Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Ühe täiskomplekse brigaadi kogu "nodi" maksumus tuleb tõenäoliselt suurem, kui kogu KV hankerahad perioodis 1992-02??
Räägime veel sellest, "aga mida me 20 aastat teinud oleme"..

Sa jätsid midagi ütlemata - konventsionaalse täiskomplektse brigaadi nodi...
Sõdimine pole alati konventsionaalne - moodne sõda (UKR) on niinimetatud hübriidne.
Ehk siis sõdida saab tegelikult ka ilma brigaadi BMS süsteemi või raadiovõrguta. Küsimus on lihtsalt taktikas.
Ja varustuse puudus õppuste korraldamist pole seganud, mina olen küll näinud, kuidas igal õppekogunemisel jäävad terved konteineritäied varustust kasutamata, sest pole mehi kohale tulnud (ja päris parajad kogused valmiskeedetud toidu matmisele, sest kohale ilmunud 30% ei suuda 70% eest ekstra süüa).

Ehk siis:
1. varustuse puudus pole mingi põhjus suuremate formeerimisel põhinevate õppuste mittekorraldamiseks. Selle jutu ekslikkusest saab ka laps aru, kui võrrelda seni korraldatud RÕKe ja hetkel teenistuses olijate arvusid. Kui varustus on kinni talvel, järelikult tuleb RÕK teha suvel? Kui teenistuses (st kannavad vormi ja varustust) on meil 3000+, lisaks on toimunud 2-3 pataljoni tasemel üritust a' tuhatkond nägu, siis esmavajalikku nodi brigaadi suurusele kambale oli meil laost anda nii 2005 kui 2012.
2. rahapuudus pole samuti põhjus, sest nagu eelnevalt kirjutatud sai, on KV ise lahkelt numbreid jaganud, 8 miljonit krooni pataljon krooniajal pole teps 10 korda vahepeal kallinenud, riigikaitse aastaste kulude juures on tegemist sisuliselt kommirahadega.
3. kõige vähem on rahapuudus takistanud igasugu ajaga ja idanaabri kommetega kaasas käivate operatiivkontseptsioonide valmis treimist, sest päris normaalselt palka saavat staabikaadrit on meil niiet tapab - isegi ebaproportsionaalselt palju selle pisku produkti kohta, mis valmis saadakse. Ükski koolitusfirma küll ei jääks ellu, kui aastas koolitatavate arvu kohta tuleks pea võrreldav arv koolitajaid. Või on teema palgasaajate väheses suutlikkuses? Nimet kontseptsioonid ei saa ju olla lõppeks salajased, sest neid hakatakse ju õppekogunemistel harjutama ja kui ükskord meil sõdur sõidab veoauto asemel nt rulluiskudega, saavad sellest kõik teada. Selle nii öelda rohemehikeste hübriidsõja teemal on kõige rohkem teinud viimase aastaga ära KL, kes on taolisi oppe oma pisku eelarve piires usinalt harjutanud.

[toomas tyrk]

Toomas, sul jäi ilmselt kahe silma vahele tõsiasi, mida ma ennist tähendasin, nimelt et õnneks esineb ka paremat ettevalmistust, millest teised ajateenistujad siis omavahelise suhtlemise käigus pudemeid korjavad. Suhtumine, nagu oleks kesise väljaõppega väeosad EKVs midagi normaalset, mille üle nurisemine on saatanast, paneb muidugi vähemalt minu õlgu kehitama.

Ma ei tea, mis kõik minul kahe silma vahele jääb. Ilmselt väga palju asju.

Äkki vaataks seda ka, mis "aeg-ajalt" Sinul kahe silma vahele jääb?

Isand Heremi postitustest on mulle isiklikult küll mulje jäänud, et suuresti räägitakse millestki, mida tegelikuses olemas pole. Või kui on, siis märksa teistsugusem, kui lugupeetavale meeldib ette kujutada. Kui ma nüüd panen kõrvuti seda, mida mulle alamalt tasemelt kirjeldatakse(lohutuseks siiski, et mõni üksus näikse siiski ka korralikumat väljaõpet saavat, kust siis omavahelistes jutuajamistes ka teiste üksuste ajateenijad terakesi korjavad) ja seda klantspilti, mida siinsel foorumil jagatakse, siis ilmselgelt elatakse erinevates maailmades.

Lühidalt öeldes süüdistad sa soojenduseks, et EKVs ei ole väljaõpet olemas, või see on hoopis teistsugune kui "isand Herem" seda ette kujutab. Ja lohutus on muidugi suur - kusagil eksisteerib (ehk) üks eliitväeosa, kus äkki on mingi parem väljaõpe. terakesi kuskilt nagu tuleb...

Hiljem algavad aga igasugused ... (vene keeles on selleks iseloomulik sõna - otmazki), et kritiseerida ka ei või vä? Kõik ju kritiseerivad. Alates kaitseväe eksjuhatajast lõpetades militaar.neti "praktikuteni".

Aga too näiteks mõni huvitav tsitaat kus kaitseväe eksjuhataja(d) EKV väljaõpet kritiseerib(vad).

Seda on ilmselt nagu palju loota, et sa oma väiteid viitsiksid natuke rohkem põhjendada, kui et lisad sinna fraasi "juba 20 aastat..."

[Manurhin]

Filosoofiline küsimus:
Millal on õige aeg eraldada eelarvest lisaraha kaitseväe kulukate ostude tarbeks?

Variandid:
1) Sügaval rahuajal?
Selle vastu räägivad argumendid nagu: "Ohtu ei ole.", "Saame paremaid pakkumisi", "Nato kaitseb", "Meil on olulisimaidki valdkondi kuhu raha paigutada, nagu sotsiaalsfäär, haridus ja õpetajad." - raske mitte nõustuda.
2) Pinevamas julgeoleku olukorras?
Selle vastu räägivad argumendid nagu: "Praeguses julgeoleku olukorras ei ole sobilik vastast ärritada ja paati kõigutada.", "Nato kaitseb", "Vastane vaid sunnib meid raha kulutama, tegelikku ohtu ei ole."
3) Vahetu agressiooni eel/ajal?
Selle vastu räägivad argumendid nagu: "Kuumaks läinud relvaturul tõusevad hinnad.", "Ostetud kaupa ei lasta Eestisse toimetada", "Relvade väljaõpe võtab aastaid aega, puudub kompetents."

Ilmselt on poliitiliselt korrektne vastus: Vastavalt arengukavale.

Lihtsalt fikseerin siin selle arutluskäigu ja vastata ei ole vaja.

Nagu ma juba vist kusagil mainisin, on minu arvamus selline, et sotsiaalsfääri tuleks vaadelda osana kaitsekulutustest, mitte aga kui mingit hoopis teist asja või koguni kaitsekulutuste vastandit. Mida paremal elujärjel on rahvas (pean siinkohal silmas ka pensionäre, töötuid, puuetega inimesi, töölkäijatest rääkimata), seda tülikam on potentsiaalsel vaenlasel riiki vallutada. Lihtsalt väga raske on sel juhul leida neid, kes koostööd teha sooviks. Vaene tädi Maali, kes peab iga kuu lõpus sente lugema ja otsustama, kas osta arsti poolt väljakirjutatud ravim välja või osta süüa (mõlema jaoks raha ei jätku), juhatab vaenlase kolonnile palju suurema tõenäosusega õige metsatee kätte kui oma eluga mõnusalt hakkama saav tädi Maali, kes sellise kolonni jõe koolmekoha asemel hoopis hauakohta juhataks või sõidetava metsasihi asemel kusagile sellisesse kohta saadaks, kus pärast tuleb tehnika väljavintsimiseks kurja vaeva näha.

[Lemet]

Konkreetselt- jah, võrreldes minule antud väljaõppega pole ma kunagi salanud, et see, mida konkreetselt ajateenistujatele ja nooremkomandöridele sellesinase koduse näite puhul õpetatakse ning millise intensiivsusega tehakse, jääb alla sellele, mida mulle õpetati. Kui ma nüüd mõtlen, et sellest väljaõppest sõltub ilmselt kriisisituatsioonis nii järeltulija kui ka tema alluvate ellujäämine, siis ilmselgelt ajab süsteemi niisama tiksumine ja nende tiksujate õigustamine(eriti praeguses olukorras) tigedaks. Veelkord, Toomas, kui sa leiad, et kasvõi üks puuduliku väljaõppega ajateenistujate punt on niigi väiksearvulise EKV puhul normaalne, siis nii ütlegi.

