Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Z03]

Mulle tundub, et on otsustatud tabada kaks kärbest ühe hoobiga – „karistada“ ajateenistusest kõrvalehoidjaid võimaliku suunamisega eakate ja haigete hooldusesse ning lahendada samas personali puudus hooldekodudes ja haiglates. Hooldajaid ju jätkuks, kui neile makstaks vähemalt keskmist palka, paraku saavad hooldajad miinimumi. Nii nad Soome ära lähevadki. Mõistan, et tekib kiusatus asendada lahkunud spetsialistid erihariduseta noorukitega, makstes neile miinimumpalka.

Kujutada nüüd ette 18-aastast noormeest, kes peab 12 kuud järjest sundkorras vahetama lamavate eakate pamperseid. Kas see tegevus peaks temas patriotismi ja kaitsetahet tekitama? Ma sügavalt kahtlen selles. Pigem on tulemus oodatule vastupidine.

[pagan]

Igale sõdurile "sõjasulane"!

[Martin Herem]

Põhimõtteliselt meeldiks mulle Singapuri (vist oli) süsteem, kus enamus ehk üle 90% käib ajateenistuses. Ma ei ole seda täpselt uurinud, kuid Lutwaki kirjelduse järgi, ei tähenda see sugugi ainult sõjalise või isegi lihtsalt riigikaitse ettevalmistust. Ka ei tähenda see ainult odavat tööjõudu, ehk ehedat AJAteenistust riigi ees. Sellega arendatakse kõige muu kõrval, ja võib olla isegi peamiselt, sotsiaalse kaitse taset. Nimelt kõik need vaimse või füüsilise puudusega isikud, saavad ajateenistusest mingi oskuse, eriala, sotsiaalse kogemuse, mida on võimalik kasutada edaspidises elus. Oma kontseptsiooni komplekssuses meenutab see natuke Norra naiste kohustuslikku ajateenistust.
Aga nüüd värskest Eesti ideest. Minu arust on ajakirjanduses ja mujal, liikvel kaks üsna erinevat kontseptsiooni (esialgu küll ideed).
Neist esimene räägib riigi struktuuridele kriisi- ja sõjaajaks vajaliku täiendava isikkoosseisu ehk reservi loomisest. Täiesti arusaadav. Olukorra pingestudes on täiendavaid jõude vaja nii PPA-l, kui PA-l ja teistelgi. Tänane olukord aga ei anna selleks eriti palju lootusi. Nimelt peame me muutma midagi tervise hindamises. Nii kutsealuste, kui ajateenijate hulgas. Nii arstlikes komisjonides, kui väeosa tegevväelaste hulgas. PPAsse ei kõlba kindlasti viletsama tervisega kodanikud, kui KVsse. Meditsiini ... hillart tuleb koha kallale. Seega saaksime seda reservi mitme ametkonna jaoks ikkagi ainult ühest ühiskonna "kihist". Kui saaksime selle arvukuse suuremaks, nagu näiteks soomlaste 70+% igast aastakäigust, siis jätkuks meile kõigile.
Keerulisemaks läheb aga tervise poolest KV või PPA normidele mittevastavate rakendamisega. Kas me leiame riigi struktuurides kõigile või peaaegu kõigile kohad? Sest me ei saa võtta 15% lamppöidsete hulgast ajateenistusse, vaid seepärast, et neil on IT taust. Võtta tuleb ka teised sarnase probleemiga. Võtta küll aga kuhu panna, et oleks ka mõistlik? Ei ole võimatu, kuid nõuab väga väga häid infosüsteeme, ühiskonna toetust ja ... ressursse.
Selleks, et kodanik oleks võimeline sõdurina üksuse koosseisus sõdima, on täna vaja vähemalt 6-7 kuud. Siis on ta ettevalmistuselt jõudnud umbes rühma-kompanii tasemele. Tema üksikvõitleja oskused on samuti lihvitud meie väärtushinnangute kohaselt sõtta saatmiseks vastuvõetavale tasemele. Muidugi võiks lahingusse saata pärast 1h relvaõpet. Tehniliselt võiks. Moraalselt ja isegi majanduslikult aga mitte. Ma tahan öelda, et mingi aeg kulub kindlasti, enne kui kodaniku saab saata sõdima. Tuletan meelde, et meie tänane ajateenistus ongi kogu oma kestvuses õppursõduri periood.
Aga palju on vaja aega, et gümnaasiumi lõpetanud kodanikust saada abipolitseinik, päästetöötaja vms? Lisaks ajale läheb vaja instruktoreid, taristut, õppevahendeid, toitlustust, mingeid teenuseid, rahalist toetust ajateenijatele (tervitused Trummile). Ja seda kõike tuleb võtta, kas tänase PPA tegevuse arvelt või sellele lisaks ... mingi muu riigi tegevuse arvelt. Täpselt sama on tihti nimetatud IT spetsidega, sanitaridega ... kahe või kolme kaupa, isegi kahekümne või kolmekümne kaupa üle Eesti laiali, on see veelgi kulukam. Seepärast on selle reservi tootmise idee juures minu jaoks kõige tähtsam küsimus: kas ettevalmistusele kuluvad vahendid tasuvad tulemuse? Ning veel üks küsimus: kas ametkond või lausa terve riik on valmis otsast alustama? Sest need kulutused tunduvad just algul eriti suured. Osaliselt nad muidugi ka on alguses suuremad, kui näiteks viie aasta pärast. Lätlaste ajateenistuse taastamine on minu hinnangul peamiselt selle taga kinni.

Teine idee on siis nn ehe ajateenistus ehk odav tööjõud. Põhimõtteliselt jällegi võiks. Ühtlasi saavutaks ametkondadele reservi. Kuid kui odav see siiski on? Esiteks läheb mingi aeg, toit, juhendamine, taristu kasutamine, rahaline toetus jne sellele, et "odav tööjõud" alles omandaks ameti. Isegi kui olla väga optimistlik ja öelda, et üle kuu ei tohi minna ei abipolitseiniku, riigi infosüsteemi töötaja või sanitari peale, siis ega edaspidi kulud ei vähene. Esiteks on sellest hulgast madala kvalifikatsiooniga spetsialistidest kasu vaid siis, kui nad tegutsevad kõikjal üle Eesti. Seega vajame majutust, toitlustust ... üle Eesti, mis on veel kallim. Teiseks ei ole minu teada täna puudus ei päästeametnikest ega sanitaridest , vaid palgarahast. Nendele "uusalternatiivajateenijatele" peaksime selle töö eest ju midagi maksma. Ma kardan, et tänase ajateenija umbes 100 EURi kuus abipäästeametnikutöö eest vms, toodaks tervise poolest kõlbmatuid vaid juurde. Ja ujutage veel ette, kui neil päevade kaupa eriti midagi teha ei ole? No muidugi sõltub ametist. Aga isegi mitte midagi tegemine, seal kus mulle ei meeldi, mitte millegi eest ... kes küll selgitaks, et see riiklik korraldus on mõistlik?
Lõpetuseks. Mina pole kategooriliselt vastu. Reserve on vaja paljudel ametkondadel, see on selge. Kuid ma ei usu, et seda saab LIHTSALT lahendada tänase ajateenistuse sildi all. See on üsna keeruline ja kallis, vähemalt esimestel aastatel ülal pidada ... kui me just ei leia neid ülivõimekaid, kes seda mängleva kergusega korraldada suudavad ... näiteks siit foorumist.
Samas on Kamin valitsemisala alustanud ajateenistuses osalevate kodanike arvu suurendamise toimingutega. Nii meeste, kui naiste. Äkki suureneb see arv järgmiste aastate jooksul sedavõrd, et riigi reservväelaseks õppimine läbi ajateenistuse, saab enamusele enesestmõistetavaks kodaniku eneseteostuseks ja minu poolt kirjeldatud kulud ei tundu nii suured ei riigile, ametkonnale, ega kodanikule.
Täna ma veel hurraa ei hüüaks. Aga midagi võiks ju ette võtta. Meil on ju laulupidu ja talgud. Kaitseliit ja kogukonnad. Priitahtlikud ja abid ... Äkki ongi võimalik Singapurile silmad ette teha.

[Martin Herem]

Kas tänastest ajateenijatest piisab kahe brigaadi mehitamiseks?

Ma olen kuskil komplekteerimise meetoditest rääkinud, Kuid lühidalt - piisab.

[pagan]

Sellel alternatiiv-ajateenistusel on minu silmis 3 eesmärki:
1) Jaotada koorem eakaaslaste vahel õiglasemalt. Maandamaks pingeid.
2) Tekitada häda puhuks reservi.
3) Kasvatada kodanik riigist rohkem hoolima.

Inimene hindab neid asju rohkem, mille nimel on ta pidanud higi valama.
Kui pooled läbivad ajateenistuse ja pooled mitte, siis see tekitab lõhesid pingeid ja motivatsioonikriisi mõlemas leeris. Ja riik tundub ebaõiglasena. Ja ebaõiglus sünnitab uut ebaõiglust.

Kui võtta eesmärkideks 1), 2) ja 3), siis võiks see alternatiiv-ajateenistus minu silmis koosneda kahest osast.
Järgnev on siis ajurünnak. (Kui jaburaks läheb, ärge pekske. Ilmselt tõstatud raha ja instruktorite küsimus.)

Suvel kuu aega telgis "riigikaitse kursust". Selline lahjemat sorti SBK, mis tekitaks solidaarsust ajateenijatest eakaaslastega. Ja oleks ka lahjemat sorti reserv nendeks eksistentsiaalsemateks momentideks.
Ehk saaks ühest telklaagrist suvega 3 satsi läbi lasta?

Teiseks, umbes kvartali pikkune kogukondlik töö kas kohalikus haiglas, tuletõrjes või muus taolises asutuses.
Eriala spetsialistiks vast ei saa, aga kataklüsmide ajal võib selline noortest koosnev "päästearmee" abiks olla.
Ehk õnnestub seal 'eelmised õpetavad järgmisi' meetodil protsessi 'automatiseerida'?
Isiklik kokkupuude riigiasutuste toimetamistega toob riigi inimesele lähemale.

See 12 kuu pikkune alternatiiv-teenistus tundub natukene liiga pikk venitamine ja kättemaks.

[Kapten Trumm]

Mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda rohkem tundub plaan mulle ikka erakordselt loll.
Põhimõtteliselt on see ju sunnitöö. Sunnitöölise kõige suurem puudujääk on teatavasti motivatsioon. Kui nüüd need alternatiivse alternatiivteenistuse nolgid hakkavad töölt puuduma ja looderdama, kuidas neid siis motiveeritakse? Saadetakse politsei koju järgi...?
Ajateenijad saadetakse metsa rühmakoostöö vaimu otsima, aga nende alt.alt. tüüpidega seda võimalust ju pole?

Ajateenistus (ja hilisem reservõppekogunemiste süsteem) on täpselt samamoodi "sunnitöö". Kui anda seal võimalus mitte ilmuda, arvan, et 2/3 kuni kolmveerand ei ilmukski. Mis teha.
Kõige tähtsam, et ühiskond peab selle idee omaks võtma ning sellistes asjades osalemine peab muutuma elu normaalseks osaks (ja nt riigitöö karjääri vältimatuks eelduseks).
Ühesõnaga, kogu meie KV põhineb samamoodi riiklikul sunnil (mis on omaks võetud ühiskonnas ja millel on lai kandepind).
Mina 4 lapse vanemana toetan näiteks.
Ka tsiviilvalmiduse asjatundjana toetan.

[Kapten Trumm]

Kuid ma ei usu, et seda saab LIHTSALT lahendada tänase ajateenistuse sildi all

Ei ole ju jutt ajateenistuse baasil lahendamisest.
Jutt on lahendamisest isikute baasil, keda KV ise (õigemini KRA) sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks peab.
St väljaspool tänast KV värbamisvälja/ressurssi.

Kuid kui odav see siiski on? Esiteks läheb mingi aeg, toit, juhendamine, taristu kasutamine, rahaline toetus jne sellele, et "odav tööjõud" alles omandaks ameti. Isegi kui olla väga optimistlik ja öelda, et üle kuu ei tohi minna ei abipolitseiniku, riigi infosüsteemi töötaja või sanitari peale, siis ega edaspidi kulud ei vähene.

No relvajõudude osas on meil nagu jõutud konsensusele, et ajateenistus+reservarmee+pisike kutseline kontingent on meil rahaliselt hammustatav (st odavam) kui ekvivalentne kutseline koosseis+natuke reservi, mida sellisel puhul tekib.

Ning veel üks küsimus: kas ametkond või lausa terve riik on valmis otsast alustama?

Siin häid lahendusi ei paistagi - mille arvelt suurendada päästeameti isikkoosseis SA oludega toime tulekuks nt viiekordseks? Siin pole analoogselt KV-ga muud varianti, kui koolitada tasapisi reservi. Kutselise mudeliga pole kindlasti tehtav.

[A4]

Mida rohkem ma selle peale mõtlen, seda rohkem tundub plaan mulle ikka erakordselt loll.
Põhimõtteliselt on see ju sunnitöö. Sunnitöölise kõige suurem puudujääk on teatavasti motivatsioon. Kui nüüd need alternatiivse alternatiivteenistuse nolgid hakkavad töölt puuduma ja looderdama, kuidas neid siis motiveeritakse? Saadetakse politsei koju järgi...?
Ajateenijad saadetakse metsa rühmakoostöö vaimu otsima, aga nende alt.alt. tüüpidega seda võimalust ju pole?

Ajateenistus (ja hilisem reservõppekogunemiste süsteem) on täpselt samamoodi "sunnitöö". Kui anda seal võimalus mitte ilmuda, arvan, et 2/3 kuni kolmveerand ei ilmukski. Mis teha.
Kõige tähtsam, et ühiskond peab selle idee omaks võtma ning sellistes asjades osalemine peab muutuma elu normaalseks osaks (ja nt riigitöö karjääri vältimatuks eelduseks).
Ühesõnaga, kogu meie KV põhineb samamoodi riiklikul sunnil (mis on omaks võetud ühiskonnas ja millel on lai kandepind).
Mina 4 lapse vanemana toetan näiteks.
Ka tsiviilvalmiduse asjatundjana toetan.

Väikene „filosoofiline“ vahe seisneb siin selles, et suurem osa ajateenistuse kaudu mehitatavaid sõjaaja ametikohti sisuliselt ei konkureeri tsiviilsektoriga selles mõttes, et Kaitsevägi ongi meie ühiskonnas ainukene institutsioon, kellel on tarvis ja kes seetõttu koolitab tavalistest kodanikest (jah, sunni korras) kuulipildureid ja nende abisid, granaadiheitureid, suurtükiväelasi, tulejuhte jne jne.

Kui see tsiviilajateenistus peaks kujunema selliseks süsteemiks, kus riik soovib tsiviilsektorist võtta juba väljaõppinud autojuhi, remondilukksepa, IT-spetsialisti, dokumendihalduri vms, ning kasutada sellist inimest eelkõige igapäevase rahuaagse tegevuse tagamiseks, siis tekib ka minu arvates üsna ruttu see Heremi poolt viidatud probleem, et miks riik kraabib sunni korras kokku tasuta tööjõudu, mida riik samas justkui võiks turult ja nende samade spetsialistide käest ausa raha eest sisse osta. Lisaks tekib üsna ruttu ilmselt see probleem, et ilmselt soovivad kogu aastakäiku puudutava süsteemi korral kutsealused ise teenistuses võimalikult varakult (st pärast keskkooli lõpetamist) ära käia, ehk järsult vähenevad võimalused, et nende kutsealuste massi seast riik üldse leiab endale vajalikul hulgal erinevaid erialaspetsialiste.

Kui riigi eesmärgiks on aga sarnaselt KV ajateenistusele õpetada välja reservi PPA-le, Päästeametile või kuskile kolmandasse kohta, siis sellega olemuslikult ei tohiks ülalkirjeldatud probleemi tekkida. Küll aga on sellisel juhul võimalused neid inimesi samaaegselt ka igapäevase tegevuse tagamiseks kasutada üsna piiratud, sest väljaõppe läbimine lihtsalt sööb selle aja ära.

[Kapten Trumm]

mida riik samas justkui võiks turult ja nende samade spetsialistide käest ausa raha eest sisse osta.

Võiks, peaks, oleks....
Täna on realiteet, et selle "ausa raha eest" sisse ostmiseks puudub riigil lihtsalt raha. Tegelikult puudub see raha ka kaadrisõduritelt ostmiseks. Miks muidu päästekomandosid ja politseijaoskondi "optimeeritakse"? Pole raha nende ülalpidamiseks. Isegi rahuaja kontekstis, kus õnnetusi on suhteliselt vähe.
Realiteeti tuleb kuidagi lahendama hakata, sest ega venelased hakka võimete puudumise tõttu meile 10 korda vähem haavatuid või 20 korda vähem tulekahjusid "tootma".
Usk, ootus ja lootus aga pole meetodid.

Poole rehkenduse tegemise aeg hakkab ümber saama. Strateegilises (riigi taseme) kontekstis, kus KV ja nt sisejulgeolek tegutsevad kui paralleelruumides.

Eraldi filosoofiline probleem on muidugi ebaõiglus, mida tänane süsteem tekitab. 1/3 poistest pannakse riikliku sunni korras 8-11 kuuks plangu taha, ülejäänud 2/3 lööb (väidetavalt terviseprobleemide tõttu) sel teemal lulli. Miks 2/3 poistest ja 99% tüdrukutest peab niisama pääsema? Hilisemas elus on nad käinutega (kes on kulutanud elust aasta) täpselt sama pulga peal. Ei võta neid keegi eelistatuna riigisektorisse tööle (OK; KV on siin üks erand), ei võta ülikooli väljaspool järjekorda, ei peeta seda silmas tulumaksu tagastamisel ega muud moodi? Võrdne kohtlemine....?

[pagan]

Et kui jätkata omaenese eelmises kirjas alustatud visionäärimist-fantaseerimist, siis ....

Nimetaks selle ajateenistuse analoogia põhjal TsiviilKaitse Teenistuseks ehk lühidalt TKT.
Et TKT kadettid kogunevad siis umbes 1000-kesi kuu-aja pikkustesse telklaagrisse. Neid laagreid võib erinevas Eesti otsas olla mitu.
Varustus antakse iga kuu lõpus järgmisele kadettide satsile üle. Siin saavad mobiliseerimise läbiviijad trenni teha.
Kätte jääb ainult üksuse tunnustega vormi-jakk, mis antakse pikemaaegset kasutamist silmas pidades number suurem.
Moodustatakse territoriaalsuse põhimõttel jaod. Ühe kandi inimesed moodustavad ühe jao. On eraldi poiste-jaod ja tüdrukute-jaod.
Ja algab riigikaitse kursus. Kus õpitakse struktuuri ja riigi toimimise põhialuseid. Õpitakse oma rolli selles. Tsiviilkaitse põhimõtteid.
Militaarselt ainult nii palju kui on tarvilik olemaks tavaline laskur. Õpitakse tervislike eluviise ja laagrielu.
Ilmselt tekib seal ka poiste-tüdrukute vahelist läbikäimist, enese näitamist patriootlikus keskkonnas, mis siis loodetavasti võimaldab inimesel endale sobilikuma võimaliku elukaaslasega tutvust teha. Igaüks leiab oma ja õnnelikumad pered. Tõstame iivet!

Telklaagri lõpus on kujunenud jagudele liidrid. Jaod jagatakse 4-6 kategooriasse edaspidiseks kogukondlikuks teenistuseks. Igasse kategooriasse 2 jagu ülekatte eesmärkidel.
Kategooriad võiksid näiteks olla: meditsiin, tuletõrje, abipolitsei, tsiviilkaitse struktuurid (a la lahjemat sorti pioneerid, viidad), sotsiaaltöö (lapsed ja vanurid, (vangid?)), tagalatöö...
Ja kadettid jätkavad elu kodus, panustades kogukondlikku teenistusse elukohajärgses asukohas ühe kvartali. Seega mehitaks kõnealune 1000 pealine laager kogukondlikud positsioone aasta läbi selliselt, et igas kvartalis on teenistuses 25 jagu.
Iga jagu hoolitseb mingi ühiskondlikult tarviliku positsiooni mehitamise eest jao siseselt ja peab selle üle ise arvet. Ja seda teadmisega, et hilisemas elus eriolukorra tekkides läheb ta seda sama positsiooni mehitama.

Selle tulemusel tekib meie ühiskonda kodanikke kes on omas kategoorias asjatundlikumad. - Meditsiin-esmaabi, tuletõrje, abipolitsei, tsiviilkaitse rajatised, sotsiaaltöö. On seda lähemalt näinud. Teavad kus nende kodukandis asuvad tööks tarvilikud vahendid ja kuidas neid vajadusel kasutada. Oskavad ohte hinnata ja on koolitatud neile reageerima. Viivad läbi oma erialast lähtuvat ohutusalast teavitustööd.
----

Vot selline fantaasia kukkus välja. Võibolla kriim liiga natsionaal-sotsialistlik.

[Martin Peeter]

Eraldi filosoofiline probleem on muidugi ebaõiglus, mida tänane süsteem tekitab. 1/3 poistest pannakse riikliku sunni korras 8-11 kuuks plangu taha, ülejäänud 2/3 lööb (väidetavalt terviseprobleemide tõttu) sel teemal lulli. Miks 2/3 poistest ja 99% tüdrukutest peab niisama pääsema? Hilisemas elus on nad käinutega (kes on kulutanud elust aasta) täpselt sama pulga peal. Ei võta neid keegi eelistatuna riigisektorisse tööle (OK; KV on siin üks erand), ei võta ülikooli väljaspool järjekorda, ei peeta seda silmas tulumaksu tagastamisel ega muud moodi? Võrdne kohtlemine....?

Õigluse tagamine on kahjuks alati kallis, aga see ei tähenda, et me ei peaks selle poole püüdlema oma jõu kohaselt odavamaid meetodeid valides. Tegelikult on riigis väga suur ja üsna kontroversaalne kulu tasuta kõrgharidus kõigil erialadel, mida sugugi mitte kõik riigid ei võimalda. Soomele Eesti maksumaksja raha eest arstide koolitamine, nagu see praegu käib, on tegelikult ikka üsna küsitav raha kasutamine. Süsteem on nii tobe ja Soome kasutab üsna teadlikult selle tobeduse ära, et need inimesed ei tööta tihti päevagi Eesti jaoks. Tasuta kõrgharidus teatud populaarsematel erialadel võiks jääda näiteks ajateenistuse läbinutele, teistel võiks tekkida peale õpingute lõppu maksekohustus. Samuti võiks tõesti riigisektoris teatud töökohtadel olla eelduseks või eeliseks ajateenistuse läbimine. Esialgu võiks tõesti mõelda selle peale, et ajateenistuse läbimine tooks inimestele lisavõimalusi, mis ei oleks otseselt seotud mingi rahanumbriga.
Aga vähemalt 30 miljonit aastas on praegustes oludes liiga kallis kulu. Seda ei saa mitte mingi teise valdkonna olemasoleva rea pealt niisama võtta (mitte ükski valdkond ei saaks seda lubada) ja kui see raha ka leitakse ja kaitsevaldkonda lisatakse, siis tuleks selle eest pigem täiendada relvastust. Kõik need sõjaolukorras toetust vajavad tsiviilvõimekused on sellega võrreldes teisejärgulised. Mis kasu on meil sellest täiendatud ja reserviga päästeteenistusest näiteks Virus, kui sõjavägi jama korral piirkonnast nädalaga välja taganeb ja põhiline vastupanu koondubki ainult Suur-Tallinna piirkonda?

[Martin Herem]

Üks asi meenus.
2 aastat tagasi olid grusiinid üsna lähedal ajateenistuse kaotamisele - sõjapidamises pole nendest kasu ja tööjõuna ei tasu ära ...
Sel aastal teatasid nad, et alustavad hoopis uue mudeliga, mille eeskujuks on Soome ja Eesti ...

[Kapten Trumm]

Arvan, et põhjusega võtsid. Kuigi Soome-Eesti süsteemil on ka puudusi, siis agressiivses keskkonnas olevale väikeriigile pole midagi paremat välja mõeldud siiani. Äkki mõeldakse?

[A4]

mida riik samas justkui võiks turult ja nende samade spetsialistide käest ausa raha eest sisse osta.

Võiks, peaks, oleks....
Täna on realiteet, et selle "ausa raha eest" sisse ostmiseks puudub riigil lihtsalt raha. Tegelikult puudub see raha ka kaadrisõduritelt ostmiseks. Miks muidu päästekomandosid ja politseijaoskondi "optimeeritakse"? Pole raha nende ülalpidamiseks. Isegi rahuaja kontekstis, kus õnnetusi on suhteliselt vähe.
Realiteeti tuleb kuidagi lahendama hakata, sest ega venelased hakka võimete puudumise tõttu meile 10 korda vähem haavatuid või 20 korda vähem tulekahjusid "tootma".
Usk, ootus ja lootus aga pole meetodid.

Poole rehkenduse tegemise aeg hakkab ümber saama. Strateegilises (riigi taseme) kontekstis, kus KV ja nt sisejulgeolek tegutsevad kui paralleelruumides.

