Ma küll enamuses ei saa üheselt pihta, et mille üle põhivaidlus käib (seega andestage mulle minu ajuehituse iseärasused), aga üks mis nagu tundub mulle arusaadav olema on see, et X meeskond räägib vene võimekusest kiiresti vajadusel siia paisata Z kogus sõjalisi vahendeid ja Y meeskond, et meie pole võimelised sama kiirelt ja sama (või vajaliku/pädeva) kogusega vahendeid neile vastu panema. Sain ma õigesti aru?
Tahtes praegu vastupandamatult ennast lolliks tehes tarka panna kibelen vahele ütlema, et minu arust ei saagi ju võrrelda (ega eeskujuks tuua - no mulle tundub, et vahepeal nagu tahetakse tuua eeskujuks? või ei?) VF kasarmeeritud tegevarmee tegevust/kiirust/operatiivsust ja meie tegevust/kiirust/operatiivsust mobilisatsiooni läbi viimisel (n.ö. võrrelda neid kahte erinevat asja samadel alustel ja ühesugustelt "stardipositsioonidelt"). Mitte, et ma väidaks siin, et ühel on õigus ja teisel pole, vaid lihtsalt minu mõtted.
Kui me räägime VF võimekusest siia paisata 24/48 või misiganes ajakuluga X arvu inim- ja tehnikaühikuid, siis me räägime alalises teenistuses/kasarmeeritud ja valmisolekus üksustest, mitte mobilisatsiooni tulemusel kokku aetud ühikutest ja samal ajal tahame sellega võrrelda ennast, kes me peaksime võrdväärse võimekuse kokku ajama selle samase 24/48 või misiganes ajakuluga, kuid valdavalt läbi mobilisatsiooni. No me ei saa ilmselt kunagi oma mobilsatsiooni võimekust ja kiirust samale tasemele timmida, kui jääb see kiirus ja võimekus olema VF poolel oma alalises teenistuses/kasarmeeritud ja valmisolekus üksuste puhul. Me saaksime timmides oma mobilisatsiooni võimekuse viia kordades paremale tasemele võrreldes VF mobilisatsiooni võimekusega, aga võrdluses kasarmeeritud tegevarmee kiirusega jääme me paratamatult alati alla. Ma arvan nii. See ei tähenda, et me ei peaks tegelema miobilisatsiooni kiiruse tõstmise nimel. Peame tegelema küll, aga ma kardan, et ainult sellest ei piisaks probleemi lahendamiseks.
Kuidas ja millega kompenseerida oma mobilisatsiooni aeglust või "aeglust" elik paratamatut (minu arvates) alla jäämist VF alalises valmisolekus olevatele huiloreguilodele kiiruses, on ülihea küsimus. Sellega peaks tegelema elukutselised helged ja haritud pead elik läbi ja lõhki professionaalid. Minusugune tumba võib midaiganes mõelda, aga teadmata kõiki vajalikke üksikasju ja kaitseplaane peensusteni, on see suht mõttetu tegevus. Loogilise mõtlemise baasilt tundub ühe jube tähtsa asjana sõjaväestatud võitlusvõimelise piirivalve olemasolu. On see õige või vale, ei tea, aga tundub igatahes jube tähtsana. Edasi tundub hästi tähtsana kaitserajatiste ja positsioonide rajamine juba rahuajal (nii rannikule kui ida suunas kaitses sügavuti, kus saaks vajadusel võimalikult väikese inimressursiga pidada vastast kinni võimalikult kaua), mis aga on tegelikult ulme, sest selleks ei oleks nagunii vahendeid, neid peaks kogu aeg korras hoidma (lisavahendid ja ressursid), kui neid vaja ei peaks minema oleks see tohutu raiskamine (vaatame näiteks meie NA militaarehitisi ja mis nendest järel on) ja nende rajamine erasektori maadele on rahu ajal praktiliselt võimatu. Viimane haakub otsati ka selle tsiviilkaitse ja varjendite teemaga. Neid lihtsalt ei ole väikesel vaesel riigil võimalik ja rentaabel rajada. Eriti rahu ajal.
Seega see abinõu vastast pidurdada jääb praegu igal juhul ära.
Mis meil siis veel on, kui mõelda lähiperspektiivis a`la "kui (üle)homme hakkaks sõda"?
Noh, ega muud imevitsa vist polegi.
Jäävadki need loodavad "kiirreageerimis jõud". Nii KL-is kui NATO-s laiemas mõttes?
+ lootus liitlaste tulemuslikule sekkumisele/abile kohe.
Ja vaja on ohvkoos suurtes kogustes kaasaegset moona, relvastust, rauda ja soomust.
Kõike seda, mis teeb väiksearvulise kaitse(jala)väe purustavaks jõuks (ja millest on siin erinevates teemades räägitud juba palju palju palju - eeskätt kaasaegne õhutõrjevõimekus ja kaasaegne tankitõrjevõimekus igal tasandil).
Eile tegelikult juba oli vaja, sest täna oleks vaja juba õpetada mehi nendega ümber käima.
Aga see kõlab juba nagu mantra.
Kui naabrimees tuleb massiga lööma, siis on vaja see mass algosadeks laiali puistada kiirelt.
Muud lahendust ei ole. Kes puistab, millega puistab ja millised on need strateegilised kohad kaardil, kus on seda puistamist kõige parem ja kasulikum teha, konventsionaalne sõda või mittekonventsionaalne, sissi-, positsiooni- või manööversõda jne mina profaani ja outsiderina ei tea kaasa rääkida.
Kui naabrimees tuleb rohemehikestega ja ilma massita, siis mina usun saaksime ka praegu kindlalt hakkama.
Kui on liiga ajuvaba, võib kohe prükkarisse saata mu mula.
OT
Ajaloohuvilistele üks huvitav venekeelne analüüs/hinnang enne II MS mis puudutas mobilisatsiooni, selle kiirust, armeede võimekust ja prognoositavat arvukust (s.h. võrreldakse ka Eestit)
Võibolla lihtsalt huvitav lugeda.
http://militera.lib.ru/science/triandafillov1/02.html
Sissejuhatus algab muidu
http://militera.lib.ru/science/triandafillov1/01.html