Läti ja Leedu kaitsejõud

[nokkloom]

Üheksa korda mõõtmisel on vaid see probleem, et kui asjaks läheb, võib sul olla vaid 7 korda mõõdetud ja tühjad käed. Jah, kui sul on kõik olemas, on kahtlemata mõistlik teha asju mõõdukas tempos ning mitte asjaga liigselt kiirustada. Praegusel hetkel muidugi ei ole probleemiks niivõrd mitte raharulli paksus, kuivõrd inimesed (sama mure on ka leedukatel), but still.

Rohkem tehnikat muudab asja inimestele atraktiivsemaks (vajab kõrgema palgalisi spetsialiste and what not), mistõttu on ka värbamine lihtsam jne. Pärast seda tekib rohkem motiveeritud ohvitsere, kes loodetavasti jõuavad karjääriredelil ülessepoole ronida jne. Samas jällegi, ilma inimesteta ostad sa lihtsalt rauda ning ilusaid trofeesid vaenlasele. Ühte ei saa teiseta ning tõde on nkn kusagil vahepeal.

Leedukate Boxerid on muidugi mingil määral paras lollus (aga meie CV 90-d olid ka), samas vähemalt inimesed teevad midagi. Meil valitakse uusi automaate ja mõeldakse, et ehk viie aasta pärast ostame jälle midagi. Kui Arno kooli jõudis olid tunnid juba alanud vms.

[tommy]

Aga kuidas ikkagi kommenteerida fakti, et meie "Balti Eesrindlike Tiigritena" jaurame siin Hollandi kasutatud CV90ndetest vähemalt 2013. aastast saati ja näeme esimesi linnukesi alles 2016, samas kui leedukad, jõudes valikuni 2015. aasta detsembris saavad esimesed tehaseuued masinad kätte 2017. aastal ?

Leedukad jaurasid uute masinate järele ühes sealse K-Min-paberis kah nii 2013 aastal. Tegelikult peegeldas see paber vist 2012 aasta tegemisi. Tähelepanu pöörati seniste M-113 masinate vanusele, (sellega seotud)vähesele vastupidavusele ja vahetuse hädavajalikkusele.
Poola "Rosomak" paistis olema kõikide lemmik...
Nüüd siis jõudsid lõpuks tehnilisel tasemel isekeskis kokkuleppele.
Ootame lepingut järgmisel, 2016 aastal.
Kas esimese üksuse varustus ikka jõuab kohale 2017 aastal(hetkel kahtlane) või piirdub asi paari "tehnilise demonstraatoriga" näitab aeg....

[Kilo Tango]

Pealtnäha kadedusttekitavalt lihtne, eksole - Leedu lööb raha letti ja meie aastatepikkune diilide otsimine ja üheksa korda mõõtmine tundub täielik ajaraisk .

Ei ole nii. Me lihtsalt ei näe seda saagimist, mis Leedu sees on käinud, kuna keegi meist leedukeelset ajakirjandust ei loe. Sestap paistabki, et "löövad raha letti".
Sama on teiste riikide poliitikaga. Inimesed kurdavad, et Eesti poliitika on kole räpane - tegelikult on igal pool. Ka pikaajalise ja kõrge poliitkultuuriga riikides. Lihtsalt puudub isiklik side ja keelebarjääri tõttu nähakse vaid pinnavirvendust.

Mis Leedusse puutub, siis nad peavad nüüd kiiresti tagasi tegema vahepeal raisku lastud aastad. Ja tõsi on see, et nende kiiruga tehtud ostude struktuuri istutamine ja korraliku võitlusvõime tagamine on sellise shopping run-i puhul keeruline.

[Viiskümmend]

Eesti on suurvõimete osas läinud ju suunatud riik-riik kokkulepete teed, Leedu korraldab samasugusele varustusele aga millegipärast erinevate osalejatega laiapindseid hankeid. Siin ei ole ka parima tahtmise puhul midagi võrrelda.

Kui Eesti skipib hanke ja läheb otse diili, siis Leedu istub pikalt hankes ja teeb erinevate pakkujate vahel iludusvõistlust. Lihtsalt erinev stiil ja ka koolkonnad, mõlemal on kindlasti üksteiselt õppida

[Kapten Trumm]

Lisaks tekib ka väike rahavoog näiteks koalitsiooniparteidele, sest relvaäri on üks korrumpeeritumaid maailmas.

[A4]

Eks see NATO 2% religioon on natuke kahe teraga mõõk. Meie tähtsustasime seda niivõrd et nüüd olemegi kinni selle peal. Samas leedukad kes varem täiega üle lasid nüüd selle maagilise piiri ees säärast aupaklikust ei tunne, ning sellest tulenevalt on valmis sealt ka märksa kaugemale minema. Ning siis on veel see õnnetu Läti ...

Eeee… kuhu kaugele need lätlased võrreldes meie „dogmaatilise ja kaheteralise“ 2%-iga siis nüüd minema hakkavad? Ja mismoodi meie Leeduga võrreldes erilised lollid oleme olnud?

Eestit üritati ka kõige sügavama masu ajal kaitse-eelarvet hoida siiski tasemel 1,7-1,8% SKT-st, ja tõsteti see masu lõppedes kohe 2% peale, mis kokkuvõttes tagas, et ka vähenenud eelarvete (ja samas ka jahtunud majanduse=paljudes valdkondades selle võrra madalamate kulude) tingimustes suudeti Eesti kaitse-eelarve sees hoida nii personali-, hanke- ja majandamiskulud enamvähem võrdselt ja tasakaalukalt 30% peal kaitse-eelarvest, st. me oleme pidevalt suutnud vaikselt hankida nii uut varustust (või maksta välja enne masu sõlmitud suurte hangete, nt Mistrali osamakseid) ja samas hoida enamvähem pinna peal ka jooksvat väljaõpet.

Leedus (ja ka Lätis) seevastu olid kaitsekulud veel enne masu vaid u 1,4% peal SKT-st ja kukkusid kiiresti 0,7-0,8% peal ja veel ka püsisid sealsamas kuni 2014. aasta ja Ukraina sündmusteni. Mis praktikas tähendas seda, et kuni viimase ajani moodustasid Leedu kaitsekuludest ligi 80% (!!!) personalikulud, st. uusi hankeid, olemasolevate varude täiendamist, erilist väljaõpet jne seal praktiliselt toimuda ei saanud. Tuletan veelkord meelde – mitmel eelneval aastal on Eesti kaitsekulud olnud absoluutnumbrites sama suured, kui Läti ja Leedu eelarved kokku ning pole füüsiliselt võimalik, et nad suudaksid enamvähem sama suuri operatiivstruktuure sisuliselt mitu korda väiksema rahaga samal tasemel hoida.

Ühesõnaga – ükskõik, milliseid hüppeid Leedu kaitse-eelarve nüüd ei tee, on meie stardipositsioon Leedu (ja ka Läti) omast üldiselt tunduvalt parem – meie ei pea nii palju tegelema masu-ajal tekkinud aukude lappimisega, vaid saame korraga hankida nii uusi relvasüsteeme (Javelin, CV-90) kui ka värskendada-suurendada olemasolevate relvasüsteemide laskemoonavarusid (nt Mistrali raketid), mis polegi nii väga odav lõbu.

Ehk teisisõnu – kui Leedu plaanib enamvähem samasuurte absoluutsummade juures samaaegselt hankida meist tunduvalt rohkem ja/või kallimat tehnikat, siis tundub see tulevat kas selle arvelt, et olemasolevale struktuuri, varude ja võimete ülevalhoidmisele raha ei panustata (pokazuhha) või siis tulevad need uued süsteemid nt 1-päevaste DOS-idega (mis muudab need hanked reaalse kaitsevõime mõistes üsna kahtlasteks). Näide: Kui Leedu Boxerite hanke maksab terve nende aastase kaitse-eelarve (aga sellest eelarvest on vaja veel ka palku maksta, väljaõpet teha, varusid hankida, teisi hankeid tasuda jne jne) ja meie CV90 hange maksab vaid u ¼ tervest ühe aasta kaitse-eelarvest, siis peab Leedu kas a) paari aasta jooksul hankima absoluutselt mitte midagi muud kui vaid neid Boxerite osamakseid maksma; või b) venitama selle Boxerite hanke ja maksed nt 10 aasta peale, st. reaalsel alhinguvõime saavutab see Leedu Boxeritega üksus kuskil 2025. aasta paiku kõige varem.

Teiseks olgu öeldud, et ega Leedu eriti ei plaani üle selle 2% piiri hüpata – praegused rahasööstud on eelmistel aastatel tegemata jäänud investeeringute tagajärg, isegi selle 2% tasemeni loodetakse jõuda alles vist 2018. aastal. Ja enne ei kipuks ma neid lubadusi uskuma, kui reaalselt on 2018. aasta käes ja reaalselt on siis Leedu kaitsekulud ka 2% SKT-st.

Selle kõigega ei taha ma öelda, et meie 2% on piisav ja sealt ei peaks üle hüppama, aga kindlasti ei saa väita, et praegu Leedu teeks kuidagi mõistlikumaid ja jätkusuutlikumaid otsuseid oma eelarve ja hnegete osas.

Samuti soovitan ma Leedu kaitsekulude ja hangete puhul mõelda järgmisele. Lisaks nendele uhketele ja kallistele Boxeri projektidele, Pz 2000 hangetele (selle kogumaksumuseks koos hädavajalike moderniseerimistöödega pidi kujunema üle 40 miljoni euro), juttudele kohe-kohe keskmaa-õhutõrje hankimisest jne on Leedul maaväes sisuliselt kaks brigaadi, moderniseerimist vajav ja meie omast omajagu suurem sõjalaevastik, Õhuvägi koos vaikselt amortiseeruva Šiauliai lennubaasi ning üsna suure ja kirju lennukitepargiga (võrreldes meiega), samuti uuendamist vajav ja territooriumi suurusest tulenevalt rohkem keskmaaradareid vajav radarivõrk. Nende paari uhke suure hanke kõrvalt ei ole eriti kuulnud, et Leedu plaaniks nende asjade elushoidmisesse eriti investeeringuid teha. Kui nad seda plaanivadki teha, siis ma ei kujuta ette, kuidas nad seda lõbu kõike korraga nende suurte hangete ja plaanide kõrvalt rahastada kavatsevad, mis kokkuvõttes viib ilmselt selleni, et kogu suures ja uhkes armees pole päeva lõpuks ühtegi üksust, mis oleks tõesti „valmis“ ja normaalselt ka varustuse ja varudega tagatud. Kui nad seda teha ei plaani, siis on lõpptulemus kokkuvõttes ilmselt sama – maaväes on kaks uhket Boxerite pataljoni ja iseliikuvate suurtükkide pataljon, aga kogu ülejäänud struktuuril pole enam ühel hetkel liikuvaid veokeid, sideseadmeid või laskemoonavarusid, laevastik roostetab kai ääres ning lagunevas lennubaasis lendavaid vaid liitlaste õhuvahendid, sest Leedu enda transpordi- ja õppelennukid seisavad rahapuudusel jõude.

Ühesõnaga – tibusid loetakse sügisel. Mina soovitaks enne järelduste tegemist ära oodata ka järgmised Leedu kaitse-eelarve tõusud ning nt aastal 2020 vaadata, kui palju uut ja vana tehnikat neil siis reaalselt kasutuses ja ka töökorras on.

[Kapten Trumm]

Üks asi on selge - suurriikide mängimine vahepealsel missiooniajastul mängib ühel hetkel ringiga valusalt tagasi.
Seda on lõunanaabrid harrastanud.
Kui nüüd Eesti saaks oma reservi valmiduse kah usutavalt samasse ajaraami nagu nt Leedus - siis oleks me puhta võidumehed.
See asi on paraku lõunanaabritel suurusjärgu võrra (veel) parem.
Kuid selle saavutamine pole lootusetu - kogemus KL SA üksustega näitab, et 90% kohaletulek ja üksus väravast välja nt 3 tunniga pole saavutamatu.
See on juba ligidal nt leedukate kiirusele.

Mõistagi eeldab see teatud kehtivade dogmade murdmist, kuid ütlen veelkord - teatud muudatuste ja harjutamise järel on see täiesti võimalik.
10MEUR hinnasildiga uutest ratassoomukitest ei arva ma midagi.
Tanki hinnaga ülestuunitud soomustransportöör, kehva läbivusega pehmel pinnal.

[Lemet]

Õhuvägi koos vaikselt amortiseeruva Šiauliai lennubaasi ning üsna suure ja kirju lennukitepargiga (võrreldes meiega), 

Kas lugupeetav järsku kirjutaks selle kirju lennukipargi meiega võrreldes vähe avaramalt lahti...et leedukatel pole suurt midagi, aga meil selle eest pole sedagi...

[HeiniR]

http://www.armyrecognition.com/december ... 12152.html

Alustavad NASAMS 2 läbirääkimisi, ma siiski kiidaks leedukate kiiret toimetamist.

[Kapten Trumm]

No eks see vahe ju on, et riik-riigile diilid venivad mõnikord, sest kaitseministeerium ei elatu ju tehnika müügist ja neil aega venitada küllalt.
Tootjafirmale, kes tiksub parasjagu tühikäigul on see tehing kui kingitus ning homme pannakse liinid huugama. Money talks.
Seepärast pole ka imelik, kui leedukad saavad kauba meist kiiremini.

[Roamless]

Mälu järgi kirjutades on Leedul kolm Spartani ja mõned L-39 ja 5 Mi-8 helikopterit ja võibolla näpuotsatäiega veel midagi. Juba Spartanid peaksid oleme väga korralikud raharöövlid. Seega ei kipu ma ka Leedu otsust eriti mõistma. Mina näiteks ei saa aru, miks Rosomoki ei võetud, oleks sama raha eest rohkem saanud. Pigem kardan, et Leedus võib paari aasta pärast oodata suurt "Boxerite altkäemaksuskandaal", kus selgub, et kõrgemad poliitikud said selle tehingu eest tehaselt korraliku kopika. Arvestada maksab ühe tuttava leeduka ütlust, et Eestis korruptsioon puudub, kui Leeduga võrrelda. Kokkuvõtvalt, nagu on maininud mõned kaasfoorumlased, küsitavusi on kuidas leedukad arvestades praegust eelarvet seda kõike ratsionaalselt majandada jõuavad.

[Kapten Trumm]

IFV-de eelistamise majanduslikku ja personalialast kaalutlust võib mõista, aga mulle ausalt öelda jääb see taktikaline tagamõte uduseks.
IFV on mehhaniseeritud üksuses teisejärguline relvasüsteem. Üksuse tulejõu annavad a)tankid b)haubitsad. Sel põhjusel kasutatakse mitmel pool tänini mehhaniseeritud üksusi, kus jalavägi sõidab APC-dega. Seda enam, et ei Eesti ega Leedu valitud masinatele pole paigaldatud ühtegi tankivastast hard kill relva ning kui sellise kompaniiga kohtub kasvõi üksainus vastase tankirühm, on selle IFV kolonni saatus kurb.

[ribikardin]

Ehk teisisõnu – kui Leedu plaanib enamvähem samasuurte absoluutsummade juures samaaegselt hankida meist tunduvalt rohkem ja/või kallimat tehnikat, siis tundub see tulevat kas selle arvelt, et olemasolevale struktuuri, varude ja võimete ülevalhoidmisele raha ei panustata (pokazuhha) või siis tulevad need uued süsteemid nt 1-päevaste DOS-idega (mis muudab need hanked reaalse kaitsevõime mõistes üsna kahtlasteks). Näide: Kui Leedu Boxerite hanke maksab terve nende aastase kaitse-eelarve (aga sellest eelarvest on vaja veel ka palku maksta, väljaõpet teha, varusid hankida, teisi hankeid tasuda jne jne) ja meie CV90 hange maksab vaid u ¼ tervest ühe aasta kaitse-eelarvest, siis peab Leedu kas a) paari aasta jooksul hankima absoluutselt mitte midagi muud kui vaid neid Boxerite osamakseid maksma; või b) venitama selle Boxerite hanke ja maksed nt 10 aasta peale, st. reaalsel alhinguvõime saavutab see Leedu Boxeritega üksus kuskil 2025. aasta paiku kõige varem.

Sellelest alla joonitud osast ei saa hästi aru. Kas enne ei anta masinaid kätte kui kõik osamaksed on tehtud või milles asi?

[Gideonic]

I Eesti ega Leedu valitud masinatele pole paigaldatud ühtegi tankivastast hard kill relva ning kui sellise kompaniiga kohtub kasvõi üksainus vastase tankirühm, on selle IFV kolonni saatus kurb.

Leedukatel tulevad tornile ka Spike'id. Miks need hard kill relvad ei ole ?

[A4]

Ehk teisisõnu – kui Leedu plaanib enamvähem samasuurte absoluutsummade juures samaaegselt hankida meist tunduvalt rohkem ja/või kallimat tehnikat, siis tundub see tulevat kas selle arvelt, et olemasolevale struktuuri, varude ja võimete ülevalhoidmisele raha ei panustata (pokazuhha) või siis tulevad need uued süsteemid nt 1-päevaste DOS-idega (mis muudab need hanked reaalse kaitsevõime mõistes üsna kahtlasteks). Näide: Kui Leedu Boxerite hanke maksab terve nende aastase kaitse-eelarve (aga sellest eelarvest on vaja veel ka palku maksta, väljaõpet teha, varusid hankida, teisi hankeid tasuda jne jne) ja meie CV90 hange maksab vaid u ¼ tervest ühe aasta kaitse-eelarvest, siis peab Leedu kas a) paari aasta jooksul hankima absoluutselt mitte midagi muud kui vaid neid Boxerite osamakseid maksma; või b) venitama selle Boxerite hanke ja maksed nt 10 aasta peale, st. reaalsel alhinguvõime saavutab see Leedu Boxeritega üksus kuskil 2025. aasta paiku kõige varem.

Sellelest alla joonitud osast ei saa hästi aru. Kas enne ei anta masinaid kätte kui kõik osamaksed on tehtud või milles asi?

Üldiselt on relvatööstuses jah niimoodi, et tarned ja maksed toimuvad osade kaupa, st. kui mingi sats tellitud kraamist on valmis, siis kannab riik vastava summa üle ja saab tehnika kätte. Ükski relvatööstur ei taha endale riski, et vorbib suure kiirusega ja oma rahade eest (ning tarnib ära) riigile X üle kogu tellitud kraami ja jääb siis järgmistel aastatel tasumist ootama – võib-olla tuleb seal riigis X vahepeal võimule mingi teistsuguste prioriteetidega valitsus, kes otsustab kaitseeelarve summad hoopis sotsiaalsektorisse kantida.

Selle võimaliku aastaga 2025 on niimoodi, et täna on Leedu alles langetanud põhimõttelise otsuse, et hangitakse Saksmaalt Boxerid. Aasta 2015 on praktiliselt läbi. Nüüd algavad (või kui juba käivad, siis tuleb lõpule viia) lepingu läbirääkimised, kus on vaja detailselt paika panna kõik tehnilised nüansid, nõudmised, leppetrahvid, tarne- ja maksegraafikud jpms. Mida kiiremini seda tehakse, seda ebasoodsamaks muutub leping tellija jaoks. Ilmselge, et lepinguni jõutakse ilmselt 2016. aastal, kui mitte hiljem. 2017. aastal võivad esimesed masinad tõepoolest Leetu jõuda, kuid kuskil pole veel öeldud, et kas neid masinaid saab sel hetkel olema 1 või 2 või 15, ning kas need jõuavad kohale 2017 alguses või võib-olla hoopis 2017 viimaseks tööpäevaks.

Kogu hankeprotsessi pikkus sõltub nii sellest, kui palju Leedu saab iga-aastaselt tarnijale maksta, samuti sellest, kui mitu masinat aastas suudab tehas neid Boxereid Leedu jaoks valmis vorpida. Olukorras, kus Leedu kaitse-eelarve on praegu täna u 400 miljonit eurot, siis on selge, et meist ligi kaks korda suurema tegevväelaste arvu juures (personalikulud) ei saa nende iga-aastased hankesummad olla eriti palju üle 100 miljoni euro. Kui suureneb järgmistel aastatel kaitse-eelarve, siis suureneb loomulikult ka hangeteks minevad summad, kuid eriti üle 200 miljoni aastas see ilmselt ei kujune. Selle 100-200 miljoni eest aastas on vaja kinni maksta mitte ainult need Boxerid, vaid ka PzH 2000-d ja nende moderniseerimine, vaja ilmselt teha uuendusi laevastikus ja lennuväes, vaja hankida tuhandetele kaitseväelastele riideid, erivarustust, sideseadmeid, laskemoonavarusid, väljaõppemoona, veokeid jpms, eriti olukorras, kus eelnevad aastad olid selles vallas miniatuursete kaitsekulude ajal väga nigelad. Kui Leedu nimetatud asja ei tee, siis ongi see kõik üks suur pokazuhha. Kui nad seda siiski samaaegselt ka teevad, siis on ilmselge, et seda Boxeritele minevat 400 miljonit ei ole võimalik välja maksta vaid 2-3 aasta jooksul nagu meil tehakse CV90-tega. Vaid maksed ja seetõttu ka tarned venivad rahulikult 2020. aastate esimesse poolde.

Kui tahetakse saada reaalset sõjalist võimet ja võitlusvõimelist soomusüksust, siis on vaja ilmselgelt hankida (või uuendada olemasolevaid, mis taaskord maksab midagi) nendele kõrvale pioneeri- ja sillamasinad, õhutõrjesoomukid, luureüksusele mingid masinad jne, kui kõiki neid asju just selle 88 Boxeri sisse ära ei mahutada või need antud hankega kaasas ei käi. Ja kui kogu see rikkus tõepoolest eelarveliselt tagatud on ning 2020. aastate alguses suuremas koguses Leedusse kohapeale hakkab laekuma, siis kulubki ilmselt veel paar aastat, mille jooksul toimub väljaõpe nendele masinatele jao-, rühma, kompanii, pataljoni ja lõpuks kogu brigaadi koosseisus. Mis taaskord võtab mõni aasta aega enne kui kõik enamvähem rahuldaval tasemel sujuma hakkab.

Nii et esimesi näidismasinaid võib tõesti 2017 paraadil näha, kuid reaalse võitlusvõimelise pataljoni või brigaadini küll enne 2020. aastate algust ei jõuta.