Läti ja Leedu kaitsejõud

[Gideonic]

Xender, seda supershot moona paraku ei toodeta.

See on tõsi, samas päris seda kaliibrit ka nurka ei ole visatud. USAs viidi see aasta edukalt läbi katsetused, kus sedasama 50mm Bushmasterit kasutati väga edukalt droonide (ja igasugu miinipildujamürskude, rakettide jms) vastu juhitava moonaga. Selline moon võiks kopterite ja UAVde vastu olla vägagi tõhus ja suhteliselt odav õhutõrje (võrreldes lähimaa rakettidega):

http://www.army.mil/article/156634/Army ... echnology/

[Kapten Trumm]

samas rootslased oma cv-90 ehitasid meelega sellise, et kaasasolev jalavägi oli ette nähtud ´´lisavarustusena´´, põhirelv oligi 40mm bofors. idee oli selles, et põhja-rootsis on vähe teid, mida pidi venelased oma tanke saavad liigutada, need blokeeritakse rootsi tankide poolt ära, pärast mida venelased suunavad kergema soomuse (BMP/MTLB/BMD) alternatiivsematele radadele - kõrgepingeliinide alla, jne.jne., kus cv90 pataljonid neid tervitavad.
see, et iisrael midagi teeb, ei tähenda, et see automaatselt kogu maailmale sobib. juba maastik on tera teine....
mitu usa tankisti on korduvalt öelnud,et nende teada olid venelaste suurimaks murekohaks saksamaal ameeriklaste Bradleyd, kuna igaüks neist kandis oma 3-6 TOW raketti kaasas, kõik varustatud väga heade sihtimisseadmetega...

Kõrbemaastikul oleks jalaväe kaitse ning relvastus enda kaitseks ju veel tähtsam kui Rootsi võsas (avatuse tõttu puudub kõrbes üllatamise võimalus). Pealegi CV küljes pole tankitõrjerakette olnud ega niipea ka tule (erinevalt Bradley-st). Iisraeli jalavägi sõitab tankide sabas üldiselt M113-tega (enne neid sõitis ilmasõja aegsete poolroomikutega), M113 "etapi vahele jäämist" meil siin kergendusohkega mainiti

[man21]

Kui koer ja kass suudavad koos elada, siis suudavad koos töötada ka lint ja ratas.
Vahel tekibki väike kahtlus, et leedu ja poola eksperdid vist ei loegi militaar.neti ehk kuidas nad elementaarseid asju ei tea ... ja siis ma jälle rahustan end mõttega, et küllap nemadki on mingid sõjakoolid läbinud

Tore on, et vanemohvitserid võivad iroonilised olla, pisut vast isegi sarkastilised, mis lisab neile vaid plusspunkte. Tegelikult nõus hr koloneliga. Ja tuleb arvestada oma riigi võimekusega kui ka infraga (või kuidas see kuramus kaasaegselt kõlas) ning rahakott ja poliitika kindlasti pole viimasel kohal.

[vk1]

ma pole suurem asi taktik, kuid kas kõrbes pole vahemaad niipalju suuremad, et STV ja tankid suruvad vastase distantsilt maha, erinevalt põhjala metsadest, kus distantsid tunduvalt väikesemad ja kus põhitegevuseks on kohtumis- ja viivituslahing. niipea, kui iisrael läks linnadesse sisse, läks käiku Nameri projekt asendamaks m113-le

cv-90l oli RBS-56 BILL rootsi oma tt-rakett küljes ka , kuid ei saadud sihtimissüsteeme paralleelselt käima vms. nii et projektist loobuti. kas see oli pigem rootslaste finantskastreerimisest või tehniline probleem, ma ei tea...
http://www.liveleak.com/view?i=c18_1325874427

[Xender]

Kuigi 50mm moon bushmaster III on olemas, ei toodeta seda veel, sest pole vaenlast kelle vastu seda kasutada. VF soomusmasinad on hetkel veel 30mm ja 35mm vägagi hästi augustatavad. Kui tulevad Kurganets-25, Bumerang ja T-15 massilisemalt kasutusele võib 30mm ja 35mm nende vastu väheks jääda. Pigem kindlasti jääb - 25 ja 30mm on läänes kõige enam levinud kahuritüüp ning kindlasti on sellega ka arvestatud.

Loomulikult ei maksa IFV pearelva üle müstifitseerida kuid kui ta ei suuda augustada vastase kergemat soomustehnikat ( soomukid ja IFVd ) siis mis mõttega seal üldse kahur peal on ? Elavjõu ja soomustamata autode vastu aitab suurepäraselt ka Browning ning seda oluliselt odavamalt.

Terve see tankide teema ... paraku on asjad nii, et kui me oleksime Soome asemel need ära ostnud, seisaks nad veel pea kasutamata järgnevad viis aastat kusagil kuni meil on tekitatud vajalikud abisüsteemid.

Toimiva pataljoni oleks ehk nii 10 aastat.

Samuti oleks ära jäänud Javelini ning CV90 hange ning jääks ära liikursuurtükkide hange. Minu hinnangul annavad need 3 süsteemi rohkem juurde kui tankipataljon.

Samuti leian ma, et enne tanke oleks vajalikum keskmaa ÕT hankimine ... Süüria kodusõda näitab suurepäraselt, et VF lennuvägi omab piisavat täpsust ja relvastust, et lühimaa ÕT tuleulatusest völjaspool piisavalt täpselt pahandusi teha.

Samuti MLRS süsteemid mis omaksid väga suurt taktikalist tähtsust - jääks ära suured vägede koondumised läbimurdeks.

St, kui on olemas liikursuurtükkid, MLRS ja Keskmaa ÕT peaks tankid ostma.

[Viiskümmend]

See on offtopic aga Xender sul on õigus, 50mm supershot moona ei toodeta sest mitte kumbki Bushmaster III kasutajast maailmas (Holland ja Taani) ei ole seda 35/50 kit-i endale ostnud. Kuna Bushmaster II kasutajaid on märkimisväärselt rohkem siis on loogiline, et vast keegi neist ostab äkki 30/40 supershot kit-i ja siis tuleb ka selle super moona tootmine?!

[Kilo Tango]

See on offtopic aga Xender sul on õigus, 50mm supershot moona ei toodeta sest mitte kumbki Bushmaster III kasutajast maailmas (Holland ja Taani) ei ole seda 35/50 kit-i endale ostnud. Kuna Bushmaster II kasutajaid on märkimisväärselt rohkem siis on loogiline, et vast keegi neist ostab äkki 30/40 supershot kit-i ja siis tuleb ka selle super moona tootmine?!

Praegusel kujul see kit ongi olemasoleva kahuri müügiargument, sest seeläbi muudetakse kogu süsteem muudest märksa tulevikukindlamaks.

[Viiskümmend]

Kilo Tango, ma loodan sama. 25 aasta jooksul on seda tulevikukindlat kahurit ostnud vaid kaks Euroopa väikeriiki, millest nüüd osa jõuavad ka läbi järelturu meile. Bushmaster III laiem kandepind peaks kindlasti olema üks oluline Balti koostöö teema. Tänase seisuga hakkavad Eesti, Läti ja Leedu IFV-d kasutama kõik erineva kaliibriga laskmoona, mis on NATO kontekstis ikka arusaamatu areng?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Tänase seisuga hakkavad Eesti, Läti ja Leedu IFV-d kasutama kõik erineva kaliibriga laskmoona, mis on NATO kontekstis ikka arusaamatu?

..mis on ka muidugi väga ilmekas näide Baltimaade relvastusalasest "koostööst" - täpsemini siis sellise koostöö olematusest..

Ja kivid lähvad siin kaminate kapsaaeda - elik siis Baltimaade strat.tasandi suutmatus relvastusalast koostööd arendada

[A4]

Tänase seisuga hakkavad Eesti, Läti ja Leedu IFV-d kasutama kõik erineva kaliibriga laskmoona, mis on NATO kontekstis ikka arusaamatu?

..mis on ka muidugi väga ilmekas näide Baltimaade relvastusalasest "koostööst" - täpsemini siis sellise koostöö olematusest..

Ja kivid lähvad siin kaminate kapsaaeda - elik siis Baltimaade strat.tasandi suutmatus relvastusalast koostööd arendada

Kivi tuleks siinkohal eelkõige visata mitte kaminate, vaid pigem Läti ja Leedu olematute kaitsekulude kapsaaeda. St. ühiselt saab asju hankida ju ainult siis, kui kõikidel osapooltel on samaaegselt ka reaalselt olemas raha, mille eest üht või teist asja ühiselt hankida.

Kui aastaid olid Eesti kaitsekulud (ja sellest tulenevalt ka hanke-eelarved) suuremad, kui Läti ja Leedu kaitsekulud kokkuvõetuna, siis on ilmselge, et teatud aja võib ju pidada ühiselt teoreetilisi arutlusi selle üle, millist jalaväe lahingumasinat või tankitõrjeraketisüsteemi koos hankida. Aga ühel hetkel tahab üks osapool (antud juhul Eesti) oma muidu kasutult seisma jääva rahaga ka midagi reaalselt ostma hakata, seda enam, et uue ja keerukama relvasüsteemi puhul võib alates otsusest üldse midagi hankida kuni süsteemi reaalse kasutuselevõtuni kuluda aastaid. Näide: Eesti otsustas 2012. aastal, et hangitakse jalaväe lahingumasinaid, esimesed võimalikud summad selleks hakkasid kaitse-eelarvesse tekkima alles 2014. aasta paiku, sama aasta esimeses pooles tehti põhimõtteline otsus Hollandi kasutatud CV90 kasuks, hankelepinguni (ja vist ka esimeste väljamakseteni) jõuti sama aasta lõpuks, esimesed tarned algavad 2016. aastal, kestavad paar aastat ning ilmselt umbes 2020. aastaks on kõik masinad kätte saadud, toetusmasinad samuti hangitud, allüksustele kätte antud, väljaõpe läbitud ning esmane reaalne võime saavutatud.

Kujutame nüüd ette, et oleksime Läti-Leedu järele ootama jäänud. Kuni 2014. või 2015. aastani puudus üldse mingi kindlus, et nende kaitsekulud üldse reaalselt suurenema hakkaksid. Nüüd on need suurenema hakanud, kuid kulub ilmselt aega, enne kui tekivad summad ka uute süsteemide hankimiseks, sest ennem tuleks tasa teha eelnevatel nälja-aastatel ärajäänud hanked ja tegevused olemasolevate võimete elushoidmiseks. Nii oleks kogu see protsess (jalaväe lahingumasinate puhul) täna olukorras, kus valikuid ja lepinguid pole, Läti-Leedu alles koguvad raha, Eesti aga istub kümnete miljonite otsas, mis läheksid kasutusse millalgi tulevikus.

Jah, Läti on vahepeal pannud raha huugama väga kaheldava väärtusega 40 aasta vanuste ülikergete Briti luuresoomukite hankimisele. Täna ollakse seisus, kus Läti ja Leedu räägivad nüüd ka uute jalaväe lahingumasinate (peamiselt vist Boxer) hankimiseks, kuid pakun välja, et neil kulub veel mõni aasta tüübi väljavalimiseks, hankeläbirääkimisteks jne. Ehk reaalselt pakun välja, et esimesed jalaväe lahingumasinad hakkavad Läti-Leedu kasutusse jõudma (kui rahastus tõesti järele tuleb) 2020. aasta paiku, mil Eesti on CV90 kasutuselevõtu tegelikult juba lõpetanud. Kurb, aga tõsi.

[madiss]

Eriti nukker saab olema olukord Lätiga kes jääb NATOs ainukesena 30 x 170 mm. kaliibriga moona kasutama...

Läti valik näitab, et riigikaitset ei võeta tõsiselt, pikka perspektiivi ei ole, linnuke sooviti võimalikult soodsalt kirja saada ja saadigi.

Iga riigi vajadused, võimalused on niivõrd erinevad, igaüks võtab sealt kust saab vastavalt oma äranägemisele.

[tommy]

Lätlaste CVR-T hange pole ju selle naljaka kahurikaliibri temaatikaga eriti seotud.
Nende üle saja hangitava masina seas on 4(või isegi viis) erinevat mudelit, millest vaid ühel on peal see Rarder-tüüpi 30-mm. kahur.
Põhiliselt saavad masinate peal olema 7,62 kuulipildujad...

[Kapten Trumm]

Kivi tuleks siinkohal eelkõige visata mitte kaminate, vaid pigem Läti ja Leedu olematute kaitsekulude kapsaaeda. St. ühiselt saab asju hankida ju ainult siis, kui kõikidel osapooltel on samaaegselt ka reaalselt olemas raha, mille eest üht või teist asja ühiselt hankida.

See, et Eestis on asjad paremini kui lõunanaabrite juures, on tegelikult suuresti Soome mõju. Soomest on pärit suurem osa meie fundamentaalsetest valikutest nagu küllalt suur reservarmee kontseptsioon, ajateenistuse korraldus, tänaste vanemohvitseride haridus jne jne.
Isegi võiks öelda, et suurtükivägi ja soomusvägi on Soome juurtega. Leedu on rohkem mõjutatud Saksamaa suunalt (koos palgaarmee-värgiga) ja Läti kisub rohkem kultuuriliselt Leedu kiiluvette. Kipun arvama, et isegi CV-de valikul oli üks kaalukeel nende kogemus Soomes ja võimalus sinna õppima minna, milline rada on siit juba hästi sisse tallatud.

Arvan, et kui meie põhjanaaber oleks nt Holland, oleks meil täna asjad rohkem Leedu/Läti moodi.

[HeiniR]

http://www.armyrecognition.com/december ... 12153.html

Leedukate 120mm miinipildujad.

[man21]

http://www.armyrecognition.com/december ... 12153.html
Leedukate 120mm miinipildujad.

Hea ja mõistlik lahendus, meil ruuliks isegi rohkem kuna tunduvalt soisem riik. Isiklikult eelistaks sakste Wiesel-2, mil variant ka 120mm mp-ga, aga kardan, et saksad tahavad, selle mitte kõige modernsema masina (kuid ääretult sümpaatse) eest liialt kallist hinda. Kui nad neid üldse müüvad?