www.militaar.net

Mälu järgi ütlen, et Suvorov ei väitnud, et profisportlastest koolitati eriüksuslasi, vaid eriüksuslaste jaoks kasutati profisportlaste üksuseid kattevarjuna. Tema väitel said nad sportlaste nime all takistamatult välismaal ringi sõita ja tutvuda tulevase operatsioonipiirkonnaga. Mitte, et see mu kommentaar praegu käimasolevat vestlust kuidagi rikastaks.

See on selline kahe otsaga asi, mis võis nii olla, kuid ei pruugi.
Minu tutvusringkonnas on üks inimene, kes sõitis maanteeratast isegi AKSK tasemel, kuid mingisse spetsnaazi ta ei kuulunud ja kogu teenistus ei sisaldanud praktiliselt mingit sõjalist väljaõpet - kui alguspäevade mingi elementaarne rividrill kõrvale jätta. Isegi mitte laskmist, rääkimata siis mingeid langevarjuhüppeid või operatsioonialadega tutvumist välisvõitlustel.

ruger kirjutas:Uueks Kaitseväe veebliks sai staabiveebel Enn Adoson.

https://www.postimees.ee/6550732/kaitse ... enn-adoson

esmane suur rõhk läheb kindlasti allohvitseride haridusnõuete uuendamisele ja paljudele teistele igapäevast teenistust reguleerivate dokumentide kaasajastamisele

Huvitav mida see lause täpsemalt peaks tähendama? Hakatakse kaadriallohvitseridelt bakat nõudma, või (kuna KV veebel on ju kõikide allohvitseride eestseisjaks) hoopis hakatakse keskhariduse nõuet kaotama? "Dokumentide kaasajastamine" kõlab ka prioriteedina, hm, huvitavalt.

Loodetavasti põhiharidusega allohvitsere me oma eluajal ei näe, kole ikaldus hakkaks siis pihta

Skautside reakoosseisu täiendamiseks proovitakse uut lahendust - ajateenistus ei pea olema läbitud:

https://vk.kra.ee/pakkumised-ja-kandide ... wMH9SM5v0k

Ilmselt on inimeste puudus talumatult krooniline.

Rabapistrik kirjutas:Ilmselt on inimeste puudus talumatult krooniline.

Vastab tõele, et skautspataljon (nagu ka mitmed teised kaitseväe väeosad) ei ole täielikult komplekteeritud, kuid selline lause on siiski ülemäära lihtsustatud. Tõsi on hoopis see, et Scoutspataljon pole kunagi olnud nii suur, kui praegu.

Selle uue poliitika näol on tegemist eksperimendiga, kus vaatame, kas ja kuidas saaksime värbamisvälja laiendada (kui kasutada moodsamat keelt). Inimesi siiski jääb järjest vähemaks ja konkurents aina tugevneb. Seega on see pigem tulevikku suunatud teema. Samas sellist lähenemist oleme kasutanud sisuliselt kaitseväe algusest peale nö erialainimeste värbamiseks (meedikud, kaplanid jne).

Rabapistrik, ei pruugi see stsenaarium nii kurb olla. Oma praeguse KL üksuse puhul julgen väita,et meil on rühmas palju ajateenistust mitteläbinud mehi,aga nad on väga head võitlejad. Käivad korralikult õppustel, sh sooritavad korralikult sõduri baaskursuse ja võtavad hilisemat õpet väga tõsiselt. Seega ei välistaks kindlasti neid mehi/naisi Scoutsi reamehe kohalt. Scouts viib läbi sisuliselt enne igat välismissiooni igale üksusele nagunii intensiivse väljaõppe, seega kokkuvõttes saab sellest asjast ainult võita. Nende hulgas on kindlasti mehi,keda mingil põhjusel teenima ei võetud (võibolla kunagi mõtlesid,et ongi suht mõttetu see ajateenistus ja EKV),aga nüüd aja möödudes arvavad teisiti.

Veiko Palm kirjutas:kuid selline lause on siiski ülemäära lihtsustatud

Nõus ja parandan. Lauset kirjutades ei mõelnud nähtusest halvakspanuga. Pigem tahtsin tuua välja, et tervet ühiskonda puudutav inimressursi puudus sunnibki otsima lahendusi ja näen seda sammu tegelikult positiivsena.

Veiko Palm kirjutas:Samas sellist lähenemist oleme kasutanud sisuliselt kaitseväe algusest peale nö erialainimeste värbamiseks (meedikud, kaplanid jne).

Absoluutselt, niisamuti on mingil perioodil olnud võimalik tsiviilkõrghariduse baasil saada aastaga ohvitseriks. Tõenäoliselt oli ka sel ajal mingil määral vajadus, mis sellise käigu tingis.

HeiniR kirjutas:Seega ei välistaks kindlasti neid mehi/naisi Scoutsi reamehe kohalt.

Ma ei olegi neid välistanud - KL on väga hea näide sellest, kuidas riigikaitselisel ametikohal teenimiseks ei pea ilmtingimata olema ajateenistust läbinud. Loeb tahe õppida ja ühiskonda teenida. See printsiip toetabki elukestva õppe ideed, kus jäigemad ühiskonnamudelid muutuvad paindlikumateks. Võimalik, et mu postituse toon tundus kehva sõnastuse tõttu vaenulik.

Veiko Palm kirjutas:Tõsi on hoopis see, et Scoutspataljon pole kunagi olnud nii suur, kui praegu.

Sel aastal juhtus ajalooline lugu - me olime sunnitud esimesed inimesed pataljoni värbamata jätma, sest pataljon on (rea- ja seersantkoosseisu mõttes) täis.

Ega seda pole juhuslikult mõjutanud ka see, et hiljuti hakati pataljonis välja õpetama ajateenijaid?

Kes oskab vastata. Mis vahe on Kaitseliidu veeblil kes on ülemveebel ja mereväe veebel kes on staabiveebel, sama küsimus ka õhuväe veebli kohta. Väeliigi veebel võiks ju samamoodi olla ülemveebel kui tal teenistus aastaid piisavalt.

Struktuurselt on ju selline, et kaitsejõud koosnevad Kaitseväest ja Kaitseliidust, st need on võrdse "kõrgusega" osad. Merevägi (aga ka maavägi või siis diviis) ja õhuvägi on KV väeliigid. Selle loogika järgi peabki ju olema KV ja KL veebel sama auastega ning väeliikide veeblid peaks olema 1 aste allpool? Võibolla selles ongi küsimus.

Kapten Trumm kirjutas: ↑22 Veebr, 2024 13:09 Struktuurselt on ju selline, et kaitsejõud koosnevad Kaitseväest ja Kaitseliidust, st need on võrdse "kõrgusega" osad. Merevägi (aga ka maavägi või siis diviis) ja õhuvägi on KV väeliigid. Selle loogika järgi peabki ju olema KV ja KL veebel sama auastega ning väeliikide veeblid peaks olema 1 aste allpool? Võibolla selles ongi küsimus.

Aga kellele Kaitseliit allub. Kas vahetult Presidendile või KVJ-le? Kui KVJ-le siis on siiski ju ka väeliigiga tegu.

1) alluvus ei tee ühtegi struktuuri automaatselt väeliigiks. (nt. Kaitseväe Akadeemia, Sõjaväepolitsei, Maakaitse)
2) Kaitseliit on eraldiseisev organisatsioon ministri vastutusalas, mille liikmed on/võivad olla võtnud kaitseväe kohustuse. (Kodutütred sinna ilmselt ei kuulu?)

ERR rääkis, et Kamin on välja töötamas seadusemuudatust, mis lihtsustaks reservväelaste kasutamist praegu kaadri käes olevatel ametikohtadel, reservistide kasutamist alalises valmisolekus olevates üksustes. Seadusemuudatus loodetakse RK-s ära menetleda veel sellel aastal.

Siitpoolt arvutit kostab ühemõtteline heakskiidumõmin. Olen kogu aeg seda meelt olnud, et nende väljakutsetega, mis meil ees ootamas on (ei jää see kaitse-eelarve ka kauaks 3%, vaid tõuseb veelgi) ei ole pääru arukamate ja motiveeritumate reservistide kasutamisest rollides, mida täna täidab kaader.
Saab olema omajagu põnevaid probleeme, näiteks saladuste teemal, aga need on lõppeks tehtavad (näiteks nii, et neid kaadrit eeldavaid saladusi tehakse lihtsalt vähemaks).