Kõik see selgitus on veenev ning sellepärast ongi Lätti vaja USA brigaadi.nimetu kirjutas:Ametlikult on Läti sõjaväe koosseisus 6000 professionaalset sõdurit, pluss 8000 rahvuskaartlast. Reaalsus on muidugi tiba keerukam, sest sellest 6000 sõdurist kuulub esimesse brigaadi ligikaudu 1000 sõjaväelast ning rahvuskaarti veel umbes 800 professionaali. Õhuväes on kusagil 300 inimest ning mereväes varieeruvalt 500-600 ringis. Toetuse väejuhatuses peaks veel omakorda olema 500-700 inimest.Kui suur see lätlaste SA koosseis siis reaalselt olla võiks? Wikipedia andmetel on see 15 000 ümber.
Kokkuvõttes on maaväe mehhaniseeritud brigaadis 1000 inimest, ning igas rahvuskaardi brigaadis, mida on kokku neli tükki, keskmiselt üle 2000 inimese. Seega kogu maaväe peale saame maksimaalselt ~10 000 inimest. Tasub siiski mainida, et ükski nimetatud "brigaadidest" ei anna tegelikult täismõõtu välja. Sama käib nende brigaadide alla kuuluvate pataljonide kohta. Lisaks ei ole teada kui suur osa rahvuskaardi liikmetest on tegelikult aktiivsed ning kui suur osa lihtsalt "surnud hinged". Kui uskuda väidet, et tegelikkuses umbes pooled rahvuskaartlastest on aktiivsed, siis võib maaväe praktiliseks suuruseks tulla ~6000 inimest. Õhuväe ja mereväe koosseis ei tohiks üldpildis rahuajaga võrreldes eriti muutuda.
SA koosseisu suurusest märksa tõsisem probleem on tegelikult reservi puudumine. Väidetakse, et reserviks on 3000 väljaõpetatud inimest. Selles arvu puhul on küllalt asju, mis annaks alust selles kahelda, kuid põhiline on siiski selle arvu väiksus. 3000 inimest ei saa kuidagi katta pikemaks veninud konfliktis tekkivaid võimalikke kaotusi ning veelgi enam... pole võimalik korraldada vägede rotatsiooni. Sõda on kurnav ja inimestel on elud ka väljaspool konflikti. Ilma rotatsiooni võimaluseta kaob kähku moraal ja võitlusvõime.
Läti ja Leedu kaitsejõud
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Jah, kuluks neile ära küll see poole miljardi suurune eelarvelaks, millest RK eelarve teemas juttu on...
Kes ei toida oma sõjaväge, peab toitma võõrast.
Kes ei toida oma sõjaväge, peab toitma võõrast.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Ilma ajateenistust(loe: reserve) taastamata ei toida neid ka miski "eelarvelaks"..
Sest see "toidaks" vaid eeldatud agressorit - rikkalikuma sõjasaagi näol siis
Sest see "toidaks" vaid eeldatud agressorit - rikkalikuma sõjasaagi näol siis
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Lätlased jätkuvalt väidavad, et ajateenistust taastada pole võimalik, sest see kõik on nii kallis ja võtab aega. Nõudvat suuri investeeringuid infrastruktuuri ja personali.
https://www.sargs.lv/lv/nbs/2019-11-26/ ... gatavosana
Aga tulles tagasi selle argumeni juurde, siis ma otsustasin natuke arvutamist teha. Igal aastal peaks Lätis olema 9 000-10 000 ajateenistuse ikka jõudvat noormeest.
https://data1.csb.gov.lv/pxweb/en/iedz/ ... ewLayout1/
15-24 aastaste seas on tööhõivemäär hetkel 33%. Ehk siis reaalselt teeb tööd ainult kolmandik noortest.
