Pilk Lutsarit vaenanud ja Talvingu rünnaku asjus üle kuulatud Andrei Vesterineni mõttemaailma: Eesti vabariik eksisteerib ainult paberil.
Karoliina Hussar, reporter-toimetaja
2008. aasta suvel kaotas sellal 23-aastane Andrei Vesterinen Afganistanis oma parema jala. Meedias kirjutati Vesterinenist toona kangelaslikus võtmes - ta oli noor ja rõõmsameelne Eesti sõjaväelane, kes raskest vigastusest hoolimata tulevikus Afganistani rindele soovib naasta. Hiljem Vesterinen siiski taganes plaanist, kui mõistis, et ta eesliini asemel tagalasse tööle suunataks.
Kui traditsioonilistes Eesti meediakanalites Vesterinen palju üles astunud pole, siis Tallinna linna väljaandes Stolitsa ja Venemaa valitsuse kontrollitavas portaalis Sputnik on ta aastate jooksul korduvalt oma mõtteid avaldanud. Ta on andnud juriidilist nõu, aga rääkinud ka Eesti ja Venemaa suhetest. 2016. aastal kirjutas ta Eesti ja NATO suhete kohta Stolitsas: “On selge, et Eesti iseseisvus eksisteerib ainult paberil, tegelikkuses on meie riigist saanud juba USA koloonia, omamoodi sõjaväe polügoon. Seetõttu jätkab riik NATO abistamist ja teeb kõik, et oma ookeani taga olevatele "peremeestele" meeldida."
Vahepeal Eestis ja Venemaal õigusteadust õppinud [samas vähemalt mitte Eestis advokatuurieksamit läbinud - toim] Vesterinen pälvis uuesti avalikkuse tähelepanu 2017. aastal, kui ta hakkas sotsiaalmeedias reklaamima õigusteenust nimega ArmyLaw. Teenus seisneb selles, et 1500 euro eest on Vesterinen valmis 12 kuu jooksul kaitseväekohustusest viilida soovivaid poisse nõustama ja neid paberimajandusega aitama. Samas tõdetakse ArmyLaw sotsiaalmeedia postitustes läbivalt, et mingit garantiid kaitseväest pääsemiseks otseselt ei anta. „Hoiatame kõiki, et meie büroo ei aita kõrvale hoida sõjaväeteenistusest Eesti Vabariigi sõjaväes, vaid osutab õigusteenust,” kirjutas Vesterinen.
Kaitseressursside amet pöördus 2017. aastal Vesterineni tegevuse peale tarbijakaitseameti poole, kuna leidis, et OÜ Armylaw rikub reklaamiseadust. Nimelt sätestab seadus, et reklaam ei tohi kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist. Paraku ei ole kaebusega tänaseks kuhugi jõutud.
ArmyLaw tegevuse kasumlikkust on raske hinnata. Krediidiinfo andmetel oli ettevõtte kasum 2017. aastal 19 505 eurot. 2018. aastal taandus see 10 277 euro peale. Viimased kaks majandusaasta aruannet on firmal esitamata. Vesterinen ise väitis möödunud aasta aprillis, et ArmyLaw teenust on kasutanud 345 inimest.
Koroonakriis kui uus võimalus raha teenida
2020. aasta sügisel hakkas Andrei Vesterinen nii enda isikliku kui ArmyLaw sotsiaalmeedia kontodel rääkima sellest, kuidas maski kandmine piirab inimeste vabadust ning võib kohati olla lausa tervisele kahjulik. Vesterinen oli novembri lõpus Vabaduse väljakul toimunud meeleavalduse „Õigus vabalt hingata” üks peakorraldajatest.
Vesterinen kritiseeris tugevalt valitsuse 23.11.2020 otsust muuta maskid kohustuslikuks ning on üks 45-st inimesest, kes valitsuse otsuse ka kohtus vaidlustanud on. Vesterinen levitas detsembris ka sotsiaalmeedias dokumendi vormi, mida maskikandmisest keeldujad saaksid anda inimestele, kes paluvad neil maski ette panna. Selles seisis: „Kinnitan, et võtan täieliku vastutuse [...] selle isiku tervisliku seisundi halvenemise puhul.“ Lisaks kutsus Vesterinen enda teenuseid kasutama restoranide ja kohvikute omanikel, kelle olukord koroonaviiruse piirangute tõttu on halvenenud.
Vaenulik teadusnõukoja suhtes
Detsembri keskpaigas käis Andrei Vesterinen alternatiivmeedia portaali Telegram jutusaates, kus ta koos Hando Tõnumaa ja Marian Joonasega arutas Eesti valitsuse käitumist koroona-ajastul. Juba toona kritiseeris Vesterinen teadusnõukoda. “Kuidas see koda üldse töötab?” küsis ta. “Kus on võimalik tutvuda selle koja töökorraldusega? Sinna kotta kuuluvad ainult teadlased, kes on seotud viroloogia ja meditsiiniga.” Vesterinen, kelle hinnangul on Eesti valitsus läinud koroonakriisi lahendamisel on otsustega korduvalt seadusega pahuksisse, pidas õigeks teadusnõukotta ka mõni õigusteadlane sisse arvata. Vesterinen ütles saates, et kavatseb probleemiga tegeleda.
Nädal tagasi postitas mees sotsiaalmeediasse video, kus ta helistas teadusnõukoja liikmele ja viroloogia professorile Irja Lutsarile. 45-minutlise kõne jooksul küsib mees korduvaid küsimusi, naerab vastuste üle ja nimetab Lutsarit lõpuks valetajaks. Lutsar ütles Delfile pärast video viraalseks minemist, et ta pole kunagi saanud nii palju negatiivseid kõnesid ja kirju. „Täna hommikulgi saatis üks inimene mulle Messengeri sõnumi, et NKVD tappis rohkelt inimesi, teie olete samasugune," rääkis Lutsar toona.
Kolmapäeval kell 19 rünnati teadusnõukoja liiget ja PERH-i ülemarsti Peep Talvingut tema auto juures. "Kella seitsme ajal lõpetasin töö, jalutasin peauksest parklasse. Auto oli Retke tee ääres, sisenesin autosse. Istusin autosse, panin auto käima, turvavöö peale. Äkki vasakult ilmus inimene, kes rebis autoukse lahti. Ma ootasin lööki, aga mis tuli, oli kehasoe vedelikumass. Hindasin, et paar liitrit, mis kallati mul üle näo ja kogu keha. Sellel hetkel rebisin ust koomale, ründaja sai oma käe välja autost. Tema missioon oli läbi, ta jooksis ära," meenutas Talving täna ETV saates „Ringvaade”. Talvingu autol oli ka rehv läbi lõigatud.
Politsei pidas neljapäeval Talvingu ründamisega seoses Vesterineni kinni ning vabastas ta täna pärastlõunal. Seda, mis ülekuulamisel juhtus, lubab Andrei Vesterinen rääkida esmaspäeval pressikonverentsil.