[toomas tyrk]

Veelkord, Toomas, kui sa leiad, et kasvõi üks puuduliku väljaõppega ajateenistujate punt on niigi väiksearvulise EKV puhul normaalne, siis nii ütlegi.

Hm, vaata Lemet. Kui siin juba avalikuks isiklikuks kirjavahetuseks läks. Mina võtan Sinu foorumi väljaütlemisi ikka läbi päris kõva filtri. Nimeta seda "reaalsusest irdumiseks" või kuidas tahes.

Teatud soolistest ja ealistest iseärasustest tingitult ei saa ma mingeid üldistusi oma järglaste põhjal tegema hakata. EKV väljaõppe koha pealt. Aga suguvõsa ning sõprade järglaste põhjal võin suht värskelt teha mõned väiteid Sidepatis ning Tapa VÕKis antud väljaõppe osas. Ei aja tigedaks. No ei aja mitte...

Sinu probleem on pigem selles, et sa hakkad suuri järeldusi tegema väga kitsa baasi pealt. Kuulamata või vaatamata mida sulle räägitakse. Sest sinu arvates asjad lihtsalt peavad nii olema nagu sina seda õigeks pead. Ja kui pole nii, siis on ju valesti...

[Martin Herem]

Ma pean vist siiski veel kord selgitama teatud seisukohti. Ehk vähendab see veidikenegi minu valelikulolliunistaja mainet
Esiteks SA üksuste formeerimisest.
Kui mina ütlen, et pataljonide ja brigaadi formeerimine ei võta tänastes tingimustes rohkem aega kui mõni päev, siis pean ma silmas järgmiseid toiminguid:
1)isikkoosseisu teavitamine – See on konkreetsesse üksusesse kuuluvate tegevväelaste ja reservväelaste teavitamine läbi meedia (ka sots), telefoni ja emaili. Sisuliselt on selleks vaja vaid nimetada üksuse numbrit ja aega.
2) isikkoosseisu liikumine kogunemispunkti
3) formeerimispunktide ettevalmistus tegevväelaste ja KL poolt
4) SA üksuse isikkoosseisu varustamine, relvastamine ja üksustesse jaotamine vastavalt varasematele plaanidele
5) SA üksuse liikumine koondumisalasse, kus jätkub koostegevusõpe, täiendusõpe, ettevalmistus SA ülesande täitmiseks. See viimane võib toimuda kui kaua tahes. Kui üksus pole aastate jooksul mitte mingit täiendusõpet teinud, siis läheb rohkem aega. Kui vähemalt RÜd on vahepeal mõnepäevasel RÕKil käinud, siis võtab see vähem aega. Laskmised kõikidest relvadest on võimalik teha ühe päevaga.
Formeerimise alla ei kuulu varustuse hankimine. Varustuse hankimine läbi hangete, sundkoormiste, lepingute, riigi ressursside kasutusele võttu, on hoopis suurem teema nimega mobilisatsioon ja seda ei ole ma formeerimise kiiruse mõõtmise alla võtnud. Ja ei ole seepärast, et ma räägin kiirreageerimisüksustest (eriti uue RKAKi valguses) millel peab kogu varustus KV ladudes olemas olema. Mis on „kogu varustus“ ja mis on „varustus millega sõdida“ on üsna erinev. Minu alluvuses on rahuajal olnud erineva relvaliigi üksuseid (pataljone ja kompaniisid), millel on olnud piisav varustus lahingute pidamiseks. Neid on täna ka olemas. Kui hästi keegi tegelikult varustatud on, ei kuulu siin foorumis kindlasti arutamisele. Kindlasti on need paremini varustatud, kui eelmise SA struktuuri „laialimäärimistega“. See kas varustatus on piisav, või mitte … ei hakka vaidlema. Olgu õigus pealegi neil, kes ütlevad, et on vaja rohkem. Mingil põhjusel seda ei ole. Põhjuseks on raha puudus, lohakus, asjatundmatus hankeid korraldada, halvad infosüsteemid varustus haldamises (sh inimesed kes selle eest vastutavad erinevatel tasanditel), prioriteedid jms. Aga see kõik ei tähenda, et me ei suudaks näiteks brigaadi alla ühe nädala formeerida.
Ma ei ole nõus hummeli või kellega iganes, kes ütleb, et me ei oska ja ei suuda. Aga kindlasti olen ma nõus sellega, et paljud ja väga paljud asjad saaksid paremini olla. Paraku ei ole me seda suutnud. Kelle viga? Esiteks kindlasti Heremi, hummeli ja teiste kaitseväelaste viga. Paljude ametnike viga. Paljude reservväelaste viga.

