Martin Heremi intervjuud

Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Martin Herem kirjutas:Trumm, mis asi on üksikpatarei, mis pole pataljoni koosseisus? Mitu laskeseadet ja juhtimisseadet? Ja mida sa selle (NASAMS, Patriot, vms) patareiga kaitsed?
Ja kuidas sinna vähem inimesi kulub, kui pataljoni koosseisus olevale patareile?
Üksikpatarei koosneb
1. üks radariseade (lahingus mehitamata), liigutamiseks vajab inimesi
2. üks juhtimiskong (lahingus kuni 3 inimest), liigutamiseks vajab inimesi
3. kaheksa stardiseadet igaüks 4 raketiga, lahingus mehitamata, liigutamiseks ja ümberlaadimiseks vajab inimesi
4. liikuv antennipost (lahingus mehitamata), liigutamiseks vajab inimesi
5. liikuv generaator (lahingus mehitamata), liigutamiseks vajab inimesi
6. toetusmasinad (raketiveokid, kütuseveokid, meeskonna veokid)
Kogu majapidamine on kaugjuhitav, laskeseadmed võivad olla antennipostist kuni 10 km kaugusel.

Üksikpatarei saab sisendi (eelhoiatuse) sihtmärgi asukoha kohta pataljonist. Ämari puhul saaks natuke eemalt õhuseirekeskusest. Patareis leiduv radar on piiratud vaateulatusega, on vajalik keerata õigesse suunda, enne kui nägema hakkab. Radar keerab juhtimiskongist kaugjuhtimise teel. Selline info on võimalik anda kasvõi telefoni teel. Kaitseme Ämari lennuvälja ja kõike muud, mida ulatub laskma.

Ämari näitel kuulub sinna vähem inimesi kui pataljoni koosseisus seepärast, et mitmed pataljoni koosseisus või koosseisust tulenevad tegevused on meil juba olemas. Sisuliselt oleks tegemist õhuseiredivisjoni allüksusega. Eraldi juhtimisrühmasid ja asju pole seal tarvis. Kui paiknemine on enamvähem statsionaarne, siis omab vähem tähtsust ka inimjõud, mis on maastikul tegutsemiseks vajalik. Autojuhid, transamehed, valvemehed. Kui vaadata õppuste ajalugu, siis Ämaris on mingid madalakõrguse õhutõrje (Sergei) patareid juba olemas.

See on seltskond, kes on vajalik rakettide laskmiseks, kui on teada - sihtmärk asimuut 090, kõrgus 5, kaugus 120.
The ECS is operated by a crew of three,
consisting of one 14E tactical control officer, one 14E tactical control
assistant, and one 31F network switch operator. At least three crews must be
available for continuous, 24-hour operations.
http://www.bits.de/NRANEU/others/amd-us ... 85(02).pdf
lk 110 on toodud ka kogu, taktikaliseks kasutuseks mõeldud patarei struktuur.
Viimati muutis Kapten Trumm, 08 Jaan, 2018 14:53, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Viiskümmend »

NASAMSis on USAd füüsilisel kujul ju rohkem, kui Norrat ning näiteks Indoneesia ostab oma NASAMSi läbi Ameerika ja Raytheoni vahenduse. Nagu ma aru saan saab Leedu NASAMS süsteem valmides kandma juba numbrit 3, mida see numbrites või siis võrdluses tänase NASAMS 2-ga tähendab ei tea.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui NASAMS saaks raketid 50 km taha lendama, siis oleks asi täitsa OK. Lennukilt lastavatele lubatakse nüüd ka 160 (AIM-120D).
Senised soomlaste kaugused pole just kuigi tõsised. Meie puhul tähendab see, et samasuure "vihmavarju" saamiseks on relvasüsteemide arv jällegi suurem.
Mis tähendab rohkem personali ja muud.
See piiratud ballistiliste rakettide tabamise võime tõenäoliselt sinna ei tule kunagi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:
Okei, su idee on siis see, et ostame ameerikast ühe kompleksi, saadame neli meest õppima, samal ajal tulevad ameeriklased, panevad süsteemi käima, meie mehed tulevad tagasi, ja vahetustega istuvad valves? Tuleb sõda, lasevad oma raketikonteineri tühjaks ja... siis mis?
Ma ei ole öelnud, et piirdume 4 mehega.
Kui on sõda, siis on mõistagi kogu koosseis väljas, ka reservistid (keda mobiliseeritakse või kutsutakse LÕKi korras).
Aga selleks, et anda tuld nelja Iskander raketi pihta, tingimusel, et patarei asub valvatud territooriumil, radarilt tulev info saabub lahingujuhtimise kongi vähemalt välitelefoniga ja see värk on elementaarselt kindlustatud, suudab ka kaks inimest. Ma ei rääkinud jätkusuutlikust opereerimisest välioludes. Raketid saab laadida, hooldada jne ka päeval, tavalise tööpäeva ajal. Patarei hukukindlusele on ka parem, kui eelhoiatust andev radar ei asu samas kohas - on vähem magneteid, mis vastase relvi kohale meelitavad.
.
No ja kes need reservistid välja õpetab? Mida see ülejäänud isikkoosseis siis teeb? Ega ainult öö-töö eest meil palka maksta.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Patrioti patarei täis isikkoosseis on ca 60 inimest. Juhib seda kapteni auastmes tegelane (loetakse KOMP taseme üksuseks). Sellest arvust saab lahendada ka 24/7 probleemi rahuajal. 60 hulgas on ka Stingeri mehed ja autojuhid. Arvestades, et väljaõpet teeme jupikaupa mujal, siis väljaõppekaadri arv on sõrmedel kokku loetav. Eespool läbi käinud NASAMS pataljoni pean ma hetke oludes selgeks ulmeks. Võib-olla kui keegi pool meie eest maksab, muutub võimalikuks. NASAMS üksikpatareil aga puudub igasugune mõte tema pisikese laskekauguse pärast. Patrioti või SAMP-T üksikpatarei võib-olla kuidagi käraks.