Lätis peaks olema ~900 000 töötavat inimest ning Läti nominaalne SKP on kusagil 32 miljardi euro kandis. See tähendab, et keskmine SKP töötaja kohta peaks olema umbes 35 500 eurot.
https://tradingeconomics.com/latvia/employed-persons
https://www.imf.org/external/pubs/ft/we ... C&grp=0&a=
Eestis asub ajateenistusse keskeltläbi 30-40% noortest. Võtame aluseks kõrgema arvu. Kui on kaheaastane ajateenistus, siis teeb see värvatavate hulgaks 18-20 tuhat noormeest. Nendest võiksid kõlblikuks osutuda 40%, ehk kuni 8000 ajateenijat. Neist 8000-st kolmandik oleks muidu potentsiaalselt tööga hõivatud. See teeb 2700 noort, kelle panus SKP-sse oleks ligikaudu 96 miljonit eurot. See teeb 0,3% SKP-st.
Antud juhul ma muidugi arvutasin välja worst case stsenaariumi, kus suur osa noori võetakse pikaks ajaks teenistusse. Tegelikkuses oleks võimalik ka lühema osalise ajateenistuse kehtestamine, mille mõju majandusele oleks kordi väiksem. Ma julgeks öelda, et praktiliselt märkamatu.
Võtame näiteks veidi reaalsema stsenaariumi. Ütleme, et aastase ajateenistuse käigus koolitatakse välja üks pataljon koos paraja varuga - näiteks 1500 noort. Taaskord võtame, et kolmandik neist võiksid ilma ajateenistuseta olla tööga hõivatud. See teeb 500 noort, kelle panus SKP-sse oleks ~18 miljonit eurot, ehk siis ~0,06% SKP-st.
Nende noorte väljaõppeks oleks vaja taristut, esmalt kasarmuid. Viie 300-kohalise kasarmu maksumus võiks olla 30 miljonit. Sinna lisanduks veel muidugi muu taristu. Näiteks üks pataljoni söökla maksaks ilmselt juurde kuni 10 miljonit. Remondi- ja hooldushall ning hoidlad tõenäoliselt kumbki samuti 10 miljonit. Kokku saaks 60+ miljonit. Jagades projekti viie aasta peale saaksime 12 miljonit aastas. Jalaväepataljonile uue varustuse hankimine maksab väidetavalt kokku 250 miljonit. Kahekümne aasta peale jaotatuna oleks see investeering ~13 miljonit aastas. Ühe ajateenija koolitamise hind on vanemate Soome allikate järgi ~10 000 eurot aastas, mis teeb 15 miljonit. Seega, põlvelt võiks pakkuda piiratud ajateenistuse hinnaks 40+ miljonit aastas. SKP protsendina väljendatult oleks kogu asja hind alla 0,2%.
Muidugi mõni targem, kes on paremini EKV ajateenistusega kursis, võib mind suurusjärkude osas parandada.
https://www.sargs.lv/lv/nbs/2019-11-26/ ... gatavosana
Samuti tuuakse ülal olevas tsitaadis välja, et keegi pole välja arvestanud mis maksab noorte inimeste kaheks aastaks teenistusse võtmine riigi majandusele. Ma leian, et see väide on kergelt demagoogiline, sest ajateenistuse pooldajad lätis ei räägi mitte kahest aastast, ega isegi sellest, et kõiki noori peaks teenistusse värbama. Hea algus oleks seegi kui sarnaselt Eestile teeniks näiteks 1000 või 1500 läti noort 8-11 kuud.“Mums, tam [obligātajam militārajam dienestam] Latvijā nav bijusi tā labākā vēsture. Turklāt vai kāds ir rēķinājis, ko nozīmētu uz diviem gadiem izņemt laukā cilvēku no tautsaimniecības? Šādam solim nav gatava arī apmācību sistēma. Lai to pielāgotu, vajadzētu lielus ieguldījumus infrastruktūrā un personālsastāvā, būtiski palielinot virsnieku un instruktoru štatu."
Aga tulles tagasi selle argumeni juurde, siis ma otsustasin natuke arvutamist teha. Igal aastal peaks Lätis olema 9 000-10 000 ajateenistuse ikka jõudvat noormeest.
https://data1.csb.gov.lv/pxweb/en/iedz/ ... ewLayout1/
15-24 aastaste seas on tööhõivemäär hetkel 33%. Ehk siis reaalselt teeb tööd ainult kolmandik noortest.
Lätis peaks olema ~900 000 töötavat inimest ning Läti nominaalne SKP on kusagil 32 miljardi euro kandis. See tähendab, et keskmine SKP töötaja kohta peaks olema umbes 35 500 eurot.
https://tradingeconomics.com/latvia/employed-persons
https://www.imf.org/external/pubs/ft/we ... C&grp=0&a=
Eestis asub ajateenistusse keskeltläbi 30-40% noortest. Võtame aluseks kõrgema arvu. Kui on kaheaastane ajateenistus, siis teeb see värvatavate hulgaks 18-20 tuhat noormeest. Nendest võiksid kõlblikuks osutuda 40%, ehk kuni 8000 ajateenijat. Neist 8000-st kolmandik oleks muidu potentsiaalselt tööga hõivatud. See teeb 2700 noort, kelle panus SKP-sse oleks ligikaudu 96 miljonit eurot. See teeb 0,3% SKP-st.
Antud juhul ma muidugi arvutasin välja worst case stsenaariumi, kus suur osa noori võetakse pikaks ajaks teenistusse. Tegelikkuses oleks võimalik ka lühema osalise ajateenistuse kehtestamine, mille mõju majandusele oleks kordi väiksem. Ma julgeks öelda, et praktiliselt märkamatu.
Võtame näiteks veidi reaalsema stsenaariumi. Ütleme, et aastase ajateenistuse käigus koolitatakse välja üks pataljon koos paraja varuga - näiteks 1500 noort. Taaskord võtame, et kolmandik neist võiksid ilma ajateenistuseta olla tööga hõivatud. See teeb 500 noort, kelle panus SKP-sse oleks ~18 miljonit eurot, ehk siis ~0,06% SKP-st.
Nende noorte väljaõppeks oleks vaja taristut, esmalt kasarmuid. Viie 300-kohalise kasarmu maksumus võiks olla 30 miljonit. Sinna lisanduks veel muidugi muu taristu. Näiteks üks pataljoni söökla maksaks ilmselt juurde kuni 10 miljonit. Remondi- ja hooldushall ning hoidlad tõenäoliselt kumbki samuti 10 miljonit. Kokku saaks 60+ miljonit. Jagades projekti viie aasta peale saaksime 12 miljonit aastas. Jalaväepataljonile uue varustuse hankimine maksab väidetavalt kokku 250 miljonit. Kahekümne aasta peale jaotatuna oleks see investeering ~13 miljonit aastas. Ühe ajateenija koolitamise hind on vanemate Soome allikate järgi ~10 000 eurot aastas, mis teeb 15 miljonit. Seega, põlvelt võiks pakkuda piiratud ajateenistuse hinnaks 40+ miljonit aastas. SKP protsendina väljendatult oleks kogu asja hind alla 0,2%.
Muidugi mõni targem, kes on paremini EKV ajateenistusega kursis, võib mind suurusjärkude osas parandada.
Viimati muutis nimetu, 27 Nov, 2019 14:44, muudetud 2 korda kokku.
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Kogu selle hala kohta võib kokkuvõtlikult öelda, et loll, kes vabandust ei leia. Elu näitab, et ka väga keskpäraste võimetega inimesed muutuvad alati väga leidlikuks, kui on vaja kas:
a) põhjendada, miks mingit asja teha ei saa;
b) leida viis, kuidas kärakas kätte saada ka siis, kui raha parajasti pole.
Eriti ebameeldiv liik esimesena mainitud leidlike hulgas on need, kes mingi asja ära muudavad või kaotavad ja kelle jaoks mõni kuu hiljem on tehtud muudatus juba paratamatu ajalooline protsess, millele mõeldavaidki alternatiive ei eksisteeri.
a) põhjendada, miks mingit asja teha ei saa;
b) leida viis, kuidas kärakas kätte saada ka siis, kui raha parajasti pole.
Eriti ebameeldiv liik esimesena mainitud leidlike hulgas on need, kes mingi asja ära muudavad või kaotavad ja kelle jaoks mõni kuu hiljem on tehtud muudatus juba paratamatu ajalooline protsess, millele mõeldavaidki alternatiive ei eksisteeri.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Selles küsimuses võib vist küll südamerahuga tõdeda, et praktika on tõe kriteerium. Soome näiteks värbab u 75% poiste aastakäigust 6-12 kuuks teenistusse, ja pole kuulda ega näha olnud, et Soome majandus seetõttu tohutut kahju kannaks (kuigi üksikud ajateenistuse vastased Soomes seda negatiivsed majanduslikku mõju siiski argumendina aegajalt esile toovad). Või veel „hullem“ – Iisrael värbab päris suure protsendi nii meestest kui naistest teenistusse keskmiselt kaheks aastaks (+ veel üsna suured pidevad kaitsekulud) – aga samamoodi pole näha, et Iisraeli majandus selle koorma all kokku oleks varisemas vm moel kannatamas.
Suurem osa ajateenistusse astujatest on enamikes riikides noored mehed (ja naised), kes on äsja lõpetanud üldhariduskooli ega pole veel omandanud mingit sisulist haridust või eriala ega läinud tööle, kust aastaks ajaks eemalviibimine suurt mikro- või makromajanduslikku mõju omaks. Kui see nii ei oleks, siis kuuleksime pidevalt Eesti tööandjatelt ja nende liitudelt murelikke noote, et ajateenistus kisub inimesi töö ja majanduskasvu juurest eemale. Aga „miskipärast“ me seda ju ei kuule.
Küll aga on seda üsna pidevalt kuulda reservväelaste ja õppekogunemiste kohta, mis erinevalt ajateenistusest puudutavad üldjuhul juba õppinud ja töötavaid inimesi. See pole etteheide ettevõtjatele ja tööandjatele – lihtsalt reaalne märk sellest, et mitte ajateenistus, vaid mobilisatsioon eriti, kui kestab pikemalt kui 1-2 nädalat) on asi, mis paratamatult hakkab majandust mõjutama.
Suurem osa ajateenistusse astujatest on enamikes riikides noored mehed (ja naised), kes on äsja lõpetanud üldhariduskooli ega pole veel omandanud mingit sisulist haridust või eriala ega läinud tööle, kust aastaks ajaks eemalviibimine suurt mikro- või makromajanduslikku mõju omaks. Kui see nii ei oleks, siis kuuleksime pidevalt Eesti tööandjatelt ja nende liitudelt murelikke noote, et ajateenistus kisub inimesi töö ja majanduskasvu juurest eemale. Aga „miskipärast“ me seda ju ei kuule.
Küll aga on seda üsna pidevalt kuulda reservväelaste ja õppekogunemiste kohta, mis erinevalt ajateenistusest puudutavad üldjuhul juba õppinud ja töötavaid inimesi. See pole etteheide ettevõtjatele ja tööandjatele – lihtsalt reaalne märk sellest, et mitte ajateenistus, vaid mobilisatsioon eriti, kui kestab pikemalt kui 1-2 nädalat) on asi, mis paratamatult hakkab majandust mõjutama.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Eks põhiline iva ole selles, et 18-20-aastaste tohutu majanduspotentsiaal on ainult nende endi (või ajateenistuse vastaste) arvates tohutult kõrge.
Tööandja silmis on selline pigem väljaõppeta tööjõud, kellega on palju jama ja kellest on tihti vähe togu (kui minema jalutab peale väljaõpet).
