paalberg kirjutas: Balti riikide elanikkond kokku on u. 6 miljonit ja kui veidi ühiselt kaitsekulutusi tõsta nt. 3% peale siis arvatavasti mingi ühise õhuturbeüksuse venitaks poliitilise tahte olemasolu korral säästuvariandina ühiselt välja küll aga karta on, et taolist poliitilist konsensust niipea ei teki ja ühise hävitajate eskadrilli moodustamist keskmaa õhutõrje hankimise asemel prioriteediks ei seata. Bulgaaria sai nt. äsja kaks F-16 tüüpi hävitajat USA-lt täiesti tasuta ja kui USA maksumaksja nüüd nende uuendamise ning regulaarse hoolduse ka miski abiprogrammi raames suuresti kinni maksaks hakkaks asi juba ilmet võtma. Kui Nato liikmesriigid ühel heal päeval teataks, et nad ei soovigi mingil põhjusel enam baltikumi õhuturbest osa saada siis selline olekski arvatavasti kõige loogilisem asjade käik, et kolm riiki moodustaks mingi ühise õhuturbeüksuse.
Siin on nüüd kaks eeldust. Kui oleks 3% ja poliitilist tahet. Kolme protsenti ei hakka lahkama, jõuaks esialgu kahest protsendist kindlalt üle, ilma et latt tugevasti ei väriseks. Poliitilist tahte küsimust omast vaatepunktist ma pisut kommenteeriks.
Balti riikide hankealase koostöö näidisena tuleb mulle meelde lugu 2007. aastast.
Taust. Kõigil kolm riiki omasid ühte ja sama tankitõrje relvasüsteemi Carl Gustav. Kõik kolm riiki vajasid laskemoona. Ainus mõeldav tootja oli Saab Bofors Dynamic AB. Kõigil kolmel riigil oli huvi osta. Poliitiline toetus oli samuti olemas. Nomenklatuur erinevat tüüpi moonast, mida osta sooviti oli väike. Kokkuleppe saavutamine oleks pidanud olema ühe kohtumise küsimus. Kolm riiki, üks relv, ühte tüüpi laskemoon, üks tootja – näiliselt lihtne nagu üks korda üks. Tulemus – protsess kestis aastaid, et jõuda tulemuseni ja tarneni.
2013. aastal tehti sama hanget läbi Euroopa Kaitseagentuuri. Oli ka küllaltki aeganõudev, et tulemuseni jõuda.
https://www.postimees.ee/1166556/balti- ... laskemoona
Tsiviilsektorist tuleb meelde 2012. aastast meditsiinivahendite ja ravimite ühishanke katse. Ideest tulemuseni kulus samuti aastaid.
https://www.postimees.ee/1166556/balti- ... laskemoona
Kolme Balti riigi koostöös tehtavatest asjadest õnnestuvad peale pikki aastaid enamasti need projektid, kus eestvedajaks on ainult üks riik ja eestvedaja teeb ära enamiku tööst. Teised toetavad väiksemas mahus. Näiteks BaltDefCol. Teine kategooria õnnestumisi on projektid, kus on väline surve kõigile kolmele riigile. On see survestaja siis NATO, USA, Euroopa Liit vms. Kubjas, kes moonakaid tagant sunnib. Ja see pole mingi Eesti või eestlaste eripära.
Projektid, kus kolm riiki peavad oma huvid, soovid, rahalised võimalused ja ostuajad ühildama, on kohutavalt aeganõudvad ja küllaltki tihti lõpevad idee faasist edasi jõudmata. Samas, on ka edukaid näiteid. Näiteks Põhjadiviis. Kuigi selle ma vist liigitaksin pigem rohkem välise survestajaga kategooriasse. Loomulikult, Eesti ja Lätil on endal ka suur huvi diviisi teha.
Seevastu ratassoomukite ühisarenduses ja hankes otsustas Eesti kõrvale jääda ja oma teed minna. Enda seisukohast tegi Eesti mõistliku valiku, kuid just see ilmestabki seda alatist probleemi, et kolme riigi vaatepunktist ühte sobivat mõistlikku valikut leida ja selle üle kokkuleppida on kuratlikult keeruline.
Ühisprojektide õnnestumiseks on vaja eelkõige meeletut tööd. Otsatut arvu kohtumisi ja pidevat survet ja valmisolekut kompromissideks, loobudes mõnes kohas enda riigi seisukohalt mõistlikest valikutest. Midagi sellist, et kaevame kraavi kahasse, aga mätta paneme naabrimehe kraavi poolele ja oleme valmis tulvavee tulles sellega leppima.
Üldiselt ühine Balti riikide hävituslennuvägi on ebarealistlik. Ei ole selleks raha ja pole hetkel veel ka poliitilist tahet. Ka Eesti enda hävituslennuvägi on rahaliselt endiselt teostamatu.
PS. Hävitajad on Ämaris endiselt olemas. Laupäeval ise oma silmaga nägin neid lendamas. See liitlaste värk ja koos kraavi kaevamine paistab mõne koha peal täitsa töötavat.
PPS. Ühisprojektide teostamise keerukuse hindamiseks soovitan näiteks katsetada koos naabrimehega või miks mitte ka –naisega ühise pesumasina ostmist. Või suvaline muu väiksem asi. Teoorias tundub täitsa hea idee kulude kokkuhoiuks. Ja kui see tehtud asendage valemis naaber lätlase ning leedukaga ning pesumasin miljardi eurose süsteemiga. Vt ka Rail Baltic. Küllaltki kohane võrdlus. Projekt algas 2010 ja 2026 peaks rong sõitma. Projekti teostamiseks on poliitilist tahet nii et tapab. Väline surve on samuti olemas ja rahastamine tuleb mujalt. Kuid endiselt arvan, et aastal 2026 23.juulil pean Kesk-Euroopasse jõudmiseks rattaga minema.