Poolakad on mõnes kohas kasutanud (võib-olla enam mitte) vene aegse SA-5 kaugmaa õhutõrje paigutamist punkritesse. Kust häire korral sõidutati nad kohalikku pisikest raudteed mööda välja. Taibates vist, et rünnaku all neid kolakaid ringi ei paiguta. Ämari puhul tasub sellele ehk ka mõelda. Kui kriitilisi komponente päris mütsiga lüües tummaks ei löö, siis tähendab see seda, et kogu seltskond ei pea ka kogu aeg kohal olema. SA-5 on väga huvitav relvasüsteem - kui keegi suudaks lahendada madala kõrguse ja vene elektroonika probleemi, võiks see olla kandidaat (laskekaugus 200+ km).

Kõige kulukam osa on meil ju tänaseks olemas - eri tüüpi vahenditega varustatud õhuseire võrgustik, kus töötavad eri tüüpi aktiivsed radarid, passiivsed radarid ja kuhu peaks saama sööta ka "pilti" mujalt (nt AWACS-ilt, naabrite radaritelt jne). Tegelikult on olemas ka sobiv baseerumiskoht (Ämari). Jääb üle vaid paigutada sinna puuduv (relvasüsteem, mis ka natuke eemale ulataks). Selles rollis aga NASAMS hästi ei kõlba (kui tema tulekauguses lähiajal mingit dramaatilist paranemist ei toimu). Vaja oleks 70-100 km laskeulatust. Ja võib-olla tuleb seda Ämari-Paldiski piirkonda tugevdada ka madalakõrguseliste radaritega (ala Giraffe), arvestades vantide arenevat tiibraketiasjandust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
asiootus
Liige
Postitusi: 332
Liitunud: 30 Juun, 2017 12:04

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas asiootus »

Kapten Trumm kirjutas:Eespool läbi käinud NASAMS pataljoni pean ma hetke oludes selgeks ulmeks. Võib-olla kui keegi pool meie eest maksab, muutub võimalikuks.
Võimatut ei ole siin midagi, küsimus on pigem valikutes ja prioriteetides...
NASAMSi patarei ühes 8 Sentineli radari ja 12 laskeseadmega maksab suurusjärgus 200 miljonit eurot.
Hetkel käimasolev EKV käsitulirelvade täielik väljavahetamise programm 11 000 + 18 000 = 29 000 uut käsitulirelva läheb meile samuti maksma suurusjärgus 200 miljonit eurot.
44 CV9035 jalaväe lahingumasinat + toetussoomukid = 180 miljonit eurot.
Midagi üle mõistuse kallist siin ei ole sest käigus on teisigi sarnase maksumusega projekte.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kes seda intervjuud hoolega jälgis, siis ühes kohas Martin debateeris ka minuga. Olen meelitatud. Aga pean vajalikuks õiendada kah (alatasa jaurav nagu ma olen).
Ma saan aru, et antud postil ja perspektiiviga ei saa päris välja öelda kõike, mida ise arvad, aga ma polnud sugugi rahul käsitlusega tsiviilkaitsest, mis teemal sa ise seal arendasid teemat, mida siin on hekseldatud.