Tegelikkuses sellises vanuses mitte kõik ei tööta, enamik pikendab lapsepõlve kuskil kõrgkoolis ega anna sellele reaalmajandusele mingit lisaväärtust.
Ja muidugi ka harjumuse jõud - Soomes/Iisraelis on need asjad lihtsalt sedapidi aastakümneid käinud ja sellega ollakse harjunud. Meil on aga vastupidi - enamik on aastakümneid pääsenud ja kasvatanud endale järelkasvugi, keda samas vaimus mõjutada, et ei peaks oma harjumusi muutma.
Tööandja silmis on selline pigem väljaõppeta tööjõud, kellega on palju jama ja kellest on tihti vähe togu (kui minema jalutab peale väljaõpet).
Tegelikkuses sellises vanuses mitte kõik ei tööta, enamik pikendab lapsepõlve kuskil kõrgkoolis ega anna sellele reaalmajandusele mingit lisaväärtust.
Ja muidugi ka harjumuse jõud - Soomes/Iisraelis on need asjad lihtsalt sedapidi aastakümneid käinud ja sellega ollakse harjunud. Meil on aga vastupidi - enamik on aastakümneid pääsenud ja kasvatanud endale järelkasvugi, keda samas vaimus mõjutada, et ei peaks oma harjumusi muutma.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Igas riigis (ka meil) on ametliku eduraporti osa teadmise süvendamine, et valitud tee (ja selle näitajad) on õiged.Kriku kirjutas:Kogu selle hala kohta võib kokkuvõtlikult öelda, et loll, kes vabandust ei leia. Elu näitab, et ka väga keskpäraste võimetega inimesed muutuvad alati väga leidlikuks, kui on vaja kas:
a) põhjendada, miks mingit asja teha ei saa;
b) leida viis, kuidas kärakas kätte saada ka siis, kui raha parajasti pole.
Eriti ebameeldiv liik esimesena mainitud leidlike hulgas on need, kes mingi asja ära muudavad või kaotavad ja kelle jaoks mõni kuu hiljem on tehtud muudatus juba paratamatu ajalooline protsess, millele mõeldavaidki alternatiive ei eksisteeri.
See pole mitte juhuslik infovoog või "rahvas tänavalt arvab", vaid seda kultiveeritakse süsteemiselt, professionaalselt ja laiapõhjaliselt.
Pole siin ka Läti erand - seal riiklikud propaganda institutsioonid räägivad, kui õige on "Läti tee" ja kui kahjulik/võimatu on seda muuta.
Ja muidugi see komme käib ka meie kohta - pruugib vaid tõstatuda korraks mingi KV/liitlaste kohaloleku teema (vaata EKV värskeid teemasid), kui läheb lahti jutt, kuidas ei saa ja kuidas tuuakse üllatuslikke-leidlikke argumente - näiteks Tapa kanalisatsioon ei pea vastu (viimase kohta võiksin kommenteerida, et vee ja kanalisatsiooni rahasid saav veel taotleda kuni 2023). Ühesõnaga, sama refleks, mis avaldub lätlastel ajateenistuse teemal, avaldub meil natuke teistel teemadel, olgu selleks suurem armee, mingid "lisad" või liitlaste rolli suurendamine.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Nagu Akf A4 ütles - vahet aitab teha võrdlus teiste riikidega. Kui soovitatakse asja, mis kas mitte kuskil ei toimi või toimib ainult mõnes väga rikkas riigis, siis on skepsis IMHO õigustatud. Kui aga soovitatakse asja, mis väga sarnases naaberriigis toimib, siis mitte eriti.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Leedukatel toimusid liikursuurtükkide PzH2000 lahinglaskmised
https://twitter.com/LitdelNATO/status/1 ... 7455886338
Gen. Giedraitis Artillery Battalion was certified as capable to provide indirect fire support with recently procured #PzH2000 howitzers, which were put to the test in tactical exercise this month. With new howitzers unit’s effective range of fire increased to 40 km
https://twitter.com/LitdelNATO/status/1 ... 7455886338
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Oeh... jätkates Läti teemal...
Läti poliitikute ja sõjaväejuhtkonna vabandused ajateenistuse välistamiseks muutuvad järjest absurdsemaks.
https://www.sargs.lv/lv/nbs/2019-12-03/ ... -apsaubams
Kaitseminister väidab, et ajateenistus on kallis ja selle kasu kaheldav. Jamestown Foundationi analüüsi kritiseerib selle poolest, et see ei võta arvesse nende versiooni laiapindsest riigikaitsest ega riigikaitseõpetust koolides (!?). Ma ei kujuta kahjuks hästi ette, et kuidas riigikaitseõpetus koolides peaks kompenseerima kaitseväes esinevaid märkimisväärseid puudujääke.
Kaitseminister jätkab juba ammu korratud "tõega", et kohustuslik ajateenistus maksab tänapäeval võrreldamatult rohkem, sest inimesed võetakse selleks majandusest välja. [Minu vastuväiteid ja konkreetsemaid arvutusi selle argumendi osas saab siit samast teemast lugeda.] Ta toob lisaks välja selle, et ajateenistus pole efektiivne, sest teenistuses veedetakse kaks aastat, kuid peale paari aastat unustatakse kõik jälle ära ning seetõttu tuleks teha kordusõppusi, mille jaoks polevat raha. Samal ajal pidavat rahvuskaartlased igal aastal vähemalt kuu aega õppustele kulutama. Tasuks siiski ära mainida, et tegelikkuses oli veel mõned aastad tagasi vaja teha ainult 10 päeva aastas. Ma ei ole hetkel kursis, kas see lõpuks muudeti 20 päeva peale ära või mitte. Lisaks sellele oli võimalik kompensatsiooni saada ainult nende 20 õppepäeva eest, mis nüüd vist lõpuks otsustati pikendada. Mis puudutab aga kordusõppuseid, siis mulle meenub vist üks akf Heremi postitus, kus ta väitis, et ühe pataljoni nädalane õppus pidavat maksma kusagil miljon või pool miljonit. Loomulikult kui lisada raskerelvad (mida Zemessardzel tegelikult väga ei ole), siis tõuseb maksumus veelgi. Siiski, üldplaanis ei tundu see sugugi mingi ulmelise summana.
Mis mulle aga kõige rohkem üllatust ja pahameelt tekitas oli kaitseministri argument mobilisatsiooni kiiruse kohta. Ta väidab, et ootamatu kriisi korral poleks võimalik reserviste kaheksa tunniga kokku ajad, vaid selleks kuluvat kaks või kolm nädalat. Viimaseks naelaks kirstul on aga see lause:
Selle peale ütleks küll, et "tead, mine perse, mees".
Kirsiks tordil on muidugi tema unistuslik lause sellest, et kui Läti rahvuskaart suudaks värvata 20 000 liiget, siis see oleks väga hea jõud.
Vot selle peale pole mul tõesti midagi lisada.
Ma hakkan sellise jama peale juba vaikselt kahtlustama, et see ajateenistuse välistamine on mingi kõrgemate riigireetjate vandenõu.
Läti poliitikute ja sõjaväejuhtkonna vabandused ajateenistuse välistamiseks muutuvad järjest absurdsemaks.
https://www.sargs.lv/lv/nbs/2019-12-03/ ... -apsaubams
Kaitseminister väidab, et ajateenistus on kallis ja selle kasu kaheldav. Jamestown Foundationi analüüsi kritiseerib selle poolest, et see ei võta arvesse nende versiooni laiapindsest riigikaitsest ega riigikaitseõpetust koolides (!?). Ma ei kujuta kahjuks hästi ette, et kuidas riigikaitseõpetus koolides peaks kompenseerima kaitseväes esinevaid märkimisväärseid puudujääke.
Kaitseminister jätkab juba ammu korratud "tõega", et kohustuslik ajateenistus maksab tänapäeval võrreldamatult rohkem, sest inimesed võetakse selleks majandusest välja. [Minu vastuväiteid ja konkreetsemaid arvutusi selle argumendi osas saab siit samast teemast lugeda.] Ta toob lisaks välja selle, et ajateenistus pole efektiivne, sest teenistuses veedetakse kaks aastat, kuid peale paari aastat unustatakse kõik jälle ära ning seetõttu tuleks teha kordusõppusi, mille jaoks polevat raha. Samal ajal pidavat rahvuskaartlased igal aastal vähemalt kuu aega õppustele kulutama. Tasuks siiski ära mainida, et tegelikkuses oli veel mõned aastad tagasi vaja teha ainult 10 päeva aastas. Ma ei ole hetkel kursis, kas see lõpuks muudeti 20 päeva peale ära või mitte. Lisaks sellele oli võimalik kompensatsiooni saada ainult nende 20 õppepäeva eest, mis nüüd vist lõpuks otsustati pikendada. Mis puudutab aga kordusõppuseid, siis mulle meenub vist üks akf Heremi postitus, kus ta väitis, et ühe pataljoni nädalane õppus pidavat maksma kusagil miljon või pool miljonit. Loomulikult kui lisada raskerelvad (mida Zemessardzel tegelikult väga ei ole), siis tõuseb maksumus veelgi. Siiski, üldplaanis ei tundu see sugugi mingi ulmelise summana.
Mis mulle aga kõige rohkem üllatust ja pahameelt tekitas oli kaitseministri argument mobilisatsiooni kiiruse kohta. Ta väidab, et ootamatu kriisi korral poleks võimalik reserviste kaheksa tunniga kokku ajad, vaid selleks kuluvat kaks või kolm nädalat. Viimaseks naelaks kirstul on aga see lause:
Lihttõlge: Ei usu, et isegi eestlased suudaks kriisi korral oma kohustuslikke teenistujaid meist paremini kasutada. Lõppude lõpuks võime isegi võitlusvõimelisemad olla...Nedomāju, ka krīzes apstākļos pat igauņi savu obligāto militāro dienestu varētu veiksmīgāk izmantot nekā mēs. Galu galā mēs pat varētu būt kaujas spējīgāki,
Selle peale ütleks küll, et "tead, mine perse, mees".
Kirsiks tordil on muidugi tema unistuslik lause sellest, et kui Läti rahvuskaart suudaks värvata 20 000 liiget, siis see oleks väga hea jõud.
Vot selle peale pole mul tõesti midagi lisada.
Ma hakkan sellise jama peale juba vaikselt kahtlustama, et see ajateenistuse välistamine on mingi kõrgemate riigireetjate vandenõu.
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Vanarahwas ütles sellistel juhtudel, et "kes saab santi sundida, kui sant ei taha kõndida." Akf Herem ja vanem- Jüri võiks oma Balti kolleege valgustada meie kogemustest RÕKide ja LÕKide läbiviimisel, et ei ole see asi nii hull midagi, saab kiiremini kui 2- 3 nädalat ja meestel on kunagi õpitust ikka midagi ka meelde jäänud. Aga no lõpuks jõuame ikkagi sinna tagasi, et kes ei taha, see leiab vabanduse. Nukker.
Jamestowni mehed ei ole kindlasti rumalad (on juhtinud brigaade ja diviise, planeerinud suuri sõjakampaaniaid), aga akf Herem on juba viidanud ja ise lugenuna olen kah nõus, et B3 sõjajõudude peensustes nad väga hästi ei ole orienteerunud. Samas võiks lahjemat mürki rüübata, et lätlaste "riigikaitseliselt väljaõpetatud abituriente" need Jamestowni mehed sõjajõuna arvesse võtnud ei ole.
Jamestowni mehed ei ole kindlasti rumalad (on juhtinud brigaade ja diviise, planeerinud suuri sõjakampaaniaid), aga akf Herem on juba viidanud ja ise lugenuna olen kah nõus, et B3 sõjajõudude peensustes nad väga hästi ei ole orienteerunud. Samas võiks lahjemat mürki rüübata, et lätlaste "riigikaitseliselt väljaõpetatud abituriente" need Jamestowni mehed sõjajõuna arvesse võtnud ei ole.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Eks ta ole - avameelselt debiilne mula muidugi.nimetu kirjutas:Lihttõlge: Ei usu, et isegi eestlased suudaks kriisi korral oma kohustuslikke teenistujaid meist paremini kasutada. Lõppude lõpuks võime isegi võitlusvõimelisemad olla...
Selle peale ütleks küll, et "tead, mine perse, mees".
Kirsiks tordil on muidugi tema unistuslik lause sellest, et kui Läti rahvuskaart suudaks värvata 20 000 liiget, siis see oleks väga hea jõud.
Vot selle peale pole mul tõesti midagi lisada.
Ma hakkan sellise jama peale juba vaikselt kahtlustama, et see ajateenistuse välistamine on mingi kõrgemate riigireetjate vandenõu.
Meil harrastas sarnast texti mäletatavasti Jürgen LIGI eelmisel kümnendil - kui Euroopasse oli (rehvide arust) saabunud "igavene rahu- ja õnneaeg".. täna oleks sellise soga ajamine Eestis enamvähem poliitiline enesetapp
Samas, seoses ajateenistuse ammuse ärakaotamisega suure osa oma ühiskondlikust militaarkultuurist kaotanud Lätis (vist) võibki ka täna avalikult sellist möga ajada - ilma et keegi kohe oimukohal sõrme keerutama hakkaks
Riigireetmise koht ei pruugi siin ka (muuseas) üldse ulme olla - Lätis ongi venekeelseid oluliselt rohkem ja nagu ma olen aru saanud, on neil ka protsentuaalselt oluliselt rohkem venekeelseid inimesi riigiteenistuses võtmekohtadel
Ja jällegi, kamraadid - tuleb tunnistada, et kin LAANEOTSa räige külm dušš lätlaste TV otsesaates nende riigikaitselisest mannetusest nendeoma iseseisvuspäeval on ilmsesti jõudnud pea kõigi lätlaste hingesoppi kriipima - no mida oligi ju vaja
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Huvitav, mis sellest Läti riigikaitsest siis saab, kui nende brigaadist on peale kaht lahingupäeva 50% järgi (arvestades nende väikest arvukust ja kasinat raskerelvastust, vägagi reaalne võimalus) ja vastane pressib massiga lihtsalt edasi? Mobiliseerivad sinna augutäiteks riigikaitseõpetuse ja laiapõhjalise riigikaitse osalisi või? OK, meil on päris korraliku arvuga täiendreserv, keda on ja praktikas kokku kutsutud (eelmine Kevadtorm), aga seal, realistlikult? Või 7a tagasi reservi arvatud "läti kütt" on kuidagi paremate oskustega kui 7a tagasi reservi arvatud meie ajateenija?
See Läti KL analoog - selge fantaasia. Alates brigaadidest kuni nende tohutu arvuni. Kuu aega väljaõpet aastas? Tõsiselt?
See Läti KL analoog - selge fantaasia. Alates brigaadidest kuni nende tohutu arvuni. Kuu aega väljaõpet aastas? Tõsiselt?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40195
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Läti ja Leedu kaitsejõud (Poola ka)
Eks Lenin tegi üldiselt lollusi, aga paar tarka asja on ta tõesti öelnud.Selles küsimuses võib vist küll südamerahuga tõdeda, et praktika on tõe kriteerium.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 16 külalist