Martin Heremi intervjuud

Vasta
Martin Peeter
Liige
Postitusi: 4513
Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Martin Peeter »

Ilmselt hetkel vajalik intekas. Teatud sõnumid saavad laiema levi. Twitteris levib selline säuts:

https://twitter.com/Estonia_in_US/statu ... 7847580674

Oma asja tuleb ka Lääne poole selgitada, kus on kombeks meie asjades kahelda ja levitatakse umbes sellist juttu:

http://nationalinterest.org/blog/the-bu ... pens-23894
Dona nobis pacem!
Avatar
Liige
Postitusi: 2286
Liitunud: 17 Veebr, 2009 21:30

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Avatar »

Martin Peeter kirjutas:...levitatakse umbes sellist juttu:
OT. pshonka i ris teenib seal kommenteerides oma rasket trollipalka... puhas klassika :)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

Postitus Postitas Kapten Trumm »

London Bridge kirjutas:
zoho kirjutas:Herem räägib, et ühe NASAMSi süsteemi teenindamiseks läheks meil vaja 50 tegevväelast + üle 100 reservväelase kuigi väidetakse, et NASAMSi üksuse kolme laskeseadme, radari ja tulejuhtimiskeskuse opereerimisega tulevad toime kõigest 22 isikut?
Kui ma õigesti mäletan, siis on Herem seda värki Uute Relvasüsteemide teemas natuke puudutanud, kuigi mitte otseselt vist NAMASi näitel. Pointe oli selles, et kui süsteemid peavad olema 24/7 üleval - mida ma eeldan, et keskmaaÕT peab olema, vähemalt umbes nii, et üks üksus objektikaitsel, teine väljaõppel, vb kolmas konservis - siis peab rahuajal kate olema vähemalt 3x, et vahetused ära täita. Lisaks veel patareijuht- ning väljaõppekaader ja ajateenijad, siis 2x3x22 tulebki enamvähem suurusjärku 150.
Tõesti on räägitud.
Olin mina see mees, kes ladus lauale, palju inimesi vajab üks Patriot rahuaegseks tuleandmiseks. Ja kaua kestab koolitus. USA-s kestab umbes 6 kuud nulltasemest.
See arv on 2 meest, kes pulti peab istuma. Seda siis eeldusel, et lahendatud on perimeetri valve ja rakette pole vaja konteineritesse laadida. Ja eelhoiatus söödetakse sisse (juba olemasolevast õhuseirest). Ehk kui me räägime ööpäevaringsest tuleandmise valmidusest 1-2 raketiga, siis Ämari kasarmus peab olema 2 operaatorikvalifikatsiooniga meest välja jooksmas.

Miks Ämarisse? Sest seal on 1. lahendatud perimeetri valve 2. tegemist on nr 1 võtmeobjektiga 3. samas asub õhuseirekeskus, kust info sihtmärgi asukohta kohta võib saada kasvõi Rootsi välitelefoniga. Loomulikult tuleb antud süsteemid paigutada olemasolevate garnisonide territooriumile, mitte keset eikuskit, kus tuleb kõike nullist ehitada ja täiendavat personali värvata.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas TTA »

Kuule Trumm, isegi sina peaks teadma et Patriot ei koosne ainult laskealusest ju. Seal on muud ka vaja kui raketiautot ja "õhuseire süsteemist tulevat pilti".
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Patrioti patarei, kui kõik on varem valmis pandud (raketid laetud konteinerisse, tehnika hooldatud) vajab tuletegevuseks üksikpatareina kahe, pataljoni koosseisus tegutsemiseks kolme töökoha täitmist. Muu seltskond võib rahuajal väga edukalt täita oma ülesandeid 8-17 ja kodus/kasarmus magada öösel. Valdav osa seltskonnast on ju vajalik patarei autonoomsuse tagamiseks maastikul, ümberpaiknemiseks ning hoolduseks, mis ei pea 24/7 toimuma. SA puhuks on vaja muidugi mehitada kõik. Õhupilti täna valvatakse 24/7. Raketipatarei seda vähemalt rahuajal tegema ei pea. SA puhuks on nt Giraffed juba olemas (ja õpe käbi). Selleks, et tulistada alla vaenulik lennuk, on valveohvitseril vaja teada sihtmärgi asukohta (kaugus, kõrgus, asimuut), milline info võib rahuajal tulla vabalt Rootsi välitelefoniga. Ebaseksikas, aga täiesti segamiskindel.

Kui patarei asub olemasolevas garnisonis (Ämaris, Tapal, Paldiskis), siis rahuajal pole vaja pidevalt välisvalvet. Mõne inimese valve voodikohad ka leitakse samas. Käivad samas sööklas söömas.
Ma lihtsalt ei saa hästi äru, milleks need kümned kaadrikaitseväelaste kohad kuluvad? Luuakse raketiväe staap või? Rahuajal peab valves olema 1 ohvitser (kaadrist) ja 2 allohvitseri (ajateenijad) ja teenindavateks toiminguteks ilmselt mingi kümmekond inimest päeval 8-17. Nendest 2-4 kaadrit ja ülejäänud ajateenijad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas TTA »

Oot oot, alguses oli sul 2 inimest, nüüd 3 ööpäevaringselt + veel kümmekond tavalise tööpäeva jooksul. Äkki kui pool tundi mõtled avastad, et oleks veel viis vaja juurde. Ja homme hommikul taipad, et kuramus, veel kümmekond on lisaks vaja?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui me räägime üksikpatareist (mitte patareist pataljoni koosseisus), siis minimaalne vajalik paugu tegemiseks ongi 2 meest. Kolmas ongi kommunikatsiooni jaoks teiste patareidega.
Mulle jäi lihtsalt segaseks, milleks need kümned kaadrikaitseväelased ja 150 reservisti kuluvad. Ja kas pole jälle tegemist järjekordse kättesaamatu relvasüsteemi ka jooksvate kulude poolest kalliks mõtlemisega (sellest need kaadri hulgad)? NASAMSi puhul muidugi on probleem selles, et süsteeme on vaja palju, kuna taktikalis-tehnilised näitajad on kasinavõitu. Päris suur vahe, kas laskekaugus on 15 või 75 km. Näiteks Patriot ulatab Ämarist ka Tallinna kohale, NASAMS aga mitte. Seega Ämari ja Tallinna esmase õhukaitse lahendab ühe Patrioti, kuid kahe NASAMSi patareiga. Koos kaasneva täiendava inimjõuga. Lisaks veel nüanss, et Patrioti puhul on ehk võimalik saada USA sõjalist abi nende muretsemiseks, USA Norra toote ostmiseks seda vaevalt annab. Isegi juudid ostavad USA raha eest M4 automaate nagu viis kopikat. Ok, aga mitte rakette ei tahtnud ma valida.

Seda tankiteemat sai kunagi põhjalikult lahatud kuskil teises teemas. Kui ametlikult öeldi 100 miljonit aastas, siis mina sain alla 50. Võib-olla on ametlikul õigus ja minu mitte. Ei tea :dont_know:
Aga minuarust pole õige kommunikeerida suuremaid arve (mõelda probleeme suuremaks). Vahest on tegemist vanasõnaga "kord kuuma piimaga keele kõrvetanu puhub ka külmale piimale peale"?

Ahjaa veel, neid arve pannes oli mul Patrioti manuaal arvutis lahti. See on netis täiesti olemas. Loomulikult on struktuur suurem. Aga seal on ka kirjas, kelle arvelt. Seega, kui asi seisab rahuajal kesk Ämari lennuvälja, siis pole vaja seal ööpäevaringselt hoida autojuhte, raketitehnikuid, ümberlaadijaid jne. Eelkõige on see suurem taktikalise mobiilsuse ja väekaitse pärast. Seega ära arva, et ma päris laest panin.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:Kui me räägime üksikpatareist (mitte patareist pataljoni koosseisus), siis minimaalne vajalik paugu tegemiseks ongi 2 meest. Kolmas ongi kommunikatsiooni jaoks teiste patareidega.
Mulle jäi lihtsalt segaseks, milleks need kümned kaadrikaitseväelased ja 150 reservisti kuluvad. Ja kas pole jälle tegemist järjekordse kättesaamatu relvasüsteemi ka jooksvate kulude poolest kalliks mõtlemisega (sellest need kaadri hulgad)? NASAMSi puhul muidugi on probleem selles, et süsteeme on vaja palju, kuna taktikalis-tehnilised näitajad on kasinavõitu. Päris suur vahe, kas laskekaugus on 15 või 75 km. Näiteks Patriot ulatab Ämarist ka Tallinna kohale, NASAMS aga mitte. Seega Ämari ja Tallinna esmase õhukaitse lahendab ühe Patrioti, kuid kahe NASAMSi patareiga. Koos kaasneva täiendava inimjõuga. Lisaks veel nüanss, et Patrioti puhul on ehk võimalik saada USA sõjalist abi nende muretsemiseks, USA Norra toote ostmiseks seda vaevalt annab. Isegi juudid ostavad USA raha eest M4 automaate nagu viis kopikat. Ok, aga mitte rakette ei tahtnud ma valida.

Seda tankiteemat sai kunagi põhjalikult lahatud kuskil teises teemas. Kui ametlikult öeldi 100 miljonit aastas, siis mina sain alla 50. Võib-olla on ametlikul õigus ja minu mitte. Ei tea :dont_know:
Aga minuarust pole õige kommunikeerida suuremaid arve (mõelda probleeme suuremaks). Vahest on tegemist vanasõnaga "kord kuuma piimaga keele kõrvetanu puhub ka külmale piimale peale"?

Ahjaa veel, neid arve pannes oli mul Patrioti manuaal arvutis lahti. See on netis täiesti olemas. Loomulikult on struktuur suurem. Aga seal on ka kirjas, kelle arvelt. Seega, kui asi seisab rahuajal kesk Ämari lennuvälja, siis pole vaja seal ööpäevaringselt hoida autojuhte, raketitehnikuid, ümberlaadijaid jne. Eelkõige on see suurem taktikalise mobiilsuse ja väekaitse pärast. Seega ära arva, et ma päris laest panin.

Okei, su idee on siis see, et ostame ameerikast ühe kompleksi, saadame neli meest õppima, samal ajal tulevad ameeriklased, panevad süsteemi käima, meie mehed tulevad tagasi, ja vahetustega istuvad valves? Tuleb sõda, lasevad oma raketikonteineri tühjaks ja... siis mis?
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Martin Herem »

Trumm, mis asi on üksikpatarei, mis pole pataljoni koosseisus? Mitu laskeseadet ja juhtimisseadet? Ja mida sa selle (NASAMS, Patriot, vms) patareiga kaitsed?
Ja kuidas sinna vähem inimesi kulub, kui pataljoni koosseisus olevale patareile?
andrus
Liige
Postitusi: 4322
Liitunud: 02 Juul, 2004 11:39
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas andrus »

Üksikpatarei korral jääb vast suitsunurk mehitamata, sellest oluline võit personali arvus...
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Okei, su idee on siis see, et ostame ameerikast ühe kompleksi, saadame neli meest õppima, samal ajal tulevad ameeriklased, panevad süsteemi käima, meie mehed tulevad tagasi, ja vahetustega istuvad valves? Tuleb sõda, lasevad oma raketikonteineri tühjaks ja... siis mis?
Ma ei ole öelnud, et piirdume 4 mehega.
Kui on sõda, siis on mõistagi kogu koosseis väljas, ka reservistid (keda mobiliseeritakse või kutsutakse LÕKi korras).
Aga selleks, et anda tuld nelja Iskander raketi pihta, tingimusel, et patarei asub valvatud territooriumil, radarilt tulev info saabub lahingujuhtimise kongi vähemalt välitelefoniga ja see värk on elementaarselt kindlustatud, suudab ka kaks inimest. Ma ei rääkinud jätkusuutlikust opereerimisest välioludes. Raketid saab laadida, hooldada jne ka päeval, tavalise tööpäeva ajal. Patarei hukukindlusele on ka parem, kui eelhoiatust andev radar ei asu samas kohas - on vähem magneteid, mis vastase relvi kohale meelitavad.

Näiteks meilgi asunud S-75 keskmaa ÕT süsteemide puhul on teenindav seltskond umbes roodu suurune ühe patarei (tuledivisjoni) kohta. Miks? Rohkem mehitatud kabiine. Laskeseadmetel stardivalmis on ainult 3 raketti. Lased need välja, on vaja vedada autodega uued kohale ja meeste tööga laskealustele laadida. Raketi juhtimine käsitsi (on 2 operaatorit, kes peavad raketti "raadio teel" juhtima, üks ühes, teine teises tasapinnas.

Ehk siis: rahuaja oludes ei maksa seda pidevalt kohalolevat koosseisu liiga suureks mõelda.

Martin Herem: vastan hiljem, pikem jutt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Walter2
Liige
Postitusi: 3955
Liitunud: 27 Okt, 2012 22:11
Asukoht: Phuket
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Walter2 »

Siin käis läbi vihje et keskmaa ÕT peab/peaks olema Ämaris. Seletage rumalale miks nii - kui selle võimekus on piisavalt suur et saaks kaitsta nii Ämarit kui vahest ka pealinna õhuruumi või ka näit. Paldiskit siis võiks süsteem asuda kuskil optimaalses kohas (või ka rohkem hajutatult?). Asudes mõnes võtmekohas kas pole oht koheselt pihta saada koos selle võtmekoha vastu suunatud misiganes rünnakus (tiibraketid nt?). Tänan juba ette asja lahti mõtestamast.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas tommy »

Siin käis läbi vihje et keskmaa ÕT peab/peaks olema Ämaris. Seletage rumalale miks nii - kui selle võimekus on piisavalt suur et saaks kaitsta nii Ämarit kui vahest ka pealinna õhuruumi või ka näit. Paldiskit siis võiks süsteem asuda kuskil optimaalses kohas (või ka rohkem hajutatult?). Asudes mõnes võtmekohas kas pole oht koheselt pihta saada koos selle võtmekoha vastu suunatud misiganes rünnakus (tiibraketid nt?).
Üks hollandlane seletas kord nende üksuse struktuuri..
Mul oli kunagi juhus vestelda ühe Hollandi NASAMS-pataljoni ohvitseriga.
Nii palju olen aru saanud, et NASAMSi väiksem iseseisev üksus olevat nn. fireunit.
Mis koosneb juhtimiskeskusest, radarist, masinast elektro-optilise ja FLIR-seadmestikuga ja 3-4 laskeseadmest, igaüks siis 6 raketiga.

Kolm (või neli) sellist üksust moodustavadki pataljoni.
Lisaks on pataljonil oma, pataljonitaseme juhtimispunkt, võimsam radar ja mitmed kesksed toetusüksused. Remont, transport, rakettide hooldus ja ettevalmistus, lähikaitse jms...
Hollandlastel kuuluvat(kas ka praegu, ei tea) NASAMS-pataljoni koosseisu ka väike üksus Fennek-soomukeid Stinger-rakettidega. Tõenäoliselt kah lähikaitseks.
Ehk, need fire-unitid ongi väiksemad iseseisvalt tegutsevad üksused. Üks võib vajadusel paikneda Ämaris, teine Tallinna all, kolmas kusagil mujal.(või reservis, hoolduses, väljaõppe protsessis)
Nii tuleüksusel kui ka toetavatel üksustel on oma, kindel meeskond. (ehkki fire-nupule vajutamisega saab tõepoolest vaid üks mees hakkama. :D Tase... :roll: )
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Siin käis läbi vihje et keskmaa ÕT peab/peaks olema Ämaris. Seletage rumalale miks nii - kui selle võimekus on piisavalt suur et saaks kaitsta nii Ämarit kui vahest ka pealinna õhuruumi või ka näit. Paldiskit siis võiks süsteem asuda kuskil optimaalses kohas (või ka rohkem hajutatult?). Asudes mõnes võtmekohas kas pole oht koheselt pihta saada koos selle võtmekoha vastu suunatud misiganes rünnakus (tiibraketid nt?). Tänan juba ette asja lahti mõtestamast.
Sõltub sellest, milline süsteem ostetakse. NASAMS ei ole suuteline Ämarist Tallinna õhuruumi näiteks kaitsma.
Õhukaitse raskuspunkt aga pole meil ei Tapa ega Tallinn, vaid justnimelt Ämari - kui me tõsimeeli soovime, et siin ka sõjaoludes mingi tõsisem lennuväekontingent püsiks.
Selleks on vaja tagada olukord, et venelased ei mulgustaks ära stardirada ning ei hävitaks lennukeid maapinnal.
Kui vaadata ohtusid, mis idapiiri taga terendavad, siis selle NASAMS-iga polegi poolte asjade vastu midagi teha.
NASAMS-il on muidugi ka omad eelised, peale odavama hinna on üks peamine eelis aktiivsetest rakettidest tulenev parem madalate kõrguste võime.
Patriotil sõltub see sellest, kui madalale tema patareis leiduv AN/MPG-53/65 radar kiirata suudab, sest tegemist on poolaktiivsete rakettidega, mis lendavad "oma" radari peegelduse suunas.
NASAMSi peamised miinused on nadivõitu TTA-d, kesine laskekaugus ja -kõrgus (ta pole tegelikult kuigivõrd "keskmaa", vaid pigem SHORAD süsteem) ja meie Ämari puhul mitte vähe tähtis - puudub ballistiliste rakettide tõrje võime.

Mis puudutab pihtasaamise võimalust, siis see on alati olemas. Siinkohal tuleb möönda, et maapealse õhutõrje ja -seire võime tulla toime ground-hugging tiibrakettidega on niiehknaa piiratud, toimiv tiibraketitõrje eeldab ikkagi AWACS tüüpi seiret, kus maakera kumerus ei sega radari tööd. Ühest asjast me muidugi väga rääkida ei taha - see on õhurünnaku vastane passiivne kaitsemeetod nimega kindlustamine. Nii me ehitame ilma varjendita kasarmuid ja kummalisi plekist angaare hinnaliste hävituslennukite kaitseks. Minge käige vahelduseks mõnel enam säilinud nõuka lennuväljal (nt Haapsalu) ja vaadake, mismoodi see probleem seal oli lahendatud (või vähemalt püüti lahendada). Lugesin hiljuti Sõdurist ühe kaitseinvesteeringute ühendasutuse spetsi juttu uuest ja innovatiivsest kasarmust, kuid vastust passiivsete kaitsemeetmete osas sealt ei saanud. Ehk neid ei olnudki.
Viimati muutis Kapten Trumm, 08 Jaan, 2018 14:24, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39982
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Kapten Trumm »

(ehkki fire-nupule vajutamisega saab tõepoolest vaid üks mees hakkama. :D Tase... :roll: )
Sellise jutu peale võiks tõesti öelda "tase".
Patriot-raketisüsteemi patareis (ehk fire unit) tegelebki lahingu juhtimisega maksimaalselt 3 inimest. Vastavas kongis ehk ECS-sis polegi lihtsalt rohkem töökohti. Kaks operaatorit oma ekraanide taga ja kolmas, sidemees, on vajalik siis, kui tegutsetakse pataljoni koosseisus.
Ja vaevalt antud seltskond NASAMS-is palju suurem on. Lihtsalt valdav osa personalist tegeleb raketisüsteemi hoolduse, ümberpaiknemise, lähikaitse ja laadimise küsimustega, mis sisuliselt statsionaarse paigutuse korral (Patriot kesk Ämarit) ei ole vajalikud 24/7/365. Antud positsioonid muutuvad 24/7 aktuaalseks kriisi/sõja oludes.

Seda on hea teada, kuna lävend on tegelikult madalam. SA koosseisu saab tasapisi ju juurde toota. Esmase operatsioonivõime ehk IOC saavutamiseks ei pea meil täiskoosseis kohe olemas olema. Piiratud võimetega vajatakse esialgu suurusjärgus võib-olla 20 inimest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 2 külalist