Kriitika on:

1. käsitlus, et KV ütleb, kus algab lahingutegevus ja siis PA evakueerib, on vähemalt tänastes oludes liialt lihtsustatud ja mittetoimiv. Kuigi piiratud ressursside juures ehk parim põhimõttel "teeme midagi". Esiteks ei pruugi lahingutegevus alata üldse soovitud kohas. Paigutate 1. brigaadi Narva alla, kuid vastane maabub Loksa sadamas ja (linna)lahingud algavad üldsegi Loksal. Siis ei jõua evakueerida midagi ja varje võimaluseta tsiviilid saavad surma. Teiseks puuduvad PA-l selliste asjade tegemiseks ressursid. Täna on oludkord, kus PA suudab korraga ohjata 2-3 Mustika Prisma mastaabis (mõni tuhat m2) tulekahju - see on pisike murdosa ressursist, mis on vajalik nt Tallinna evakueerimiseks. See lihtsalt ei käi nii, et ütleme raadiost - evakueerugu kõik see mees. Sama proportsioon on ka muudes asutuskeskustes. Enamik Eesti pinnast jääb päästeasutusest 30+ km kaugusele, kus on reaalselt valves mõned mehed ja paar autot.

2. varjendite teema ja Ukraina näited, well. Millegipärast on soomlased, rootslased ja norrakad natuke teistsugustel arusaamadel. Eelmise aasta keskel oli näiteks uudis, et seoses pingete tõusuga tellib Rootsi siseministeerium Gotlandil asuvate varjendite erakorralise inspektsiooni. Soomlased jätkavad varjendite ehitamist siiani. Miks? Ukrainas pole nagu olnud ka totaalselt linnasõda nagu oli nt Groznõis. Või Stalingradis. Ma saan aru, et poliitiliselt on varjendid kuulutatud "ebatõhusaks" ja "külma sõja igandiks", kuid vast mõistad isegi, et see on liialdatud (vastama ei pea, retooriline märkus).
Miks Eesti tsiviilkaitse planeerimisel ignoreeritakse täielikult Soome praktikat, on mulle arusaamatu.

3. täna on aatomiteadlaste organisatsiooni poolt peetav (sõltumatu) viimsepäevakell 2400-le (ehk tuumarelvade kasutamisele) samas kohas, kus oli 1980ndate alguses (kus osapooled vaatasid teineteist läbi tuumarelva sihikute). Mismoodi see KV teatab, PA evakueerib kontseptsioon toimiks oludes, kui VF NATO konfliktis lähevad kasutusele taktikalised tuumarelvad (VF sõjalise doktriini osa).
Ja see kell pole 2400 lähedal mitte Põhja-Korea, vaid enamasti just VF-NATO vastuseisu tõttu (siin võib-olla peitub ka vastus, miks Soome teistmoodi teeb).

Tänan tähelepanu eest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
tommy
Liige
Postitusi: 3638
Liitunud: 02 Veebr, 2005 20:50
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas tommy »

NASAMSi patarei ühes 8 Sentineli radari ja 12 laskeseadmega maksab suurusjärgus 200 miljonit eurot.
Ilma vajamineva moona(ehk rakettideta) pole sellest kõigest vast suurt kasu..?? :)
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Veiko Palm »

Ma tahan kalduda natuke "vilosooviasse". On väga petlik oma arvutuste juures jätta ära kõik eelnev, kaasnev ja toetav lihtsalt selleks, et tõestada oma seisukohta. Millest ma räägin? Näiteks jalgpallimängus võib tihtipeale näha väravaid, kus ründajal ei ole muud teha, kui pall mõne meetri pealt vabasse väravasse libistada. Igaüks võib arvata, et see on lihtne ja iga mees saab sellega hakkama. Aga kas on? Selleks, et meistrite liigas üleüldse platsile saaks eelneb aastate pikkune ettevalmistus. Selleks, et selles konkreetses mängus sina väravavõimaluse saad eelneb terve meeskonna tõsine töö. Selleks, et meeskond platsile saaks eelneb ka toetava personali tõsine töö jne. Lõpmatuseni võib rääkida sellest, et mis kõik asjad eelnevad.

Täpselt sama moodi ei ole mõtet vaadata keskmaa õhutõrjet kui ühe-kahe mehe nupulevajutust. Tean, et ka üle ei ole vaja mõelda, aga siiski - mingi austus peab ikka olema.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Veiko Palm kirjutas: Aga kas on? Selleks, et meistrite liigas üleüldse platsile saaks eelneb aastate pikkune ettevalmistus. Selleks, et selles konkreetses mängus sina väravavõimaluse saad eelneb terve meeskonna tõsine töö. Selleks, et meeskond platsile saaks eelneb ka toetava personali tõsine töö jne. Lõpmatuseni võib rääkida sellest, et mis kõik asjad eelnevad.Täpselt sama moodi ei ole mõtet vaadata keskmaa õhutõrjet kui ühe-kahe mehe nupulevajutust. Tean, et ka üle ei ole vaja mõelda, aga siiski - mingi austus peab ikka olema.
Jah, see on kahtlemata õige, amatöörid hurraa-patriotismist vaatavad üle asjadest, ilma milleta ei saa. Ja saatan on just detailides.
Aga kui asi läks juba (juhtimis)vilosooviale, siis on paraku ka selline täiesti tõendatud seaduspärasus, et inimesed, kes teevad pikka aega samasugust või sarnase sisuga tööd, omavad kalduvust mugavneda ja teha asju enda jaoks lihtsamaks. Riigisektoris on taoline lihtsustus enamasti teema keeramine igikestvale ja universaalsele rahapuudusele. Ma siinkohal ei soovi viidata kellelegi ega millelegi, lihtsalt kontstanteerin asja tasakaalustatuse huvides, et koos aastatega koguneva professionaalse meisterlikkusega on ka teised asjad, mis samuti kogunevad. Ja tihtipeale kipub see tõde olema seal kuskil vahepeal. Raha- või laiemalt ressursipuudusele viitamine on riigisektoris pahatihti üks levinud elu lihtsustamise viise. Ja proovi vaielda, liidame kokku ja tõesti, mida pole seda pole.

Taoliste teemade puhul meenub mulle Eesti soomusrongide (või kasvõi mereväe) loomine Vabadussõja ajal. Kui siis oleks Pitka (kes tegelikult oli sõja-asjanduses amatöör) hakanud ootama kõikide eelnevade ja üle-eelnevate asjade ja eelduste täitumist, oleks juunipööre tulnud vist enne. Oli vaja ja tehti. Hurraa-entusiasmiga. Kas soomusrongid ei töötanud? Kas miiniristlejad seisid kütuse ja varuosadeta ning meeskonnata kai ääres (vihje Pitka-nimelisele laevale). Kui täna ütleks Trump, et kuulge sõbrad, lükkame teile kaks fregatti kai äärde, sõitke terviseks, mis me siis teeme?

Mulle meenub siin üks tankiteemale arutelu umbes aasta tagasi, mis algas numbrist 100 miljonit. Selle arvu on keegi (kas kaminas või peastaabis) kokku arvutanud. Mis eeldustel, võisin vaid aimata (ja ilmselt arvasin ära kah). Siin sain väiksema arvu. Võimalik, et eksisin. Kuid on ka võimalik, et avalikult välja käidavale oli juurde keevitatud PR kaalutlustel. Et kui viinamarjad on kord kõrgel, siis olgu nad ka hapud!
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
nimetu
Liige
Postitusi: 7570
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas nimetu »

No siin on üsna põhimõtteline küsimus. Kas võitleb süsteem või üksus?
Antud juhul kirjeldad sa sisuliselt reservvõimekust (umbes nagu 2. brigaadi suurtüki pataljon), mis mõnes mõttes räägib tugevalt vastu sinu aretatud oleksoloogilistele stsenaariumitele siin foorumis ja ka süsteemi enda otstarbe kahjuks. Milleks osta kallist süsteemi riiulile?
mart2
Liige
Postitusi: 5085
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas mart2 »

Vaat ühest asjast ei saa aru - miks akf KTrumm ei kandideeri tööle ministeeriumisse või algatuseks kas või KVÜÕA-sse teadust tegema?
Saaks kõik korralikult haritud ning ise oleks kindlasti reaalsetel numbritel ligemal.
Boonusena muidugi oleks ka meie valgustatud ...
Muidu kisub sinna külameeste kanti, kes joovad Bocki ja kiruvat valitsust, kuid ise ei viisi isegi kohalikel volikogude valimisel osaleda.

Ise olen olnud. Olen öelnud oma arvamust. Vahel arvestati, enamuses mitte. Ja mis siis! Ülemal on kümneid nõustajaid ja kõigil omast kohast õigus.
Kunagi ühel USA armee seminaril öeldi ilusti - kui ülem on arvestanud üle 10% sinu nõuannetest, siis oled kõva mees!

OT lõpp.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Martin Herem »

Ära üle mõtle Trumm!
Kui keegi väga tähelepanelikult ... ei ole vaja intervjuud tähelepanelikult jälgida, võib lihtsalt kuulata mis ma selle kohta ütlen: Ma ei debateerinud Trummiga mitte hetkegi. Ma rääkisin teise mehega juttu, kus tema esitas peamiselt küsimusi. Sa Trumm ei meenunud mulle mitte üks kord. Need teemad, mis intervjuus kattusid siin foorumis käsitletuga ... ongi minu töö Trumm. Ma tegelen sellega pea iga päev ja erineval tasemel juba aastast 1992 elukutselisena. Enne seda tegelesin harrastajana ja väga madalal tasemel.
Aga kui asi läks juba (juhtimis)vilosooviale, siis on paraku ka selline täiesti tõendatud seaduspärasus, et inimesed, kes teevad pikka aega samasugust või sarnase sisuga tööd, omavad kalduvust mugavneda ja teha asju enda jaoks lihtsamaks. Riigisektoris on taoline lihtsustus enamasti teema keeramine igikestvale ja universaalsele rahapuudusele. Ma siinkohal ei soovi viidata kellelegi ega millelegi, lihtsalt kontstanteerin asja tasakaalustatuse huvides, et koos aastatega koguneva professionaalse meisterlikkusega on ka teised asjad, mis samuti kogunevad. Ja tihtipeale kipub see tõde olema seal kuskil vahepeal. Raha- või laiemalt ressursipuudusele viitamine on riigisektoris pahatihti üks levinud elu lihtsustamise viise. Ja proovi vaielda, liidame kokku ja tõesti, mida pole seda pole.
Siin on varemgi esinenud inimesi, kes räägivad, et elukutselised on kinni mingites dogmades ja tema tuleks oma raamivälise mõtlemisega palju parematele lahendustele. Noh nii on räägitud malest, sõjapidamisest ... ma olen ju väljakutseid teinud aga vastajaid on vähe. Trummile olen a pakkunud võistlust Sõduris ilmunud TOMi lahendamise näol - ei mingit vastust.
Erinevalt Trummist soovin mina seekord viidata konkreetsele inimesele ja konkreetsele küsimusele: Keskmaa õhutõrje parim lahendust on tõepoolest kuskil minu ja sinu jutu vahel. Kuid sellega on nii Trumm, et minust tõeni on 5cm ja tõest sinuni on ... 5m.

Võid siin end rahuldada ja väita:
Mis eeldustel, võisin vaid aimata (ja ilmselt arvasin ära kah). Siin sain väiksema arvu. Võimalik, et eksisin. Kuid on ka võimalik, et avalikult välja käidavale oli juurde keevitatud PR kaalutlustel. Et kui viinamarjad on kord kõrgel, siis olgu nad ka hapud!
. Tee seda ikka turvaliselt, lisades vahele "võin eksida". Kuid tegelikult süüdistad sa mind mingi poliitilises plämas ...

Nagu mart2 küsis: kui sa nii tark oled, miks sa rivis kõndida ei taha?
Viimati muutis Martin Herem, 11 Jaan, 2018 21:57, muudetud 1 kord kokku.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5553
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas toomas tyrk »

Tegelikult on Trummi 1. probleem liig kõrge enesehinnang.
Probleem nr. 2 seal juures on see, et tegelikud teadmised ei vasta väljakäidud jutule.
Ja edasi läheb juba "tõestamiseks"...

Tegelikult maksab võtta asja palju rahulikumalt ning lasta see tõestamise etapp Trummil endal teha.
Kuna tegelikke teadmisi jääb väheks, siis jääb see osa enamasti väga lühikeseks...

Samas - egotripp nõuab üha uusi ja uusi postitusi...

Ei midagi isiklikku, ja muud head soovid selle postitusega kaasa!
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Martin Heremi intervjuu 2.01.2018

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

mart2 kirjutas:Kunagi ühel USA armee seminaril öeldi ilusti - kui ülem on arvestanud üle 10% sinu nõuannetest, siis oled kõva mees!
Äi tahaks selle US Army "tarkusesõnaga" päris nõus olla - 10 prossa on ikka krdma vähe :twisted:
Tsiteerin vastuseks Bundeswehr´i akadeemiast pärit vana preisi kindralstaabi tarkusesõna: hea staabiohvitseri kohus on minna oma ülema meeltesse, et panna sinna omi (häid-)mõtteid - sest üldjuhul on seal(-ülema meeltes) pallu tühja ruumi :wink:

Minu enda 12a staabiohvitserikogemus ütleb, et on jahh nii - seal ülemate meeltes ma mõtlen.. Murekoht on pigem see, et egas neid innovaatilisi staagiohvitsere ka just ülearu pole - enamus muganduvad(ki) pigem oma ülemate järgi (selmet neid "kasvatada")...
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist