Läti ja Leedu kaitsejõud

Vasta
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Viiskümmend »

Ma loodan, et boreas eksib väites, et Eesti ostis oma ikkagi juba eakad USA laovaru Javelinid tehaseuute raketisüsteemide hinnaga?! Kas me ei saanud oma ex armystock Javeline soodsamalt just tehaseuute Javelinidega võrreldes ning need võrreldavad/konkureerivad "secondhand/laovaru Euro-Spikede" tehingud millele boreas viitab ju minu teada puuduvad?!
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Viiskümmend kirjutas:Ma loodan, et boreas eksib väites, et Eesti ostis oma ikkagi juba eakad USA laovaru Javelinid tehaseuute raketisüsteemide hinnaga?! Kas me ei saanud oma ex armystock Javeline soodsamalt just tehaseuute Javelinidega võrreldes ning need võrreldavad/konkureerivad "secondhand/laovaru Euro-Spikede" tehingud millele boreas viitab ju minu teada puuduvad?!
"Uustulnuk" Boreas eksib üldse kõiges (eriti tema viimast posti vaadates)..
KV ekspertkomisjon hindas nii TT-süsteemide üldisi kriteeriume (eri süsteemidele omased piirangud, hind versus relvade kogus suhe, rakettide elutsüklid + erineva moona võimalused, süsteemide mobiilsuse tagamine) kui ka erinevate süsteemide väljaõppe- ja logistilise tagamise küsimusi (vajadusel raketivaru kiire täiendamise võimalused k.a)..
Aga nagu öeldud - see tarkpeast "uustulnuk" eksibki kõiges :wall:


P.S. ja tegelt on sellise "tarkpea" harimine siin täielik OT (vaadake pln pealkirja). Edasised katsed teemat sodida lähevad sanktsiooni alla
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Leo »

Viiskümmend kirjutas:Kindlasti oleks Leedule parim valik täna hoopis AMV-Rosomak, poolakad peavad lihtsalt Patrialt selle APC müügiõigused välja ostma/lunima. Kuulda on, et Rosomaki tehas arendab Poola riigi toetusel ning tellimusel ja soomlaste toodud know-how pealt praegu ka oma enda 8x8 masinat (disaini). Meie saaksime oma aeguvad 6x6 XA-d varsti just nendega asendada?

Samuti on õhus endiselt võimalus, et varsti saab Poolast ka "Borsuki" nimelisi CV90 osta? :D

Kuna Poola valmistab litsentsi alusel ka Spike-LR raketisüsteeme siis on Spike integratsioon neil sõidukitel juba nn.põhivarustuses (sobiks Lätile).
Ma üritan ise ka teemas püsida, mis on siis teiste Balti riikide kaitsejõud. Leedukate ja poolakate omavaheliste suhetega mul eriti kogemusi ei ole, mis muljed teile on jäänud? Koostöö puhul oluline nüanss on ka see, kuidas naabrite omavahelised suhted on ja kas koostööst rohujuure tasandil võiks midagi välja tulla või on mingid kultuurilised või ajaloolised nüansid, mille tõttu pigem mitte?

Patria AMV on originaalis ehk Soomes ehitatuna päris kallis, kusagilt soomekeelsest avalikust allikast on läbi käinud, et suurusjärgus 3 miljonit € tükist, kuid lõplik hind sõltub ikkagi paljuski sellest, mis sinna rataste peale pannakse, relvasüsteemid, raadiod, öönägemine jne maksavad ka midagi. Kas kellelgi on allikaid, palju Rosomaki hind võiks olla? Soomlased kavatsevad enamiku oma olemasolevatest Pasidest ja BMPdest moderniseerida, siin on räägitud hindadest 250-300 000 € masina kohta, ehk 10% uue masina hinnast, suuremate mahtude puhul väga kriitiline näitaja, kui sama raha eest saab kodumaist tööstust toita ja 1 masina asemel 10 masinat.

Soomlased arendavad erarahastuse pealt ka uue soomusauto Misu prototüüpi, millest saab pikemalt lugeda selle lingi alt ja foorumi sellest sektorist, kuhu ma tavaliselt soomlaste tegemised kirja panen: http://www.suomensotilas.fi/outo-sotila ... -espoossa/

Märksõnad on see, et võimalikult palju tsiviilveoauto osasid kasutav 6x6 miini- ja kuulikindel masin, kus meeskond 2 isikut ja 10 isiku või 10 tonni kauba kandevõime. Sõiduk püütakse teha võimalikult kerge ja odav, väikeseeriatoodangu hinnaks prognoositakse pool miljonit, aastaseks tootmisvõimsuseks 50-100 masinat ja esimeseks kliendiks Soome KJ. See siis ei olegi mõeldud jalaväe lahingumasinaks, masinale on võimalik paigutada katusele kaugjuhitav enesekaitserelvastus, vaid see on soomustatud veoauto, millega vedada inimesi ja materjali miiniplahvatuse ja juhusliku kuuli eest kaitstuna.

