured and I want[ed] to rehabilitate in every aspect of my life," he says, sitting in his wheelchair, in a tracksuit, on his way to play table tennis.

"I didn't fall in love with my surrogate. I was married. It was just to study the technique of how to get to the goal. I took it as a very logical thing that I have to do."

He blames Western hang-ups about sex for any misconceptions.

"Sex is part of life, it's the satisfaction of life," he says. "It's not that I'm being Casanova, this is not the issue."

https://www.bbc.com/news/stories-56737828


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Elu pärast teenistust
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2021 9:17 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Mai, 2015 14:01
Postitusi: 747
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Tip top


Manused:
Screenshot_20210512-091412.png
Screenshot_20210512-091412.png [ 1.57 MB | Vaadatud 887 korda ]

_________________
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....
Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Elu pärast teenistust
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2021 10:03 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 32381
Ega see piltide taoline postitamine teda ümber ei veena.
Võta parem tükk paberit ja tee presidendile üks veenev kiri (või veel parem, aja munder selga, riputa oma medalid rinda ja pane Kadriorgu vastuvõtuaeg kinni). Olen mõelnud, et teeks. Samas noh, siin on hulka tuntumaid, staazikamaid ja dekoreeritumaid tegelasi kui mina, pealegi pole mul isegi igapäevavormi, kuhu oma paari medalit riputada oleks.

Kuna Äsja Veerpalult mingid teenetemärgid ära võeti, on vast protsess ise veel soe?

Niiet, kuidas oleks?

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Elu pärast teenistust
PostitusPostitatud: 12 Mai, 2021 10:40 
Eemal
Liige

Liitunud: 19 Mai, 2015 14:01
Postitusi: 747
Asukoht: "Põhi ja lõuna"
Kapten Trumm kirjutas:
Ega see piltide taoline postitamine teda ümber ei veena.

Niiet, kuidas oleks?

Miks Te arvate , et ma kedagi ümber veenda soovin? Pildi postitus oli pigem meelelahutuslik informatiivne. Kas ja kui palju siinsete postitusega midagi kuskil muutunud on , siis selles võtmes võiksite peeglisse vaadata , või kuidas? :wink:
Ps. Ei ole veel mitte kordagi medaleid rinda riputanud , ju ei ole elu ja teenistus selleks põhjust andnud , veel vähem aga annab seda Vesterinen.

_________________
See kes peale korralikku kaklust veel rusikatega vehib ,on tõenäoliselt võitja.....


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Elu pärast teenistust
PostitusPostitatud: 11 Juun, 2021 17:26 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Jaan, 2016 23:51
Postitusi: 242
Täitsa tore, paar nädalat tagasi tuli jälle e-kiri, paluti kontaktandmeid kontrollida ja meili kinnituseks vastata kirjale, eeldatava ajakuluga kui ruttu jõuaks kogunemiskohta. Mul on elukoht ja andmed kaitseväe baasides alati ajakohased olnud. Kästi ka e-kirjas olnud numbrile helistada ja teha side kontrolli.
Täna keegi Peeter ka helistas kaitseväest ja kontrollis numbrit. Olen siis 19.LuK vapper "vanur"-reservist :D
Reservi arvati 2008. Ühe RÕK-i tegin 2012 või/13. Vahepeal tundus, et olengi täiesti ära unustatud kuni 2019, kus ka kirjutati samamoodi. Tolle aasta jõuludeks v aastavahetuseks saadeti isegi tervituskaart väikese info voldikuga.

Igatahes hea tunda, et süsteem huvitub ka tänaseks mitu ringi esmasest reservist maas olevatest. Kui taoline tegevus on ainult väeosa ülema enda initsiatiiv siis super. Loodaks, et ka mujal on aega ja ressurssi sedasi toimetada.



edit: tänane kõne polnud ehk kellegi kuri õngitsus, küsiti ainult nime ja oldi teadlik eelnevast meilivahetusest


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 216 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 11, 12, 13, 14, 15

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 8 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt