NATO artikkel 5

[aht0]

Oi, ei... mitte Cameroni NATO peasekretäriks. See võimuahne populist, kes võimu nimel korraldas Brexiti referendumi ning ei suutnud olla USA kõrval siis, kui oli kaalumisel Assadi ründamine. Ta pole ära teeninud mingit sinekuuri.

http://uudised.err.ee/v/valismaa/53dacb ... d-cameroni

Lootus jääb et ei saa. Upitajateks tundub et peamiselt britid. Trump Cameronist väga midagi ei pidanud kui ta pasundamisi meedias õieti mäletan. Iseasi kas Trump aasta lõpuni ametis püsib ja teda vahepeal ei tagandata.

Politicoga vestelnud vanemametniku sõnul soovivad Cameroni NATO peasekretärina näha teiste seas Suurbritannia välisminister Boris Johnson, rahandusminister Philip Hammond ja kaitseminister Michael Fallon.

Kandideerimine NATO peasekretäri kohale ei alga enne käesoleva aasta lõppu ja heakskiidu peavad peasekretärile üksmeelselt andma kõik 28 liikmesriiki. Tegelikkuses on USA seisukohal valiku suhtes otsustav roll.

[nimetu]

http://maailm.postimees.ee/4019819/brit ... bide-kohta
Paistab, et venelaste info ops käib täie hooga. Eesti meedia võiks siinkohal väga hoolikas olla.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=77282188

Mihkelson: Euroopa liitlased lõpetagu vingumine ja näidaku oma valmisolekut töötada toimivate transatlantiliste suhete nimel

..ainuüksi pealkirjaga ongi juba kõik öeldud

[Kapten Trumm]

Paraku on Euroopa liitlased "investeerimisega heaolusse" mänginud end sellisesse seisu, et siit võtta mingit kõvemat kaitsekulude tõusu tähendaks, et vene tankid peaks liikuma hakkama.

Demokraatlikus riigisüsteemis on pahatihti võimatu teha inimeste toimetuleku (sotsiaalrahade) arvelt suuremaid kärpeid, et valmistuda sõjaks. Nt prantslased või itaallased lähevad raudselt tänavale. Saamaks aru, milleks "need mõõgad taotud said", vaadake eelarveid. Ka meie suht "ebasotsiaalse" eelarve esirinnas on sotsiaalministeeriumi laadsed kulud.

Pakun, et kuskil 10-15a pärast saabub olukord, kus Euroopa riigid ilma isoleerunud USA ja GB-ta enam venelast lahinguväljal peatada ei suuda.

[gooligan]

Pakun, et kuskil 10-15a pärast saabub olukord, kus Euroopa riigid ilma isoleerunud USA ja GB-ta enam venelast lahinguväljal peatada ei suuda.

Eks ta nii võib olla.
Samas tuli Münchenist ikka väga tugevaid signaale, et ka Saksamaa hakkab oma kaitsekulusid tõstma. Ainuüksi 2016 vs 2017 olla eelarvet 8% tõstetud.
Merkel arvab, et järgmise dekaadi jooksul peaks Saksamaa samm-sammult 2% jõudma. Sotsid selle koha pealt skeptilised.
Rahast suuremgi probleem on saksmannidel kohmakas bürokraatia ja ajalootaak. Nt tuleb kõik üle 25m EURistele ostudele (mis nende mahtude juures taskuraha) saada Bundestag'i heakskiit.
Ülevaatliku artikli leiab siit -
http://www.spiegel.de/international/wor ... 35192.html

Muidugi ei saa ära unustada Saksamaa majanduse kogumahtu ning tootmis-võimekusi. Kui nad otsustaksid järgmiseks aastaks eelarve tõsta 2% SKPst siis tähendaks see reaalselt 25 miljardit EURi lisaraha (Eesti 35x kaitseeelarve). See muudaks nende eelarve suure kaarega Euroopa suurimaks. Ja sellisele jõutasakaalu muudatusele pole Venemaal enam millegagi vastata. Sisuliselt oleks tegu "Tähesõjad 2.0" programmiga, mida ei peaks isegi päriselus lõpuni ellu viima. Venelased kurnatakse ära mõne aastaga.

Ka aeglasema kasvu juures pole nt tanki-armee mõne aastaga taasülesehitamine tegelikult finantsiliselt suur ettevõtmine. Pigem on küsimus ajaloolis-poliitiline.
Selmet loopida Mihkelsonil suuri sõnu siia-sinna, peaks ikka rohkem veenmistööd sakslaste suunal tegema. Leedukad on selle paradigma muutuse ära aimanud ning omavad sel suunal suurt edumaad. Nende koostööd võib nimetada juba strateegiliseks . Alles mõni aasta tagasi külastas Baltikumi Saksa kaitseminister - Eestis-Lätis olid sellised soojad ja toredad jutuajamised. Leedu allkirjastas temaga Boxeri ja Pzh lepped. Nüüd nendel ka NATO vägede juhtriigiks sakslased.
Samas Eesti-Saksa sõjalisest koostööst pole kuulda miskit.

Kui sakslased ise arvavad, et ei tohiks/ega peaks ründerelvastust omama, siis NATO piiriiike samalaadsega varustamine ju seda mõtteviisi segada ei tohiks - nemad saaksid oma kaitsekulud suuremaks ise käsi määrimata...

[Jaanus2]

Tuleb loota, et venelased ikka isuga keskmaarakettide lepet rikuks, see oleks üks väheseid asju, mis paneks ehk läänepoolseid oma julgeoleku pärast muret tundma ja liigutama. Muidu on neil suht kama, mida Baltikumis tehakse. Nagunii elavad siin venelased, see oli Venemaa ja kui jälle selleks saama peaks - mis see nende mure on... Sakslane oli aus, kui ütles, et Baltikumi pärast surra pole seal erilist tahtmist.

[London Bridge]

Pakun, et kuskil 10-15a pärast saabub olukord, kus Euroopa riigid ilma isoleerunud USA ja GB-ta enam venelast lahinguväljal peatada ei suuda.

See on mõnevõrra optimistlik. 15 aastat on liiga pikk aeg ning seal on liiga palju muutujaid, et tänase seisu pealt selliseid ennustusi teha. See on üks võimalus, kuid siiski eeldab üsna palju.

Samas, kord kohtasin üht prantslast, kes seletas mulle, et just Prantsusmaa on geograafiliselt Euroopa keskmeks...

[mutionu]

Samas, kord kohtasin üht prantslast, kes seletas mulle, et just Prantsusmaa on geograafiliselt Euroopa keskmeks...

Ühel ülemaailmsel konverentsil väideti Euroopa kohta(korraldajate poolt) midagi sellist. Kui vaadata Euroopat väljaspoolt siis nr. 1 on London. Siis Pariis ja siis Berliin. Ülejäänu on nö "võsa", kus suurt midagi teha pole.
Sry for OT.

[Kapten Trumm]

Tuleb loota, et venelased ikka isuga keskmaarakettide lepet rikuks, see oleks üks väheseid asju, mis paneks ehk läänepoolseid oma julgeoleku pärast muret tundma ja liigutama. Muidu on neil suht kama, mida Baltikumis tehakse. Nagunii elavad siin venelased, see oli Venemaa ja kui jälle selleks saama peaks - mis see nende mure on... Sakslane oli aus, kui ütles, et Baltikumi pärast surra pole seal erilist tahtmist.

No venelaste keskmaa-tiibrakettide välja toomine oli päris loogiline samm tuure koguva raketikilbi teemal.
Madalalt, katuseräästa kõrguselt lendavate ja maapinna ebatasasuste taha varjuvad tiibraketid on paraku selle raketikilbi jaoks püüdmatud (mis on mõeldud suure lennukaarega ballistiliste sihtmärkide vastu. Seega antud samm on igati loogiline - kuniks läänlased loodavad oma ABM süsteemile, läheneb suurlinna jagu hävingut hoopiski madallennul.

Kõikse jubedam selle taustal on vene tsiviilkaitse taaselustamine, mida ilma suurema kärata on juba hulk aastaid tehtud.

See tähendab kokkupanduda mida? Nad ainult ei vehi ega deklareeri, vaid kavatsevad ka kasutada kui olukord tekib.

[Kilo Tango]

...
No venelaste keskmaa-tiibrakettide välja toomine oli päris loogiline samm tuure koguva raketikilbi teemal.
Madalalt, katuseräästa kõrguselt lendavate ja maapinna ebatasasuste taha varjuvad tiibraketid on paraku selle raketikilbi jaoks püüdmatud ...

Eks tuleb suurendada AWACS-te hulka ja lennusagedust piirkonnas.

[HeiniR]

http://m.postimees.ee/section/123/4022893

Sobib vist siia kõige paremini. Pilt peale Trumpi valimist hakkab muutuma selgemaks ja ilusamaks...

[Kriku]

Hvostovi artiklis on seekord lausa kaks iva (tervikuna kopeerida ei viitsi):

Münchenis olid esindatud asepresident Mike Pence ja kaitseminister James Mattis. Eesti kõrvale tundus nende jutt võib-olla puhas moos (NATO on oluline, Ühendriigid on kaljukindlad), aga panetunud sakslased ei jäänud selle jutuga rahule. Sakslaste tähelepanekul ei tundnud mehed end oma väljendustes kuigi vabalt, lugesid teksti paberilt maha ning ei andnud ajakirjanikele võimalust esitada küsimusi. Vene välisminister näiteks suhtles ajakirjanikega.

USA välisministrit Rex ­Tillersoni ei olnud Münchenis, kuid temaga suhtlesid sakslased vahetult enne seda Bonnis, kus arutati järgmise G-20 kohtumise päevakava ja teemasid. Sakslaste väitel ei olnud ka Tillerson kuigi jutukas ega ka konkreetne Ühendriikide ­välispoliitika põhijoonte seletamisel. Sakslaste tõlgenduses tähendab see, et Valges Majas või Washingtonis laiemalt on praegu käimas võitlus kahe välispoliitilise leeri vahel, ning nii kaua, kuni üks neist pole võitnud Ameerika presidendi täit usaldust, jäävad sealsed ametiisikud väga napisõnaliseks.

Ebaselgust rõhutas ka Saksa endine suursaadik Washingonis (2006–2011) Klaus Schariot, kes nentis pühapäevaõhtuses ARD Esimese Kanali jutusaates „Anne Will“, et ta ei saanud Münchenis viibides aru, milliseks ikkagi kujuneb Ameerika välispoliitika. Tema arvates ei saanud sellest keegi aru.

Müncheni konverentsi avapäeval andis Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen mõista, et Ühendriikide kui partneri peale ei saa enam loota. Seepärast peab Saksamaa tekkiva väljakutse vastu võtma (ehk iseseisvat kaitsevõimet püüdlema). Veel ütles ta, et NATOga ei käi kokku piinamine, tsiviilohvrid ja ükskõiksus nende suhtes, kes vajavad kaitset. Sellega astus ta otsesesse vastasseisu Ameerika presidendiga, kes ütles jaanuaris, et piinamine „töötab“. Nagu ta ka õigustas Saksamaa poliitikat põgenike vastuvõtmisel – sedasama, mida Ameerika president on kritiseerinud.

Kantsler Angela Merkel kutsus üles 2 protsendi küsimusele paindlikumalt lähenema. Tema arvates peaks sinna alla mahtuma mitte ainult kaitsekulutused, vaid ka kriisiohjamine ja arenguabi. Ta manitses selles küsimuses mitte langemast „väiklasse vaidlusse“ (kleinliche Diskussion).

Ent vaidlus ongi juba puhkenud. Saksamaa sotsid ja vasakpoolsed (die Linke) on valmis tõstatama küsimuse, kuidas jääb selle rahaga, mis on Saksamaa kulutanud miljoni põgeniku vastuvõtmiseks (eelmisel aastal hinnanguliselt 30–40 miljardit eurot), kusjuures põgenikud pärinevad peamiselt Lähis-Idast, aga selle piirkonna olevat kaosesse tõuganud Ühendriikide sõjaline avantürism. Arutlused, kuidas ameeriklased peksavad midagi segamini, aga eurooplased peavad tekkinud „sita“ ära koristama, muutuvad kindlasti Saksa avalikkuses valimisdebati üheks punktiks.

Saksamaa kaitsekulutuste suurendamisele 2 protsendini on vastuseisu ka mujalt. Praegu kulutab see riik aastas 37 miljardit eurot, aga nõutud tasemeni tõustes oleks kulu 70 miljardit. Mis oleks – arvestades Saksamaa majanduslikku võimsust – juba rohkem kui tänase Venemaa sõjalised kulud. See võib mõningates Euroopa partnerites tekitada küsimusi, hoiatab Saksa välisministeerium. Ei selgu, millistes partnerites – kas näiteks Balkanil?

Hetkeseis on selline: me ei tea, milliseks kujuneb Ühendriikide välispoliitika, me ei tea, kas Saksamaa kavatseb ületada kaitsekulutuste kaheprotsendilist lävepakku, ja me ei tea, kuidas reageerivad Ühendriigid, kui selgub, et sakslased hakkavad jonnima ning kaitsekulutuste reale „arenguabi jm soft power’it“ kirjutama.

[Kapten Trumm]

Ühesõnaga, Euroopa suured teevad endiselt jenkasamme, et hiilida kõrvale vältimatust kaitsekulude tõstmisest. Küll kriisiabi ja mida sinna sisse peaks arvutama.

[PaganHorde]

No aga vähemalt on teema üles tõstetud. Varasemalt keegi seda isegi ei arutanud. Eks nende omavahelistes vaidlustest selgub tõde.

[Kapten Trumm]

Eesti peaks oma 2%-ga seisma siin moraalsel kõrgendikul ja mitte tolereerima igasugu Merkeli-muttide loba "paindlikust lähenemisest kaitsekuludele".