[Lemet]

Vaata, Toomas...mulle siin jõuluaegsel ajal puhkust pidades (et ajateenistujad kaheks nädalaks kodudesse laiali aetakse, on minule taas müstika- kui järjekordse vile peale näiteks üritatakse meid proovile panna, siis poleks sellestki vähesest tolku) täheldati, et muidugi, ühest küljest on ju kena, et elu lihtne ja kerge on, aga kui mõelda, et see seanaha vedamine SHF situatsioonides kaarega tagasi tuleb, siis tuleb masendus kallale ja hakkab kulutatud ressurssidest kahju. Kuulata 20-aastase suust sellist avaldust on päris mõtlemapanev...eriti kui mõistad, et tal õigus on.

[Lemet]

Kui mina ütlen, et pataljonide ja brigaadi formeerimine ei võta tänastes tingimustes rohkem aega kui mõni päev, siis pean ma silmas järgmiseid toiminguid:
1)isikkoosseisu teavitamine – See on konkreetsesse üksusesse kuuluvate tegevväelaste ja reservväelaste teavitamine läbi meedia (ka sots), telefoni ja emaili. Sisuliselt on selleks vaja vaid nimetada üksuse numbrit ja aega.
2) isikkoosseisu liikumine kogunemispunkti

Ja selle kinnituseks, nagu ma aru saan, on puhas teoreetiline arvestus. Elik siis tõdemine, et nii PEAKS kõik juhtuma. Sest praktiliselt pole seda keegi erinevalt järgmistest punktidest katsetanud ega läbi mänginud?

[toomas tyrk]

Vaata, Toomas...mulle siin jõuluaegsel ajal puhkust pidades (et ajateenistujad kaheks nädakaks pea in corpore kodudesse laiali aetakse, on minule taas müstika- kui järjekordse vile peale näiteks üritatakse meid proovile panna, siis poleks sellestki vähesest tolku) täheldati, et muidugi, ühest küljest on ju kena, et elu lihtne ja kerge on, aga kui mõelda, et see seanaha vedamine SHF situatsioonides kaarega tagasi tuleb, siis tuleb masendus kallale ja hakkab kulutatud ressurssidest kahju. Kuulata 20-aastase suust sellist avaldust on päris mõtlemapanev...eriti kui mõistad, et tal õigus on.

Hm, see sinu püstitatud probleem pole minu väheste teadmiste juures kohe kuidagi mitte seotud väljaõppega. Või tegelikult - on seotud kaudselt. Nii lühikese ajateenistuse juures nagu see meil praegu on, ei seata ajateenijatele valmidusülesandeid. Nemad on väljaõppel. Kui nad on väljaõppe läbinud ja lõpuks saavutanud sellise küpsuse, et neile võiks seada ka muid ülesandeid - siis nad arvatakse reservi.

Sisuliselt on EKV ajateenistus praegu vene kroonu noorte aeg. Kui sa tahaksid ajateenistuse väeosadelt nõuda midagi enamat - tuleks pikendada teenistusaega ning muuta väljaõppe korda. Muidugi oskab ka 4 kuud teenistuses olnud noor juba püssi lasta ja seda puhastada, aga...

Kui jõulu aeg väljaõpet ei toimu - pole mõtet ka mehi kasarmus hoida. Lihtsalt ajude kepiks ja linnukese jaoks mehi sees hoida - ma arvan, et see on pigem kaitsevõimet lagundav kui kasvatav tegevus. Valmidusülesannete täitmiseks tasub ressursi otsida ikka mujalt.

[Kapten Trumm]

Kui mina ütlen, et pataljonide ja brigaadi formeerimine ei võta tänastes tingimustes rohkem aega kui mõni päev, siis pean ma silmas järgmiseid toiminguid:

Mõne harjutuskorra järel + teatud ettevalmistused on saavutatav olukord, kus motoriseeritud JV kompanii, kes peab kogunema H hetkeks kohta X
-on valmis väljasõiduks H+2 tundi (olen kindel, et annaks kiirendada)
-on paiknemisalal X+100 km H+4 tundi (kui lubatud kiirust ületada ja katkisi autosid mitte kaasa võtta, saaks kiirem).

Ettevalmistused on
-isiklik varustus on varem kätte jagatud ja kogunemispunkti tullakse juba varustuses ja varustusega
-sõidukite korrashoidu ja tangitust jälgitakse regulaarselt (mitte kord aastas RÕKi käigus).
-kriitiliste ametite nagu JÜ, autojuhid, granaadiheiturid, kuulipildurid, on tuntav ülekate.

Selline kiirus pakub juba rohemeestele konkurentsi.
Küsimus on, kuidas saada väljaõpe ja relvastus ka konkurentsi (noh kui neid nt õhust toetatakse).
Oodata kaks päeva, ette kui ÕT pataljon formeerub või jagada sama H+2 tunni sees välja mõningad Stingeri tüüpi relvad?
Aga põhiline on, et KV peab "kaitseliidustuma", st ülemad tunnevad alluvaid ja lävivad ka vahepeal.
Selleks aga on vaja oluliselt rohkem kooskäimist kui Kevadtorm 20XX ja seejärel võibolla mõni nädalane RÕK.
Ka ei alahindaks game changer tüüpi relvastust, eelkõige jalaväe juhitavat tankitõrjet ja jalaväe õhutõrjet (UKR sepakate leiutis).
Aga ka lõhkaja õpet ja varustust.

[Some]

Vaata, Toomas...mulle siin jõuluaegsel ajal puhkust pidades (et ajateenistujad kaheks nädalaks kodudesse laiali aetakse, on minule taas müstika- kui järjekordse vile peale näiteks üritatakse meid proovile panna, siis poleks sellestki vähesest tolku) täheldati, et muidugi, ühest küljest on ju kena, et elu lihtne ja kerge on, aga kui mõelda, et see seanaha vedamine SHF situatsioonides kaarega tagasi tuleb, siis tuleb masendus kallale ja hakkab kulutatud ressurssidest kahju. Kuulata 20-aastase suust sellist avaldust on päris mõtlemapanev...eriti kui mõistad, et tal õigus on.

Tõenoliselt viga selles, et sa eeldad nagu ajateenijad saadetaks SHF olukorras vaenlasele vastu. Samas kui Martin käsitleb ajateenijaid kui koolipoisse, kes alles reservi arvatuna on lahinguks valmis. Siit ka suhtumise vahe teil kahel. Vabandan Martini ees kui olen temast valesti aru saanud.

[Lemet]

Sisuliselt on EKV ajateenistus praegu vene kroonu noorte aeg. 

Tegelikult mitte, nooremkomandöride väljaõppe aeg nii SAs kui EKVs on üks, erinev on vaid sellele järgnev praktikaaeg, mis EKVs on viis kuud ja SAs oli kolm korda pikem

[HeiniR]

Lemet, meil said mehed välja jõuluks ühe nädala ja nii on see LogPatis tõenäoliselt ka praegu nagu ka muu kord.
Suuremates väeosades lasti jõuluks rohkem mehi koju, kuna vajalik "kaitsemeeskond" oli sissejääva protsendiga kaetud.
Nädal puhkust tundus antud hetkel väga kasin, kuna selle ajaga saime kahjuks enamvähem jalad korda, sest selja taga oli NAKi rännak, mis EI OLNUD vabatahtlik ja mida võib võrrelda Lääneriikide SOF'i pääsemise katsetel läbitava rännakuga (vähemalt maastik, pikkus jms olud on võrreldavad sellega, mida olen lugenud briti SASi astumise kohta - rännaku pikkus künklikul maastikul 65-70 km, aega kuni 24 H, varustus üksikmehe kogu krempel). 8kuulised istusid nagunii rohkem sees ja neilgi oli SBK läbi saanud ja puhuks kulub marjaks ära. Ise kadestasime suuremate väeosade ajateenijaid, kes paljud saidki 2 nädalat kodus puhata, sest ees ootas talvine ja raske väljaõppe periood.
Minu teada said ka NL kroonust mehed 2-aastase perioodi jooksul 3 nädalat või enam puhkust, mina ja minu kamraadid said 11-kuu jooksul kokku kuni 2 nädalat. Kui nüüd neid arve võrrelda, siis vast ei olegi teab, mis suur vahe Vene kroonuga. Ja siin räägime konkreetselt puhkusest, mitte linnalubadest.

[Lemet]

Teadmised SA osas on lugupeetaval pisut kesised- SAst kojusaamine puhkuseks ei olnud mingi reegel, vaid ikka pigem erand, oli palju inimesi, kes veetsid kaks aastat ilma selle kümnepäevase (ei mingut kolme nädalat) puhkuseta. EKV- kaks nädalat jõuluajal pluss igal nädalal reede pealelõunast pühapäeva õhtuni teeb 11 kuu jooksul väljaõppeajast minimaalselt 90 päeva (8 päeva kuus pluss 14 päeva jõulust). Linnaload-konkreetselt mina sain kahe aasta jooksul kaks linnaluba(ilmselt oli asi ka selles, et poolteist aastat möödus režiimväeosas, mida tegelikuses olemaski polnud).

[Fucs]

Ma küll enamuses ei saa üheselt pihta, et mille üle põhivaidlus käib (seega andestage mulle minu ajuehituse iseärasused), aga üks mis nagu tundub mulle arusaadav olema on see, et X meeskond räägib vene võimekusest kiiresti vajadusel siia paisata Z kogus sõjalisi vahendeid ja Y meeskond, et meie pole võimelised sama kiirelt ja sama (või vajaliku/pädeva) kogusega vahendeid neile vastu panema. Sain ma õigesti aru?

Tahtes praegu vastupandamatult ennast lolliks tehes tarka panna kibelen vahele ütlema, et minu arust ei saagi ju võrrelda (ega eeskujuks tuua - no mulle tundub, et vahepeal nagu tahetakse tuua eeskujuks? või ei?) VF kasarmeeritud tegevarmee tegevust/kiirust/operatiivsust ja meie tegevust/kiirust/operatiivsust mobilisatsiooni läbi viimisel (n.ö. võrrelda neid kahte erinevat asja samadel alustel ja ühesugustelt "stardipositsioonidelt"). Mitte, et ma väidaks siin, et ühel on õigus ja teisel pole, vaid lihtsalt minu mõtted.

Kui me räägime VF võimekusest siia paisata 24/48 või misiganes ajakuluga X arvu inim- ja tehnikaühikuid, siis me räägime alalises teenistuses/kasarmeeritud ja valmisolekus üksustest, mitte mobilisatsiooni tulemusel kokku aetud ühikutest ja samal ajal tahame sellega võrrelda ennast, kes me peaksime võrdväärse võimekuse kokku ajama selle samase 24/48 või misiganes ajakuluga, kuid valdavalt läbi mobilisatsiooni. No me ei saa ilmselt kunagi oma mobilsatsiooni võimekust ja kiirust samale tasemele timmida, kui jääb see kiirus ja võimekus olema VF poolel oma alalises teenistuses/kasarmeeritud ja valmisolekus üksuste puhul. Me saaksime timmides oma mobilisatsiooni võimekuse viia kordades paremale tasemele võrreldes VF mobilisatsiooni võimekusega, aga võrdluses kasarmeeritud tegevarmee kiirusega jääme me paratamatult alati alla. Ma arvan nii. See ei tähenda, et me ei peaks tegelema miobilisatsiooni kiiruse tõstmise nimel. Peame tegelema küll, aga ma kardan, et ainult sellest ei piisaks probleemi lahendamiseks.

Kuidas ja millega kompenseerida oma mobilisatsiooni aeglust või "aeglust" elik paratamatut (minu arvates) alla jäämist VF alalises valmisolekus olevatele huiloreguilodele kiiruses, on ülihea küsimus. Sellega peaks tegelema elukutselised helged ja haritud pead elik läbi ja lõhki professionaalid. Minusugune tumba võib midaiganes mõelda, aga teadmata kõiki vajalikke üksikasju ja kaitseplaane peensusteni, on see suht mõttetu tegevus. Loogilise mõtlemise baasilt tundub ühe jube tähtsa asjana sõjaväestatud võitlusvõimelise piirivalve olemasolu. On see õige või vale, ei tea, aga tundub igatahes jube tähtsana. Edasi tundub hästi tähtsana kaitserajatiste ja positsioonide rajamine juba rahuajal (nii rannikule kui ida suunas kaitses sügavuti, kus saaks vajadusel võimalikult väikese inimressursiga pidada vastast kinni võimalikult kaua), mis aga on tegelikult ulme, sest selleks ei oleks nagunii vahendeid, neid peaks kogu aeg korras hoidma (lisavahendid ja ressursid), kui neid vaja ei peaks minema oleks see tohutu raiskamine (vaatame näiteks meie NA militaarehitisi ja mis nendest järel on) ja nende rajamine erasektori maadele on rahu ajal praktiliselt võimatu. Viimane haakub otsati ka selle tsiviilkaitse ja varjendite teemaga. Neid lihtsalt ei ole väikesel vaesel riigil võimalik ja rentaabel rajada. Eriti rahu ajal.
Seega see abinõu vastast pidurdada jääb praegu igal juhul ära.

Mis meil siis veel on, kui mõelda lähiperspektiivis a`la "kui (üle)homme hakkaks sõda"?
Noh, ega muud imevitsa vist polegi.
Jäävadki need loodavad "kiirreageerimis jõud". Nii KL-is kui NATO-s laiemas mõttes?
+ lootus liitlaste tulemuslikule sekkumisele/abile kohe.

Ja vaja on ohvkoos suurtes kogustes kaasaegset moona, relvastust, rauda ja soomust.
Kõike seda, mis teeb väiksearvulise kaitse(jala)väe purustavaks jõuks (ja millest on siin erinevates teemades räägitud juba palju palju palju - eeskätt kaasaegne õhutõrjevõimekus ja kaasaegne tankitõrjevõimekus igal tasandil).
Eile tegelikult juba oli vaja, sest täna oleks vaja juba õpetada mehi nendega ümber käima.
Aga see kõlab juba nagu mantra.

Kui naabrimees tuleb massiga lööma, siis on vaja see mass algosadeks laiali puistada kiirelt.
Muud lahendust ei ole. Kes puistab, millega puistab ja millised on need strateegilised kohad kaardil, kus on seda puistamist kõige parem ja kasulikum teha, konventsionaalne sõda või mittekonventsionaalne, sissi-, positsiooni- või manööversõda jne mina profaani ja outsiderina ei tea kaasa rääkida.
Kui naabrimees tuleb rohemehikestega ja ilma massita, siis mina usun saaksime ka praegu kindlalt hakkama.



Kui on liiga ajuvaba, võib kohe prükkarisse saata mu mula.


OT
Ajaloohuvilistele üks huvitav venekeelne analüüs/hinnang enne II MS mis puudutas mobilisatsiooni, selle kiirust, armeede võimekust ja prognoositavat arvukust (s.h. võrreldakse ka Eestit)
Võibolla lihtsalt huvitav lugeda.
http://militera.lib.ru/science/triandafillov1/02.html

Sissejuhatus algab muidu http://militera.lib.ru/science/triandafillov1/01.html