Spike versus Javelin. Ainukesed relvasüsteemid, mille puhul 1 on oluline number, on tuumapomm ja lennukikandja. Teiste süsteemide puhul on oluline ikkagi kahekohaline või kolmekohaline arv relvasüsteeme isegi väikeriigis nagu Eesti. Näiteks 3 või 4 tanki Eestis ei ole sõjaliselt oluline number, vaid lihtsalt tore asi, et inimesed saaksid tanki võimekustega tutvuda. MBT puhul on oluliseks ühikuks kompanii ja suuremates riikides tankipataljon.

Javelinide valiku puhul oli kindlasti palju argumente ja nende koosmõju saigi otsustavaks, kasvõi see, et meie peamised liitlased jänkid kasutavad seda, mitte Spike. Seega on ka võimalus Javelini laskeseadeldisi ja rakette raskel hetkel suhteliselt kiiresti juurde saada, sest neid on konkreetselt tuhandeid ühikuid olemas USA armee ladudes. Kas keegi oskab nimetada mõne teise NATO riigi, kes suudaks meile vajadusel sadakond laskeseadeldist ja pool tuhat raketti juurde toimetada näiteks homme, kui vaja on? Ehk kellel oleks poliitilist tahet ja võimekust nii käituda? See on väga oluline argument. Ei ole mingit vajadust imestada, et USA suursaadik teeb oma maale ja tööstusele reklaami ja promob oma tooteid, sest see on tema ülesanne ja seda teevad kõikide riikide saatkonnad kõikides riikides.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Leo kirjutas:Spike versus Javelin..
Javelinide valiku puhul oli kindlasti palju argumente ja nende koosmõju saigi otsustavaks, kasvõi see, et meie peamised liitlased jänkid kasutavad seda, mitte Spike. Seega on ka võimalus Javelini laskeseadeldisi ja rakette raskel hetkel suhteliselt kiiresti juurde saada, sest neid on konkreetselt tuhandeid ühikuid olemas USA armee ladudes. Kas keegi oskab nimetada mõne teise NATO riigi, kes suudaks meile vajadusel sadakond laskeseadeldist ja pool tuhat raketti juurde toimetada näiteks homme, kui vaja on? Ehk kellel oleks poliitilist tahet ja võimekust nii käituda? See on väga oluline argument. Ei ole mingit vajadust imestada, et USA suursaadik teeb oma maale ja tööstusele reklaami ja promob oma tooteid, sest see on tema ülesanne ja seda teevad kõikide riikide saatkonnad kõikides riikides.
USA suursaadiku kohta ma ei ütlegi midagi - igaühel oma agenda täita :mrgreen:
Samas suudab keegi selle USA tt-süsteemi haipimise taustal ära öelda, mix siis sellised venest räigelt ohustet piiririigid nagu Soome ja Poola miskipärast oma põhiliseks tt-süsteemiks hoopis EuroSpike valisid :?:

Et tõsiselt ära tüütab juba see ajudeta USA haipimine(-soovmõtlemine) - onu Sam muudkui tuleb ookeani tagant appi nagu Kalevipoeg Soomest, tt-raketid lauakoormana seljas..... :lol:

Raske on siin tõesti teemas püsida - eriti kui tt-eksperte näikse siin olevat rohkem kui jalgpallitreenereid Brasiilias :wall:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1742
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas maksipoiss »

Borja kirjutas:
USA suursaadiku kohta ma ei ütlegi midagi - igaühel oma agenda täita :mrgreen:
Samas suudab keegi selle USA tt-süsteemi haipimise taustal ära öelda, mix siis sellised venest räigelt ohustet piiririigid nagu Soome ja Poola miskipärast oma põhiliseks tt-süsteemiks hoopis EuroSpike valisid :?:

Et tõsiselt ära tüütab juba see ajudeta USA haipimine(-soovmõtlemine) - onu Sam muudkui tuleb ookeani tagant appi nagu Kalevipoeg Soomest, tt-raketid lauakoormana seljas..... :lol:

Raske on siin tõesti teemas püsida - eriti kui tt-eksperte näikse siin olevat rohkem kui jalgpallitreenereid Brasiilias :wall:
:shock:
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Viiskümmend »

Ma olen 100% Leoga päri, me peame võimalusel alati eelistama neid liitlasi, kes siin reaalselt kohal on. Kus on soomlased, kus on rootslased, kus on nende julged teod, et me oma maksumaksja 2% sinna viime?
tenno
Uudistaja
Postitusi: 5
Liitunud: 14 Nov, 2015 20:54

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas tenno »

Soomel ja Poolal puudus võimalus USA varudest Javeline osta. Poola kõrval on Saksamaa, toodab ja kasutab Spike´i. Soome pole NATO liige ja ei arvesta, et USA konflikti korral Javeliniga appi tuleb.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Roamless »

Pole otseselt küll naabritega seotud militaarteema, kuid tegu ikkagi naabrite jõustruktuure puudutava uudisega.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=73022571

Leedus lõppes automaatide jagamine politseile peale Pariisi sündmusi mitte just kõige paremini. Üks politseinik jättis Kalašnikovi automaadi laokile, kust psühhopaat selle kätte sai ja teine oli tulistanud hulgust jalga (kahjuks ei selgu, kas automaadist). Nüüd on kogu lugu sisepoliitilise vankri ette rakendatud ja kangutatakse siseministrit ja soovitakse Kalašhnikove politseilt üldse ära võtta. Aetakse juttu mittesõjalise otstarbega automaatidest (huvitav, kas mõeldakse MP5-te?), misiganes selline väljend ka tähendama peaks. Kehva pidi olema ka lisaks palgale kohaliku politsei varustus (see paneb küll imestama, sest Eesti on saanud ohtralt toetusi erinevatest euroopa regionaalprogrammidest just politseivarustuse hankimise osas ja probleem on meil pigem palgas, mis niigi on Baltimaade kõrgeim). Seepärast see varustuse probleem tundub kuidagi otsitud või tõesti pole neil korralikult eurorahasid kasutatud?
Olles Leedus kokku puutunud parkimistrahvide poolelt kohaliku riikliku politseiga, peavad seal tõesti vist palgad nii madalad olema ja tööjõudu jalaga segada, et ka suvalistes parkimiskontrolli putkades istuvad täiselujõus noored ja keskealised politseinikud, kelle ainus ülesanne on trahvida mingisuguseid parkimisjoonest ülesõitjaid, samal ajal, kui Eestis ei suudeta ca 900-1000 eurose netopalga eest isegi enam autopatrulle mehitada ning nais piirkonnakonstaablid ehk paberimenetlejad käivad patrullimisega lisaraha teenimas.
Imelik on ka naabrite patrullauto poliitika. Näiteks Lätis hangiti uueks patrullautoks partii Tiguane, millel olid üleandmisel tõsiseid puuduseid politsei tööks vajaliku varustuse osas ja ka autode hind tõstatas korruptsiooniteemad kohalikus ajakirjanduses (meenub meie 90-ndate Vitarade hange). Samal ajal, kui enamik Läti politseinike peab ringi vurama kas 2000-2009 aasta läbitrööbatud Volvo S60 mudeliga või veel ürgsemate Renault Lagunadega. Politseitöös on väga suured läbisõidud ja ligi 5 aastat patrullimiseks kasutatav auto kipub olema juba oma elutsükli lõpus olev romu.
Unforeseen consequences
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Leo »

"Mittesõjalise otstarbega automaadid" on ilmselt mingi leedu poliittehnoloogide enda väljamõeldud termin, millel reaalse relvastusalase sõnavaraga ei ole mitte midagi pistmist. Samas klassis on ka "ründetankid" jne klassika, peamine eesmärk ei ole mitte relvasüsteemi omaduste kirjeldamine ja eristamine teistest automaatidest või tankidest, vaid ainult sõna kõla ja sellega tekkivate mõtetega endale oluliste asjade rõhutamine kuulajate ajudes. Leedu armeel on G36 automaadid ja reservüksustel AK4, mõlemad automaatrelvad ning kusagil ladudes ka poolautomaatsed M14, nii et need oleksid igati loogilised valikud ka Leedu politsei ümberrelvastamiseks. Kalašnikovis iseenesest midagi viga ei ole, probleem tekib siis, kui välipolitsei neid tugirelvasid ainult väga harva katsuda saab, siis on ohtlikud vead kerged tulema, sest ei ole tekkinud harjumust selle relvaga toimetada. Sisuliselt väga palju vahet ei ole, milliseid tugirelvi täpselt kasutatakse, sest põhimõtteliselt peab iga politseinike tehtud lask olema sihitud, mitte suvaliselt välja tulistatud. Mõnedes riikides on tavapolitsei tugirelvadeks poolautomaadid ja ainult eriüksusel täisautomaadid, kuid ei ole mingit reeglit, et patrullpolitsei ei tohiks täisautomaatset relva kasutada. Näiteks Prantsuse politsei olevat terroristide pesa piirates tulistanud välja suurusjärgus 5000 lasku, nii et kui väga vaja on, siis lastakse päris palju.

Kui tõesti on Leedus politseinike nagu koeral kirpe ja neid jätkub igasugu seitsmendajärgulisteks ülesanneteks ja pisirikkumiste nillimiseks, siis on probleem pigem organisatoorne. Ei ole õigel ajal koosseisu optimeeritud ehk koondatud ebaolulisi ametikohti, selleks et allesjäänutele paremat palka maksta ja parem varustus/relvastus osta. Kui palju riigis peaks politseinikke olema, ehk mis on väikseim kriitiline ametikohtade hulk, millest alates tekib peamiselt kaos ja turvatunde kadumine, on jälle väga suhteline. Soomes on oluliselt vähem politseinike miljoni inimese kohta kui Leedus või Eestis, kuid soomlaste turvatunne ja usaldus politsei vastu on ilmselt kõrgem kui Leedus või isegi Eestis. Kuigi Soome politsei patrullpiirkonnad eriti hõredama asustusega piirkondades on väga suured, aitab ehk nende usaldusväärsust tõsta ka nii ausate kui ebausate inimeste teadmine, et igas politsei patrullautos on lisaks tavalisele varustusele ka kiivrid, kaitsekilbid, rasked kuulivestid ja automaadid olemas, reeglina MP5 ning vajadusel tuleb häire peale kokku piirkondlik kiirreageerimisüksus ehk tuuakse politseinike juurde või sõidab esimese telefonikõne peale kohalikust garnisonist soomuk välja.
gooligan
Liige
Postitusi: 1248
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas gooligan »

Patria on teinud leedukate legendaarsele soomukitehankele uue pakkumuse - sama hinna eest, mis oli plaanis Boxeritele kulutada, pakutakse 2x rohkem Patria AMVsid. Lisaks koostetehas koos 200 töökohaga, mida saaks soomukite tootmiseks rakendada + kasutus ka muude rahvusvaheliste tellimuste täitmiseks...

http://www.delfi.lt/news/daily/lithuani ... d=69668476

Hetkel laual alles 3 pakkumist - Boxer, Piranha ja Patria
http://www.delfi.lt/news/daily/lithuani ... d=69669286
HeiniR
Liige
Postitusi: 2017
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas HeiniR »

Postimehe paberlehes oli Leedu Kaitseväe arendamise kohta artikkel, mille lõpus kaitseminister mõlgutas mõtteid USA Abramsite teemal, et mis nad seal USA platsidel niisama seisavad, võiks sel juhul juba leedukate käes olla tegevuses.
Muus osas veel seda, et sihitakse koos teiste Balti riikide ja Poolaga keskmaa ÕT-d. Sellisel juhul võiks asjad kiiremini areneda ja korraliku keskmaa ÕT osas oleks mõnesaja miljoniline riigilaen vägagi õigustatud.
Kui soomlased ostsid oma 24 laskeseadmega NASAMSi komplekti 460mln € eest, siis ei tohiks see Balti riikidele juba praegu ühiselt hankides üle jõu käia (sisuliselt siis jagada iga riik saaks sama eest 8 laskeseadet + muu mudru juurde, millest EKV-l ja kuuldavasti ka leedukatel/lätlastel radarite mõttes oluline osa olemas). Iseasi, kas sihitakse ühiselt siis juba midagi võimsamat (poolakatel ju Patriot tulemas) ehk kas loodame saada kohe Patrioti patareid?
Yks
Liige
Postitusi: 1915
Liitunud: 04 Juun, 2014 8:48

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Yks »

Mainitud Postimehe artikkel siin:
Relvad, raketid ja tankid: Leedu kaitseväe ostlemishoog

25. november 2015

Kujutlege, et te elate 28 korteriga majas. Teie nimi on Erik. Te olete korraliku kodaniku musternäide: maksate maksud õigel ajal, tasute oma turvafirmale N-security alati esimesena ja kogu summa, mida küsitakse. Te olete selle üle uhke ja mõnikord käitute nagu vegan – meenutate kõigile, kui hästi te end tunnete.


Samal korrusel elab ka teine naaber Liam. Nagu teilegi, valmistab talle väga muret Ivan, kellel on teie korterelamu kõrval suur maja.

Ivan on varem väärkohelnud nii teid kui Liamit. Erinevalt teist Liam aga vaid räägib valjusti Ivani ohtlikkusest – teie naabril on odavad ja kehvad suitsuandurid, ta eelistab tõrjevärvi turvauksele. Ta väidab, et tal napib raha julgeoleku tarbeks, sest ta veetis üsna metsiku öö kasiinos.

Liam kulutab tegelikult sama palju kui Lex – see paks kass, kes magab pööningul seifi peal. Liam on teie sõber, aga te teate, et ta kadestab teid, ning kinniste uste taga viskate teinekord nalja selle üle, kuidas ta muutub sentimentaalseks vanu häid aegu meenutades, kui tema valduses oli peaaegu terve korrus.

Ühel heal päeval joob Ivan end täis nagu tavaliselt ning hakkab jaurama oma nooruspõlve hiilguse teemal. Ivan muutub ka vägivaldseks ja läheb kallale oma vanale tüdruksõbrale Ursulale, kisades: «Sa oled minu, ma ei lase neil homodel sind võtta.» Ta lõikab neiul jala maha ja lööb talle noa neeru.

Déjà vu’st õõvastatuna kutsute teie, Liam ja teie rahulik, kuid veidrapoolne naaber Leon N-securityt appi. Lisaturvameetmed võetakse kasutusele ning alles siis näete te tõeliselt oma sõpra Liamit. Mis on temaga juhtunud?

Ootamatult, justkui sügavast unest ärganuna, kulutab ta tohutud summad julgeolekule, sunnib oma lapsi osalema naabrivalves ning suundub tõelisele šopingutuurile – paljude asjade seas ostab nii püssi kui ka noakomplekti, justkui oleks kohe saabumas zombirünnak ja maailmalõpp.

Kui te jälgite Ukraina, Baltimaade ja Venemaa ümber toimuvat, võisite konteksti juba ära arvata. Viimane osa – Leedu ootamatu rahavool riigikaitsesse – võib teid, Erikut, sellegipoolest üllatada.

Ausalt öeldes oli ülalkirjeldatud olukord kurb iga riigikaitse pärast muretseva leedulase meelest. Aastal 2013 kulutas Leedu kaitsele napilt 267 miljonit eurot ehk 0,77 protsenti sisemajanduse kogutoodangust – isegi üldsummana vähem kui Eesti ja SKT protsendilt jäid nad Luksemburgi (Lexi, selle paksu kassi) järel kaitsekulude poolest NATOs tagant teisele kohale.

Olukord oli nii karm, et sõdurid kaebasid juba laskemoona, vormide ja õppuste nappuse üle, ning asja ei parandanud püsimaksed suurte ja kalliste ostude eest, nagu miinijahtijad ja logistikaveokid.

Vene agressioon Ukrainas muutis Leedu suhtumist pöördeliselt: tänavu kulutab ta kaitsele 425 miljonit eurot. See jääb ikka veel alla nõutavale kahele protsendile SKTst, alles tuleval aastal jõutakse 1,48 protsendini.

Järgmisel aastal kulutab Leedu kaitsele aga siiski 574 miljonit eurot ja kahe protsendi lävendini jõutakse aastal 2018. Hea uudis on see, et nii kõik valitsusparteid kui opositsioon paistavad olevat ühel nõul šopingu suhtes – Leedul on kõige järsem kaitsekulude kasv NATOs. Jääb mulje, nagu poleks varasemat «kaitse lisaraha ei saa»-kisa kunagi olnud. Isegi populistliku Tööerakonna aiva lihtsameelse parlamendispiikri Loreta Graužinienė hääl on maha surutud president Dalia Grybauskaitėlt tuleva tugeva kuulipildujatulega.

Sõnakas president, kes vaid mõne aasta eest avaldas NATO kahe protsendi reegli suhtes avalikult kahtlust, on nüüd valinud sõjatee: justkui Venemaa terroristlikuks riigiks nimetamisest ei piisaks, proua Grybauskaitė teerullib edasi ajateenistuse taastamise ja kaitsekulude kasvatamise üritust.

Liitlaste, eriti USA, aga ka Euroopa riikide survestamine, et Baltimaad saaksid lisaturvameetmeid, on end ära tasunud – NATO sõdureist on saanud tavapärane vaatepilt Leedu teedel, tänavatel ja harjutusväljakuil.

Ameerika logistikakeskus nende soomusmasinate varuosade ja muu varustuse jaoks hakkab paiknema Lõuna-Leedus Marijampole linnas. Siin ootab Suurvürst Vytenise logistikapataljoni (Leedu sõjaliste hiilgeaegade mälestuseks kannavad kõik pataljonid suurvürstide nimesid) sõdureid veel rohkem unetuid öid.

Viimase aasta jooksul on õppuste tempo olnud muljetavaldav ja armee logistikutel on rohkelt tööd Leedu ja liitlassõdurite varustuse ringiliigutamisega. Selle pataljoni moto «Kõik on võimalik!» pandi proovile, kui SISU veokitega tuli üks pataljon toimetada välkõppustele 3000 kilomeetri kaugusele Saksamaale ja tagasi.

Öeldakse, et amatöörid õpivad taktikat, professionaalid logistikat. Logistilised ülesanded söövad aega ja raha: sõjavägi pingutab, et ehitada vajalik taristu liitlastele, lõpule viia linnalahingukeskuse ehitus ja suurendada harjutusalasid. Viimast läheb vaja Leedu kaitsejõudude põhilistele ostudele.

Samal ajal, kui kaitseraha aina voolab, tunduvad sõjaväelased lõpuks ometi elavat oma unistustes ja võivad küsida uusi mänguasju.

Plaan 2021 uuendamaks Leedu relvajõudude varustust moodsate rakettide, relvade ja sõidukitega võtab juba kuju. «Leedu kaitsevägi jõuab nii kvantiteedi kui kvaliteedi mõttes täiesti teisele tasemele,» lubas kaitseväe juhataja kindralmajor Jonas Vytautas Zukas.

Omal ajal vihatud ajateenistus on nüüd taas kehtestatuna ootamatult palavalt armastatud (tänavu kutsuti 3000 noort leedulast, vaid mõnisada neist polnud vabatahtlikud). Varem pooltühjad pataljonikasarmud on nüüd hääli täis – uus ajateenijate põlvkond õpib taktikat, relvi ja muid oskusi, mida suurendatud Leedu armeel vaja läheb.

Kutselised kaitseväelased rõõmustavad juba lühi- ja pikamaa öövaatlusseadmete, sihikute, paremate suurtükkide ja Poolast saadud õhutõrjerakettide üle.

Toetus on kasvanud ka ühiskonnas: kõigil on nüüd võimalus anda kaks protsenti sissetulekust otse kaitseväele. Mullu aitas niimoodi kaitseväge ligi tuhat inimest – kogunenud 39 000 eurost piisas ühele rühmale moodsate soomusvestide ostmiseks. Tänavu on summa märkimisväärselt kasvanud, 7000 inimest on annetanud kokku 278 000 eurot. Selle raha eest ostetakse veel moodsaid soomusveste ja sihikuid.

Kõige laiemad naeratused on suurtükipataljonil: kui mullu tehti alles esimesed järelepärimised Saksamaale, siis nüüd on juba leping sõlmitud. Leedu otsis moodsaid PzH2000-haubitsaid. Esimene partii peaks saabuma tuleval aastal.

Kokku 21 haubitsat, lisaks kümneid juhtimismasinaid ja kuus soomustatud toetustanki. Kõike seda 16 miljoni euro eest, aga 40 miljonit kulub veel lisaks uuendustele, mis annavad suurtükiväelastele võimekuse, millest nad mullu võisid vaid unistada.

Laskeulatusega, mis ületab 35 kilomeetrit (teatud laskemoonaga 60 kilomeetrit), võib Leedu suurtükivägi sihikule võtta sihtmärke Kaliningradis, kus baseeruvad Venemaa taktikalised ballistilised raketid.

Mehitamata lennumasinad (UAVd) on koos suurtükkidega laialdaselt kasutusel, sestap saab Leedu armee tosinkond kohalikku päritolu UAVd. Viimasel ajal intensiivistunud Leedu-Iisraeli kõnelused võivad tähendada, et tulekul on keskmaa-UAVde ost.

Suurim on jalaväe lahingumasinate hange. Praegu kasutab Leedu kaitsevägi Bundeswehri vanu M113sid, millel on vaid kuulipildujad. Nüüd pole aga vaja mitte lihtsalt lahingutaksosid, nagu soomukeid kutsutakse, vaid paremini relvastatud ja soomustatud ratastega sõidukeid, mis suudavad osaleda võitluses. Sestap on ka nõuded 500 miljoni euro suurusele tehingule kõrged.

See projekt on algusest peale olnud pisut hämar. Suur raha tõmbab suurt tähelepanu paljudelt huvitatud osalistelt. Leedu kaitseväe juhataja on juba teatanud, et eelistab Saksamaa Boxeri jalaväe lahingumasinaid. Ka haubitsahanke puhul eelistab Leedu väidetavalt Boxerit.

Samas leidub Leedu kaitseministeeriumis ja kaitseväes inimesi, kes eelistaksid Poola Rosomaki masinaid – neil on küll nõrgem soomus ja mootor, kuid nad on ka odavamad.

Lisaks saabusid ameeriklased uue põlvkonna Strykeritega, mis on paremini soomustatud ja relvastatud versioon nendest, millega nad ise Baltimaades käinud on. Seda projekti on korduvalt edasi lükatud ja mingit otsust siiani langetatud pole.

Eesmärgid on aga veel suuremad: keskmaa õhutõrjeraketid, koostöös teiste Baltimaade ja Poolaga.

Asekaitseminister Marijus Velicka sõnul on Leedu silm jäänud pidama ka Abramsi tankidel. «Neil on neid rohkelt Sacramentos ootel, miks mitte tulla siia?» teoretiseeris ta.

Mõte on selles, et kutsuda ameeriklased kümnete tankidega Leetu, lasta ameeriklastel harjutada neist poole ja leedulastel teise poolega. Kriisihetkel, kui USA sõdurid on veel ühe lennuteekonna kaugusel Leedust, teaksid kohalikud, kuidas neid masinaid kasutada.

Nüüd, mil kaitse-eelarve on laes, ei tundu miskit võimatuna. Samas tekitab see ka mõnevõrra muremõtteid. Kiire relvastumine jätab mulje valmisolekust konventsionaalseks sõjaks, justkui oleks see kohe tulemas. Mõnede ekspertide hinnangul on need tehingud ja ambitsioonid küll muljetavaldavad, kuid parimal juhul saavad sõdurid oma esimesed heidutusrelvad kätte tuleval aastal.

Selle ajani, väidavad mõned, võib Venemaa ületada punase joone, sest ta on põhjalikult harjutanud korraga 2,5 sõja pidamist. Ukraina konflikt ja Süüria kampaania kulutavad Vene ressursse. Kuid Venemaa sõjaväe uuendamise tempo on sellegipoolest muljetavaldav. Nende õppuste järjest agressiivsemad ja spetsiifilisemad stsenaariumid ei paista Baltimaade vaatenurgast kenad. Sestap jäävad võtmeküsimusteks võidujooks ajaga ja hulluse tase Kremli müüride vahel.

Lõppkokkuvõttes ei tunne Leedu isegi rohkemate relvade ja rakettidega end turvalisemalt ega ole Eesti peale vähem kade, sest peab meeles pidama, et püssid ise ei tulista ja soomukid ei sõida, kui pole piisavalt sõdureid nende käigushoidmiseks.

Loodetavasti hakkavad äsja pügatud peade ja põlevate silmadega uued ajateenijad ühel päeval hoidma tõelise uue ajastu taassündinud Leedu armee jõudu. Lühikeses plaanis on Liam Ivani küsimuses Erikule järele võtnud. Seda, kas ta ka edaspidi ukse turvatuna hoiab ja arved, nagu lubatud, ära maksab, saab veel näha.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Eestis meeldib ikka inimestele seda % värki võrrelda, tegelikult on väiksema %-ga leedukate eelarve absoluutsumma meiega samas suurusklassis, sest SKP on lihtsalt suurem.
Leedu probleem pole mitte 1% või 2%, vaid suurriigi mängimine, see pole probleemiks mitte sõjalises koostöös, vaid ka muudes valdkondades (viimane näide oli Leedu katse ajada Rail Balticat kraavi).

Eesti puhul on jällegi ületähtsustatud hulk aastaid ajateenistust kui sellist, unustades ära süsteemi edasised sammud nagu õppekogunemised, SA varustuse ning reservi valmiduse. Mingeid reservis olevaid isikuid summeerides ei saa õiget tulemust. Selles osas esimese suurema murranguni jõuti sel aastal Siili korraldamisega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
HeiniR
Liige
Postitusi: 2017
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas HeiniR »

Ei tea, kas see Vice Newsi video on läbi käinud, aga leedukate õppusest ka lühifilmike tehtud.

https://news.vice.com/video/the-russian ... ing-strike
A4
Liige
Postitusi: 1832
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas A4 »

Kapten Trumm kirjutas:Eestis meeldib ikka inimestele seda % värki võrrelda, tegelikult on väiksema %-ga leedukate eelarve absoluutsumma meiega samas suurusklassis, sest SKP on lihtsalt suurem.
Leedu probleem pole mitte 1% või 2%, vaid suurriigi mängimine, see pole probleemiks mitte sõjalises koostöös, vaid ka muudes valdkondades (viimane näide oli Leedu katse ajada Rail Balticat kraavi).

Eesti puhul on jällegi ületähtsustatud hulk aastaid ajateenistust kui sellist, unustades ära süsteemi edasised sammud nagu õppekogunemised, SA varustuse ning reservi valmiduse. Mingeid reservis olevaid isikuid summeerides ei saa õiget tulemust. Selles osas esimese suurema murranguni jõuti sel aastal Siili korraldamisega.
Vaidlen ikka vastu väitele, et Eesti-Läti-Leedu võrdluses pole oluline mitte %, vaid absoluutsumma.

Esiteks, absoluutsummadega on niimoodi, et täna Leedu alles hakkab jõudma meiega sama suure absoluutsummani (kolm korda suurema majanduse ja ligi kolm korda suurema kaitseväe RA-suuruse juures), aga veel mõned aastad tagasi oli Eesti absoluutsumma (tänu sellele samale 2%-ile) sama suur, kui Läti ja Leedu kaitse-eelarved kokkupanduna. Mis ei oleks probleem vaid juhul, kui Läti ja Leedu RA ja SA kaitsevägede suurus oleks kokkuvõetuna olnud sama suur, kui Eesti oma. Aga ei ole ju.

Asi on ju selles, et isegi kui Leedu saavutab meiega sama suure absoluutsumma (ca 450 mln eurot), siis olukorras, kus nende kaitseväes on võrreldes meie 3000 tegevväelasega u 7-9000 palgalist, siis pole puhtfüüsiliselt võimalik, et nad suudaksid personalikulude kõrvalt panna meiega võrreldava summa investeeringu- ja majandamiskuludeks. Kuna Läti ja Leedu kaitsekulud olid veel hiljuti mõlemad u 0,7-0,8% SKT-st, siis olidki neil samal põhjusel personalikulud 70-80% kaitse-eelarvest (võrdluseks – meil on u 30% või alla selle). Ja ei päästaks neid siin eriti ka ajateenijate võtmine (ei pea palka eriti maksma), sest ajateenijate varustamiseks, majutamiseks, väljaõpetamiseks, kõikidele ettenähtud üksustele varustuse ja varude hankimiseks poleks 80-protsendiliste personalikulude juures niikuinii raha jätkunud.

% SKT-st ongi oluline (erinevalt absoluutsummast) oluline võrreldavuse tõttu – kui Läti majandus on Eesti omast 1,5-2 korda suurem ja Leedu oma 3 korda suurem (ja vastavalt sellele on üldiselt suuremad ka vähemalt KV RA-koosseisud ja kulud), siis annakski SKT protsendi võrdlemine suhteliselt võrreldava pildi sellest, kui palju üks või teine riik tegelikult riigikaitsesse panustab (või siis ei panusta). On teatud korrelatsioon riigi rahvastiku suuruse, majanduse suuruse relvajõudude suuruse ja relvajõududele mineva SKT protsendi suuruse vahel, ja see korrelatsioon seisab minu hinnangul selles, et vähemalt 2% või selle ligi kulutavad riigid suudavad hoida head tasakaalu personali-, majandamis- ja investeeringukulude vahel; ning mida lähemale on kaitsekulude suurus 1%-ile SKT-st, seda suuremad on riigis relvajõudude personalikulud ja seda väiksemad kulud selleks, et armeed arendada ja palgal olevate inimestega üldse midagi teha (väljaõpe=majandamiskulud).

Isegi kui Läti ja Leedu suurendavad 2018. aastaks oma kaitsekulud 2%-ile SKT-st, siis sisulises võimes jäävad nad tõenäoliselt endiselt meile alla selsamal põhjusel, et meie suutsime ka masuaastatel siiski veel normaalsel tasemel hoida majandamis- ja investeeringukulusid (st osta uusi relvi ja suurendada varusid), lätlased-leedukad peavad aga endiselt matma suuri summasid masu ajal tühjendatud ladude täitmisele. Või siis tegema pokazuhhat, kus pidevalt ostetakse uusi relvasüsteeme, kuid DOS-e ladudes praktiliselt polegi.

Mis Siili puudutab, siis olen nõus sellega, et varasematel aastatel pole piiratud eriti tähelepanu ajateenistuse n-ö väljundile või lõpp-produktile. Aga õigem oleks öelda, et suure murranguni jõuti mitte 2015 Siili korraldamisega, vaid pigem 2012 uue arengukava väljatöötamisega, kus põhimõtteliselt otsustati panna suurem osa hankerahast eelkõige Siili üksuste varustamisse ja varudega tagamisse, ilma milleta poleks seda 1. brigaadi meil täismahus maastikule 2015. aasta kevadel tekkinud.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist