Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[S-2]

USA sõdurid on meil juba kevadest. Taanlased pakivad Ämaris asju kokku ja Saksa õhujõud kolisid sinna oma 4 EF-ga sisse. Samas sõitis Saksa sõjaväeautode kolonn (saksa reg märgid ja saksa mundrites sõudurid) eile Lõuna-Eestisse. Kas teevad raadiotehnilist luuret kuskil Meremäe kandis? Nii palju siis Merkeli "venekartusest".

[Radist86]

...kuid täielikult oli välja jäänud tsiviil- humanitaar- jne teemad sõjaolukorras, mis kahtlemata on üks valitsuse taseme strateegiline küsimus...

Võib-olla on see siit kusagilt juba läbi jooksnud aga üks Pärnu Postimehe artikkel (10.05.14, digileht 12.05 - endiselt tasuline või ainult tellijatele) meenus:

...Kui midagi juhtub, on ju kõik elanikud kohaliku omavalitsuse mure.
Näiteks küsisin, mis saab, kui puhkeb sõda, elekter läheb ära, vett ei ole ja süüa ei saa teha - kust nad siis süüa saavad? Vallajuhid arvasid, et ju Kaitseliit keedab neile süüa...

[Kapten Trumm]

Laias laastis on sul õigus, valmisolek taolisteks juhtudeks piirdub meil parimal juhul tsiviilõnnetustele keskendunud riskianalüüsi ja elementaarse tegevusplaani olemasoluga, kus väga üksikutel juhtumitel on ka mõni "staabiharjutus" tehtud.

[hummel]

Taani ajateenistuse artiklist:

Ajateenistuse kui reservil põhineva sõjaväe ühe mehitusviisiga võiks edasi liikuda nii, et osal pikendatakse teenistusaega. Norras tehakse katseid 18 kuu pikkuse teenistusega. Peamiseks põhjenduseks see, et senine süsteem ei võimalda ajateenijaid pärast väljaõppeperioodi lõppemist rakendada.

Olen ka pikema ajateenistuse pooldaja ja antud lausega on suuresti väljendatud seda, mida ka ise arvan. Minu surematud mõtted selles osas oleksid järgnevad.

Ajateenistus koos väljaõppeprotsessiga on üsna ressursimahukas süsteem ja pole päris kindel, kas me oleme nii rikkad ja muretud, et pidada pm poolt kaitseväge lihtsalt internaat-kutsekoolina? Number 6000 (täpselt kv suurust ei tea, aga vaevalt, et rohkem on) võib ju ilus olla ja paraadidel on tore näha sadu marssivaid ja autodega sõitvaid sõdureid lugematute lipukestega, aga kui reaalne RA riigikaitse alaline valmidus täna allüksustena on vaid kuni 500 hinge, siis seda on isegi pisut piinlik tunnistada. Reservvägi on vajalik ja hea, kuid üsna kohmakas. Nagu ka juba ajakirjanduses on mainitud, siis rahvusvaheline sõjalis-poliitiline olukord võib muutuda päevadega ja isegi tundidega - nii halvemuse, kui paremuse poole. Reservüksuse formeerimine ja normaalne valmis saamine ülesande täitmiseks aga võtab nädalakese. Lisaks on vaja teha ootamatus olukorras mitmeid otsuseid poliitilisel tasandil ja sealt võib tulla samamoodi alguses tagasi igasuguseid ootamatusi. Ajateenijad oleks aga võimalik rakendada kohe, kui nad oleks selleks mõeldud.
Kopeerin ja kohandan siia näite FB-st: Kui naabrimees ähvardaks ülehomme üle piiri "abi" tooma tulla, pole (juunist jaanuarini) saata ühtegi õppinud pioneeritehnika rühma liiklussõlmesid tõkestama. Kui formeerimegi kiiruga reservist nädalaga 1 pioneerikompanii, selgub - naaber tegi nalja. Aga meie raiskasime asjata hulga niigi nappe ressursse ja jäime lolliks nii naabri, kui enda kodanike ees! Ajateenijatega oleks 5x operatiivsem, paindlikum ja isegi odavam, sest neid saaks rakendada 1 päevaga, olulisi lisakulusid ning furoori tekitamata.

Praegune olukord on selline, et ajateenistus tegelikult ei ole selle sõna mõistes "ajateenistus", vaid "õppeteenistus". Häda on veel selles, et juunist veebruarini meil praktiliselt puudub märkimisväärne võime suurtükiväe (ka miinipildujate), õhutõrje, tankitõrje ja lahinguluure alal. Pioneeriasjanduse ja lahinguteenindustoetuse osas võiks lugeda võimet minimaalseks. Aga võib ka tulla rahuaegseid "ootamatusi".
Näiteks kui aasta tagasi oli äkki vaja kellelgi kangesti korraldada 5-10 eri ministeeriumi kantslerile privaatseid demolaskmisi haubitsatest, tuli väeosas tegevused pooleli jätta ja saata ohvitserid-allohvitserid metsa paari haubitsat vedama ja laadima, sest suvel ega sügisel kaitseväes kedagi lihtsalt rohkem pole, kes midagigi haubitsatega teha oskaks. Ja keegi ei hakka korraldama mobilisatsiooni, et teha ametnikele pokasuha. Aga selline on seis.

Minu nägemus on, et meie ajateenistus peab kaasaja vajaduste rahuldamiseks olema mitte ainult õppeteenistus, vaid osaliselt ka osa alalisest valmidusest. Samuti näen, et enesest lugu pidava riigi regulaararmee võimekus peaks olema koos oma erialadega ikka vähemalt enam-vähem aastaringne, mitte hõlmama vaid 1/3 aastast.

Ühtlasi ei poolda absoluutselt ajateenistuse pikkuse diferentseerimist. Sellesse on minuteada pisut negatiivselt suhtunud ka paljud ajateenijad ise. Tekitab palju segadust ja paneb paljusid kutsealuseid mõtlema sellele, kuidas viilida, mitte sellele, kuidas ajateenistusest maksimumi võtta. Puuduvad võrdsed võimalused. Lisaks on üsna meelevaldne see thomase meetodiga seonduv KRA-s ehk jaotus 11 ja 8 kuu peale. Näen, et kõigile peaks ajateenistuse pikkus olema stabiilselt 11 kuud. 12 kuud poleks ka päris hea, sest see 1 kuu, mis jääb praegu kahe tsükli vahele, on efektiivne kokkuvõteteks, ettevalmistusteks ja puhkusteks. Kokkuvõttes plussid oleksid:
- Kõigil kutsealustel ja ajateenijatel on teenistust alustades võrdsed võimalused.
- Efektiivsem allohvitseride valik. Praegu valitakse nende seast, kes juba KRA poolt on ära valitud (ja kes ei kõlba autojuhiks), 2:1. Siis saaks aga valida 4:1, mis tõstaks kindlasti allohvitseride ja üldise allüksuste juhtimise kvaliteeti nii teenistuses, kui väljaõppel. Samuti jääks ära see totakas thomase test, mis muuhulgas sööb raha (iga testi eest tuleb maksta) ja aega (keegi peab tegelema).
- Efektiivsem sõidukijuhtide valik. Praegu tuleb kõigil sõidukijuhtidel läbida autokooli kursus ja seda ka siis, kui neil juba on tsiviilist miski kangem juhiluba. Osa C-kat omajaid ja tehniliselt taibukaid aga jõuab teenima alles põhivõtmisega. Laiem autojuhtide valik aitaks leida sobivamaid roolikeerajaid ja säästa nii kaitseväe arvukat ja kallist tehnikat. Ehk oleks säästu ka autokooliõppest.
- Puudub vajadus teha 2x SBK järjestikku, vaid saab toime ühe korraga, mis võib säästa planeerimise ja läbiviimise ressursse.
- Kui põhivõtmisele pole vaja teha eraldi SBK-d, saaks alustada sügisel kohe erialaõppega ja nii jääks hiljem rohkem aega koostööõppeks. Samal ajal käiks paralleelselt NAK, aga AJK saaks ehk osaliselt ühildada sõdurite EK-ga ja nii oleks autojuhtidel rohkem kasulikku tegevust.

Teiseks tuleks tasandada suur väevõimeline auk juunist jaanuarini. Selleks on vaja teha aastas 2 võrdväärset kutsumist - juulis (nagu praegu enamus) ja jaanuaris. Teenistuse esimesed 6 kuud oleks erialane õpe ja viimased 5 kuud koostööõpe + alaline valmidus. Kuna õppetsüklid üksteist katavad, jääks valmiduse ja väevõime auguke vaid detsembrisse ja juunisse, mis poleks hull. Erinevalt eelmisest ideest nõuaks see viimatikirjeldatu siiski märgatavaid investeeringuid. Vaja oleks ehitada mitu lisakasarmut, ülal pidada 1500-2000 täiendavat ajateenijat ja tekitada juurde ka u 150-200 ametikohta uutesse tegevkompaniidesse. Viimast ei pea probleemiks - kui lisandub ajateenijaid ja tingimused on mõistlikud (näiteks saad tegeleda oma tööga), lisandub mõne aasta pärast ka tegevväelasi ja osades üksustes on nö fiktiivsed õppekompaniid juba nagunii varemgi struktuurides olnud. Lihtsalt esimesed 2 a on keerukam.
Positiivne oleks aga näiteks lisaks paremale riigikaitsevalmidusele, et juba üle 50% (siiski ilmselt mitte üle 2/3) kutsealustest läbiks ajateenistuse. Samuti muutuks igapäevane teenistus sujuvamaks-kestvamaks ja tase ühtlasemaks. Praegu on olukord selline, et igal suvel tuleb piltlikult alustada oma väeosa ülesehitamist pm 0-ist. Kahe lennu puhul saaks aga kasutada eelmise lennu ajateenijaid erialaste ja üldiste oskuste ning üksuse vaimu edasiandmiseks uuetele.
Ka praegu võetakse paljudesse üksustesse jaanuaris rühmakesi, kellest koolitatakse hädapäraseid autojuhte ja drillseerusid juunis algavaks õppetsükliks kuid see on tegelikult natuke poolik lahendus.

[pagan]

Minu arusaama järgi läbib ajateenistuse praegu ~30% igast noormeeste aastakäigust. Minu meelest KA peaks selle saama tugevalt üle 50%.
Sellega on seotud riigikaitselised ning ka kodanikutunde meeleolud rahva seas. On oluline, et suurem hulk mehi oleks seotud riigikaitsega ja tunneksid seda vastutust.
- On oluline, et mehed saaksid kuuluvustunde. Teaksid ohvitsere ja -oma rolli.
Tegevusega kaoksid ka heitumise, käega löömise meeleolud ühiskonnas laiemalt.

- Samuti suureneks mobilisatsiooni reserv, kaitstus ja hulk kelle seast häid ohvitsere valida.
- Hoida 30% mehi aasta otsa kasarmus, seni kuni nende eakaaslased veedavad aega "päikselisel Pirital" tekitab samasuguseid pingeid nagu diferentseeritud ajateenistuse pikkus.

Ma pole küll ekspert aga minu (võibolla naiivses) ettekujutluses võiks olla nii, et 6 kuud on nõndanimetatud "õppeteenistus" kasarmutes. Ja seejärel 5-6 kuud "ajateenistust."
Samas ma pole kindel, et selle "ajateenistuse" peaksid mehed kasarmutes viivitamatus valmisolekus istuma. See on raha ja meeste aja kulutamine, kuuldavasti ka nüristav.
Kusjuures see "ajateenistus" võiks olla selline koduse vabakäigu vangi stiilis. Kohustusega 2 tunnise etteteatamisaja jooksul kasarmusse jõuda. Mobilisatsiooni õppehäirele. Varustus kodus, relv kasarmus. Relvahooldusvisiidid. Ja KL stiilis välilaagrid nädalavahetuseti.

[hummel]

Nõus paganaga, aga usun, et tänane ajateenistus on juba suht linnaloarohke. Igal nädalavahetusel pekstakse praktilislet kõik koju ja isegi SBK ajal juba saab mingi osa stabiilselt linna (kulude kokkuhoid!). Minu arvates võiks SBK ajal siiski säilida täielik väljaloa keeld (va matused, sünnid, õigusorganid), aga ehk peaks teenistuse lõpuosa pisut järele andma. Samas oleks see siis nagu rohkem mõeldav, kui ajateenistus olekski näiteks 18 kuud nagu norrakad katsetavad. Praegune 11/8, kus 75% nädalavahetustest ongi vabad, ei ole eriti hullu.

Mõnes mõttes väljendasin end vb enne puiselt selles osas, et päris niisama "ajateenistust" siiski kellelegi lõpus ei mõelnud. Viimased 5 kuud (jaan-mai või juuli-nov) oleks ikka igapäevaselt sisustatud väljaõppega. Peamiselt kompanii ja pataljoni taseme harjutused ning lõpuks ikka seesama Kevadtorm või ka Sügistorm.

Selline mõttetera veel, et ehk peaks siiski Mereväes ajateenistus pikemgi olema. Näiteks 18 kuud. Mereväe väljaõpe on omamoodi keeruline ja kallis ning reserviste on vaja toota väga väheses koguses. Praegune pidev õppekarussell on ressursside raiskamine. Et näiteks 6-7 kuud oleks väljaõpe ja seejärel 12 kuud nö aja teenistus alalises valmiduses, kuid ka vabama linnaskäiguga. EW ajal oli ka minuteada merejõududes teenistus pikem ning loomulikult NSVL ajal. Ilmselt võimaldaks kokku hoida Mereväe personalikulusid, sest kõik madruse- ja maadi ametkohad saaks anda ajateenijaile, kes on ka pikalt oma kohal. Võimelised seega osalema ka välisoperatsioonil.
Usun, et see teenistuse pikendus ei tekitaks väga suurt kisa ja ka vabatahtlikke jaguks ikka. Eriti just neid, kes tahavad end hiljem nagunii merendusega siduda.

Ja lõpetuseks. Ehk tasuks 18-kuulist ajateenistust mõelda isegi Õhuväele, mille personalivajadus on väga suur?

[Kapten Trumm]

Meil on see värk, et eksisteerib dogma "sõjavägi peab olema lühike ja inimese valikuvabadusi mitte piirav".
Tulemuseks on muuhulgas ka kena arv personali, kellele tuleb palka maksta tööde eest, millega saab iga ajateenijast reamees vastava väljaõppe järel hakkama.

Kui vaadata, milliseid vastutusrikkaid poste täitsid ajateenijad suure idanaabri armees 24/36 kuu süsteemis, siis ainuüksi sellise mõtte peale võtab terve peastaap ja ministeerium 3 klaasi suhkruvett per nase. Näiteks 1. mail 1960 toimunud suure ilmkäraka ehk Powersi U-2 allatulistamise tegi teoks mitte napsuninast divisoniülem major Voronov, vaid siiani avalikkusele tundmatud raketikanalite pultide taga istunud ajateenijatest nooremseersandid, kes sellele lennukile pihta said.

Minu üks endine kolleeg oli hävitajate juhtimispunktis "navotsik instrebitelei" st hävitajate sihitaja, auastmelt seersant.

[Viiskümmend]

Postimehe andmetel peab Soome välisminister meie Walesi tippkohtumiselt oodatud julgeolekusõnumit aga sisuliseks pakasuhaks: "Näib nii, et lõpptulemuseks on see, et suurendatakse roteeruvate üksuste kohalolekut. Need on muidugi sõjalises mõttes tähtsusetud, kuid annavad siiski väga tugeva poliitilise signaali", leiab ta.

[herman30]

Nooh, Tuomioja on vasakpoliitik ja patsifist. Ei tasu võtta nii tõsiselt, tema ütlused.

(muidu, Tarja Halonen ja Tuomioja kurameerisid 1975. aastal.)

[nane]

Nooh, Tuomioja on vasakpoliitik ja patsifist. Ei tasu võtta nii tõsiselt, tema ütlused.

(muidu, Tarja Halonen ja Tuomioja kurameerisid 1975. aastal.)

Kompanii või pataljoni suuruse üksusega Eestit ei kaitse, selleks ei pea olema vasakpoliitik, patsifist või kellegi armuke, et seda teada!

[soesilm]

Sellest väljaloast on ajateenistuse teema all vist juba juttu olnud aga ...
Hummel - räägi mulle ka, kuidas SBK ajal kõik nädalavahetused "sees" istuv ajateenija meie riigikaitset tugevdab?

Minu teada on kulude kokkuhoid ainult kaasnev nähtus. Välja- ehk linnaloale ei saadeta neid kulude kokkuhoiuks.
1) ajateenijad pole sõdurid kes pühapäeval riiki kaitseksid (SBKs ammugi mitte)
2) ajateenistus on väga sarnane õppimise ja tööga, kus mingi aeg peaks olema puhkuseks, vastasel juhul kujuneb tegevus ebatõhuseks (loe: palju kulusid võrreldes väikese tuluga). Voodi kõrval istumine ei ole puhkus. Ei ajule ei kehale.
3) isegi 2008 aasta kulutuste juures ei arenenud ajateenija, rääkimata allüksuse oskused põhimõtteliselt mitte karvavõrdki. Entusiastlike tegevväelaste isamaalise kasvatuse pingutused on positiivne erand aga ka siin tuleb vaadata p.2

[Lemet]

ajateenistus on väga sarnane õppimise ja tööga, kus mingi aeg peaks olema puhkuseks, vastasel juhul kujuneb tegevus ebatõhuseks (loe: palju kulusid võrreldes väikese tuluga). Voodi kõrval istumine ei ole puhkus. Ei ajule ei kehale.

Näikse, et rohkem puhkusega tegu ongi, vähemalt minu personaalse kogemuse põhjal. Ja ei pea voodi kõrval istuma, vaadates noorte füüsist, leiaks tegevust laial rindel. See, mis praegu toimub, on tegelikuses ikka koomusk kuubis. Vähemalt noorteajal võiks MINGIGI press peal olla. Mitte et mul järeltulijat igal nädalavahetusel kodus vaja poleks...

[Lemet]

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=69678173

[Lemet]

Pilt Silver Meikari kontolt- näikse, et varjendeid mittevajalikeks pidanud foorumlastel oleks aeg oma vaateid pisut korrigeerida- läheb ikka vaja vist küll...

[Kurjam]

Kas hakkab pihta? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... d=69681145