Läti ja Leedu kaitsejõud

[KategorieC]

Tahaks kohe huviga teada, milliste pankade arust riigikaitse ebaeetiline on.

[Kilo Tango]

Tahaks kohe huviga teada, milliste pankade arust riigikaitse ebaeetiline on.

Riigikaitse kui selline mitte, kuid relvastuse arendamine justkui on. Ühesõnaga - go figure. Eks Rootsi pangad ole oma omanike nägu ja ma kahtlustan, et see on mingi Wallenbergide tuju. Teisest küljest tahavad ka Rootsi relvastusettevõtted finantseerimist. Sellega ilmselt tegeletakse, et mitte magusaid kliente Handelsbankeni kätte lasta. Emamaa klientidel ja meiesugustel neegritel (Rootsi vaatest) kehtivad erinevad reeglid.

[mart2]

2020 olid Rootsi relvaekspordi kaks suuremat partnerit Pakistan ja Ühendatud Araabia Emiraadid.
Väga eetilised riigid, loomulikult!

Muidugi Läti osas on see OT.

[mb]

Esimesed 4 Pasi soomukit siis kohal https://www.youtube.com/watch?v=d4VplIHTy6Y

[Renegate87]

Poolakate artikkel Läti Patria soomukite hankest.
Avalikustatud 04.11.21 ehk paar päeva vana aga sisaldab nii ühte kui teist mida ma siin paaril viimasel lehel ei näe.
https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/an ... med-forces

Huvitav on järgmine osa:
"The programme involves significant participation from Latvian industry, which will manufacture doors and hatches, among other things. Five Latvian companies have been subcontracted by Patria, one of which will be responsible for maintenance, repairs and logistics. So far, Latvian companies have received €250,000 worth of orders under the programme. €1.5 million has also been invested in production capacity and infrastructure, as the APCs will be assembled in Latvia from 2023."
Ei tea mis suunas lätlased oma kaitsetööstust kavatsevad arendada?
Vähe usutav, et see 100% meie omaga sama jalga astub. "significant participation" selles kontekstis võib tähendada ka all hanke tüüpi tegemist ehk kõrge lisandväärtusega tööstuse arendamist ei toimu.

Teine mis köitis tähelepanu oli poolakate kiitus ja tunnustus Lätile läbi võrdluse Eesti ja Leedu relvajõudude ning relvatööstuse arendamise.
Samal lehel varasem artikkel Eesti Blue Spear Missile Systems'i hanke puhul oli toon rohkem lakooniline.

[dixci]

Läti jaoks vaieldamatult kõva saavutus, Läti tabas siin oma hankega otse naelapea pihta ja pani naabritele pika puuga ära.
Selleks ajaks kui Läti 200 miljoni euroga oma 300 Pasi kätte on saanud hakkavad Leedu M113-d ja Eesti Pasid juba ära koolema.
Eestis unistasime siin pikalt 6x6 Paside võimalikust kohapealsest tootmisest aga Läti tegi selle erinevalt meist ka reaalselt teoks.
Võimalik, et Lätis hakatakse tulevikus ka teiste 6x6 Pasi soomukite tellimusi täitma, umbes nii nagu Patria AMV puhul optimeeritakse tööjõu- ja tootmiskulusid ja kered toodetakse Rosomaki poolt valmis Poolas.
"significant participation" tähendab märkimisväärset osalust st. et soomukite luugid, uksed ja veel mõned muud detailid toodetakse valmis kohapeal Lätis ja mis kõige olulisem ka soomukid ise koostatakse kohapeal Lätis.
Mida tähendab Pasi 6x6 soomuki tootmisega seoses kõrge lisandväärtusega tööstuse arendamine, et soomukite kered peaks tulevikus samuti toodetama Lätis?
Iseenesest pole siin midagi võimatut, võimalik et Eestigi ostetavad Pasid tehakse tulevikus valmis just Lätis.
Igatahes peeti Lätis 6x6 Paside tootmist perspektiivikamaks kui Eestis oma osa andis sellele kindlasti juurde ka lätlaste arvestatav tellimus ja madalamad tööjõu- ning tootmiskulud.

[nimetu]

Vähe usutav, et see 100% meie omaga sama jalga astub. "significant participation" selles kontekstis võib tähendada ka all hanke tüüpi tegemist ehk kõrge lisandväärtusega tööstuse arendamist ei toimu.

Enamus Eesti tööstust ongi allhankele üles ehitatud, nii et mina ei näe mingit probleemi. Soomukite ehitusega suurenev know-how ja uued turud on väärtus omaette. Eestis on ka mõned üksikud rasketehnika tootjad (harvesterid jms), kuid vähese ekspordipotentsiaali tõttu ei ole partiid suured. On ka Palmse sugused tootjad, kuid taolisi ei ole väga palju. Lätlased on selles suhtes teatava rahulolu ära teeninud.

Muuseas, kui ma ei eksi, siis osa Läti soomukite komponente (nagu näiteks juhtmestik) valmistatakse nii või naa Eestis. Soomlased on siia mõned militaarotstarbelise toodangu tehased püsti pannud.

Selleks ajaks kui Läti 200 miljoni euroga oma 300 Pasi kätte on saanud hakkavad Leedu M113-d ja Eesti Pasid juba ära koolema.

Osad Eesti Pasid lähevad niikuinii värskenduskuurile ja elavad veel 2040-ndateni välja. Ülejäänud on muidugi vaja järgmise kümne aasta jooksul välja vahetada. Sellega vaikselt tegeletakse ja samal ajal on vaja ka mõned juurde osta, sest uued iseliikurite üksused vajavad ka soomukeid. Suures plaanis oleks muidugi tore kui saaks kõik brigaadide jalaväeüksused soomuse alla, kuid see võib raha taha jääda.

[Viiskümmend]

See kohalikule tööstusele minev summa kirjutatakse ju soomuki hinnale otsa ja nii või naa maksavad Läti maksumaksjad selle ise kinni, lisandväärtus oleks Lätis toodetud soomukite/sõlmede eksport aga kas seda siis on?

[Fucs]

Leedu-Valgevene piiritsoonis ja piiril
Lietuva prie valstybinės sienos su Baltarusija telkia pajėgas
https://www.youtube.com/watch?v=4mZAlSwsU14
Aedade/piirete ehitus käib täistuuridel
https://youtu.be/Ku4RayI4UkA?t=16
https://www.youtube.com/watch?v=4pzR0Eg_pSs
https://www.youtube.com/watch?v=KDO7WdKdcOA


Läti-Valgevene piir
https://youtu.be/_ykHDNHw7k8?t=26

*

Läti uutest PATRIA-test, mis jõudsid Ādaži, üks video...
Ādažu bāzē demonstrētas pirmās četras jaunās “Patria” 6x6 bruņumašīnas
https://www.youtube.com/watch?v=uvbluOTGUes

... ja lihtsalt üks lahe täna üles laetud promovideo
https://www.youtube.com/watch?v=G-oNP3HSNHQ

[gooligan]

vaadates läbikäinud summasid, siis mingit kõrgtehnoloogilist tööstust nüüd vaevalt et püsti pannakse.
Pigem on tegu kunagise "Tartu bussitehase" laadse ettevõtmisega, kus kohaletoodud valmiskomponendid üksteise külge kruvitakse. Mingit innovatsiooni või tootearendust seal ei tehta. T
erve maailm on sedalaadi angaare täis, kus hangetel nõutakse kohalikku päritolu/tööjõu kasutamist, siis kärutataksegi komponendid kohale, pannakse tavott vahele ja kruvitakse kokku.
Kogu know-how jm kompetents asub Soomes ja jääb Soome. Lihtsam ja töömahukam osa tehakse Lätis, kus tööjõud odav.
https://www.postimees.ee/1696963/tartu-bussitehasest-vuras-valja-viimane-buss

Ses suhtes nt Milremi Robotics'is tehtav on valgusaasta võrra ees - tegu on teadmismahuka ja innovaatilise programmiga ning põhiraskus ja arenduskeskus asub siinsamas.
Ka on siit läbi käinud, et Eesti kaitsetööstuse liit sondeerib pinda, arendamaks päris oma soomukiprogrammi.

[nimetu]

See teadmistepagas ei teki tühja koha pealt. Milrem alustas ka Paside hoolduse ja remondiga ning liikus vaikselt tootearenduse poole. Selleks et joosta, peab enne käima õppima. Sulle võib taoline koostamine ja metallitöö "lihtne" ning madala innovatsiooniga tunduda, kuid tegelikkuses on seeriatootmise lahendamine kõige väljakutsuvam osa projekteerimisest. Ühe ratastel teraskasti suudaksid ka tudengid valmis joonistada, kuid tootmiskõlbulikuks saab selle teha ainult vastava teadmistepagasiga. See tähendab, et lisaks on vaja tootmisprotsess välja mõelda ja tõhusalt organiseerida, projekteerida kõik vajalikud rakised ning seadmed, arendada välja kvaliteedikontroll ja testprotseduurid jne. Ühe kaupa oskab igaüks midagi aretada, kuid teha midagi kulutõhusalt ning seeriatootmisena on hoopis midagi muud. Ma muuseas olen tööalaselt kokku puutunud ühe endise Milremi inseneriga ning hoolimata sellest, et tegu oli taibuka ja tegusa mehega, siis tema arusaamine tootmise praktilisest küljest ja kliendi vajaduste järgi projekteerimisest oli tegelikult puudulik. Selle arendamiseks on vaja aastaid praktilist kogemust, mida omandataksegi tootmistsehhides.

Ma rõhutan siinkohal, et soomustatud veokas iseenest polegi mingi ulmeline asi, kuid iga taoline mahukas projekt sisaldab väga palju pisikesi nüansse, mille lahendamiseks on vaja kogemusi. Lätlased on asunud neid kogemusi omandama.

[Viiskümmend]

Kui see Soome-Läti ühine 6x6 arendus stimuleerib Läti ettevõtteid, kes on kahe jalaga turumajanduses ja teevad eksporti siis on see ju väga positiivne. Kui kasusaajateks on aga mingis oma ilusas mullis toimetavad tehnoloogiaettevõtted, kelle hapnik tuleb riigi/ühenduse eelarvest, siis see ei olegi ju majandus, vaid poliitika.

[Renegate87]

Vot siin julgeks vastu vaielda mõnedele väidetele
Olen juba kirjutanud "Uued relvasüsteemid EKV-le" osas (oma nägemuse) miks soomlased tõenäoliselt uusi partnereid patria soomukite projektiga otsivad.
viewtopic.php?f=70&t=14718&start=9285

Seal on sellel teemal juba kirjutatud mis siinigi toovad valgust lätlaste tegevusele. All olev on hea vastu väide eelmisele nimetu kommile.

Minu teada on Milrem endale sisse ostnud ka insenere, kes on aastaid soomus- ja muud rasketehnikat konstrueerinud, seega ei pea sugugi nullist alustama. Lisaks on Eestis erinevates metallitöötlemise ettevõtetes olemas ka kõik vajalikud tööpingid, et kasvõi tanki kere ja paljud muud agregaadid valmis teha ja selles valguses on positiivne, kui need tööd jäävad kodumaale. Lätlased näiteks remontisid oma Inglismaalt toodud sõidukid Inglismaal, sest kohapeal ei suudetud ja seda saatust meile ei tahaks.

... Ma muuseas olen tööalaselt kokku puutunud ühe endise Milremi inseneriga ning hoolimata sellest, et tegu oli taibuka ja tegusa mehega, siis tema arusaamine tootmise praktilisest küljest ja kliendi vajaduste järgi projekteerimisest oli tegelikult puudulik...

Eks igaüks hindab oma mõõdupuu järgi ja enamasti sellega paneb hindaja lihtsalt puusse. Keeruline hinnata kui adekvaatne see on maailmas kus kehtib "üks loll jõuab rohkem küsida kui 100 tarka vastata". Tõeline spetsialist tajub oma piire paremini kui teab kõike 100%. "Tootmine praktilisest küljest" on keeruline küsimus. Võrrelda kaevanduse "praktilist tootmist" lennukite tarkvara "praktilise tootmisega" ei ole võrreldav, just nagu kuidas tavalisi sõiduautosid toodeti praktiliselt nõukajal ja praegu ELis kuigi auto on täpselt see sama mis tollel ajal oli.
Et pettumisi ei tuleks rohkem "puudulike" teadmistega, on vist targem inimestele oma küsimuste "targad" vastused juba ette teada anda.

Ma rõhutan siinkohal, et soomustatud veokas iseenest polegi mingi ulmeline asi, kuid iga taoline mahukas projekt sisaldab väga palju pisikesi nüansse, mille lahendamiseks on vaja kogemusi. Lätlased on asunud neid kogemusi omandama.

Huvitav. Eelneva kommentaari puhul kõlab nagu maavärinakindla tuumatehnoloogia arendamisega oleks tegemist. Poolakate artiklis on vastav lause: "The programme involves significant participation from Latvian industry, which will manufacture doors and hatches, among other things." Selle järgi on rohkem tegemist allhanke tüüpi tegevusega ehk võidi vabalt mingist endisest kaevuluugi toomisettevõttest teha uus juriidiline kest kus toodetakse soomukite luuke. Teine variant on, et töötajad liikusid ühest firmast teise. Siin loodan, et eksin aga läti kaitsetööstust uurides ei usu väga.
Kaevuluugid ei ole naljaasi, peab igasugusele rasketehnikale vastu pidama ja kui puruneb, võib kellegi elu ohtu sattuda ehk nende spetsid peaksid teadma nii ühte kui teist erinevatest metallisegudest mis nii mõndagi peaksid välja kannatama.

Praktiliselt pole siin kahjuks palju midagi omandada. Ise seda jalgratast ei pea uuesti leiutama tootmise planeerimisega sest soomukeid, soomusluuke ja muid soomukite tegemiseks vajalikud oskused ja teave on olemas, tuleb lihtsalt vastavad inimesed või info kokku osta ning tegutsema asuda.
Loodame heade naabritena, et lätlased said parema "partneri" kui poolakad soomlastega aastal 2003 koostööd tehes ja nende luuke ei süüdistata kui tehnika peaks mingis punktis vette sissevõtma.
https://epl.delfi.ee/artikkel/50962025/ ... tega-rahul?

[nimetu]

Kui Milremil on võimekamaid insenere, siis jõudu neile. Mina räägin konkreetselt Läti tööstuse arendamisest. Nii palju kui ma uudistest olen jälginud, siis valmistatakse nii keredetaile, alamkoostusid ning soovitakse ka masina lõppkoostamisega tegelda. Ma ei saa muidugi aru, et mis kaasfoorumlastel nii jubedalt allhanke vastu on. Enamus Eesti tööstusest ongi allhangetele üles ehitatud. Kõik meie suurimad ja kompetentseimad metallitöötlejad on kas alustanud allhangetega või teevad neid siiani.

Mis puudutab Poola soomukeid, siis sellel ajahetkel oligi Patria AMV alles tuliuus projekt, mis polnud päris elus piisavalt järgi proovitud. Peale tootmise Poola viimist ning pikemat koostööd soomega arendati selle koostöö baasil AMV XP, mille õppetunnid kandusid ka Patria 6x6 projekti. Minu arust on see suurepärane demonstratsioon sellest, et ka kogemustega ettevõttel on uue toote juurutamiseks vaja igasuguseid probleeme käigult lahendada.

EDIT: Tegelikult teine näide on veel - Leedu Boxerid. Kogenud tootjad, kuid endiselt on palju probleeme. Tänase seisuga pidi leedukatel käes olema ainult 31 masinat. See on siis viis aastat peale lepingu sõlmimist.

[ruger]

Läti alustab suurõppust Latgale piirkonnas. Õppus kestab ca 1 kuu.

”I have asked to announce military exercises in the Latgale region…Approximately 3,000 representatives of the Latvian Armed Forces will take part in this exercise. The training will continue for about a month."Artis Pabriks pointed out that the training…

https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 3467029516

Lätlastel väljas sisuliselt kogu rahvuskaardi(rahuaegne) koosseis(Zemessardze-nende Kaitseliit) antud õppusel.

So apparently the entirety of Latvia's National Guard - four brigades - just began unannounced military exercises for the next 4 weeks.

https://twitter.com/pmakela1/status/1459990355353477121
https://www.delfi.ee/artikkel/95129199/ ... i-lahistel