Eraldi filosoofiline probleem on muidugi ebaõiglus, mida tänane süsteem tekitab. 1/3 poistest pannakse riikliku sunni korras 8-11 kuuks plangu taha, ülejäänud 2/3 lööb (väidetavalt terviseprobleemide tõttu) sel teemal lulli. Miks 2/3 poistest ja 99% tüdrukutest peab niisama pääsema? Hilisemas elus on nad käinutega (kes on kulutanud elust aasta) täpselt sama pulga peal. Ei võta neid keegi eelistatuna riigisektorisse tööle (OK; KV on siin üks erand), ei võta ülikooli väljaspool järjekorda, ei peeta seda silmas tulumaksu tagastamisel ega muud moodi? Võrdne kohtlemine....?

Probleem saab selle tsiviilajateenistusega tõenäoliselt olema selles, et nii nagu täna puudub riigil raha (või soovimatus-suutmatus seda kuskilt leida või täiendavalt eraldada) selleks, et täiendavaid elukutselisi politseinikke ja päästjaid värvata, siis samamoodi puudub täna raha ka selleks, et lisaks rahuaegsele elukutseliste teenistusele hakata ülal pidama seda tsiviilteenistuse süsteemi. Rahuaegse tegevuse tagamiseks aitab see tsiviilteenistus minu hinnangul väga vähe kaasa, sest kui:
1. Tahetakse selle teenistuse kaudu kodanikke ka rahuaegselt nt patrullpolitseiniku või päästjana rakendada, siis sööb väljaõpe ilmselt ära suurema osa sellest ajast, mida kodanik üldse teenistuses on. St süsteem, kus kodanik on nt 6 kuud väljaõppes ja pärast seda 6 kuud teenistuses (et seejärel uute kutsealustega uut tsüklit alustada) ei ole tõenäoliselt nii efektiivne, et ennast rahuaegse tegevuse tagamiseks ära tasuda.
2. Kui tahetakse sama süsteemi kaudu mitte saada n-ö päris-politsei- või päästetöö tegijaid, vaid leida odavat tööjõudu tugitegevuste tagamiseks (et seeläbi vabastada ressursse tänavatele või tulekahjudele), siis on taas küsimus sellest, et kui palju on PPA-l või PA-l (või üleüldse ükskõik millisel riigiasutusel) selliseid ametikohti, kus eelnevad haridus või kvalifikatsioon pole vajalik? Tõenäoliselt väga vähe. Kui jutt on sellest, et võtame IT-spetse, remondilukkseppi jne teenistusse, siis ei ole minu arvates väga suurt garantiid, et need väljaõppinud mehed saame teenistusse siis, kui neil juba mingi haridus-kogemus olemas, mitte aga nt kohe pärast keskkooli lõppu. Ja kui leiame, siis tekibki see „tasuta tööjõu“ probleem – mitte riigil, vaid sellisel kujul sundvärvatud teenistujatel endil.

Kui eesmärgiks on SA-reservi tekitamine (mis minu arvates on ainumõistlik), siis ilmselt eelpool kirjeldatud probleeme väga ei tohiks tekkida. Vaid probleem tekibki sellesama rajaga – kust leida lisaraha selleks, et valmistada ette SA-funktsioone, mis rahuaegsele teenuse tagamisele praktiliselt kaasa ei aita.

Selles osas, et tänane kehtiv süsteem on ebaõiglane, olen iseenesest täiesti nõus. Ja seda probleemi aitab lahendada nii KV ajateenijate arvu plaanitav suurendamine kui ka potentsiaalselt seesama tsiviilajateenistus – eeldusel, et see viimane üldse kunagi (mõistliku sisuga) ellu rakendub.

[Kapten Trumm]

Probleem saab selle tsiviilajateenistusega tõenäoliselt olema selles, et nii nagu täna puudub riigil raha (või soovimatus-suutmatus seda kuskilt leida või täiendavalt eraldada) selleks, et täiendavaid elukutselisi politseinikke ja päästjaid värvata, siis samamoodi puudub täna raha ka selleks, et lisaks rahuaegsele elukutseliste teenistusele hakata ülal pidama seda tsiviilteenistuse süsteemi. Rahuaegse tegevuse tagamiseks aitab see tsiviilteenistus minu hinnangul väga vähe kaasa, sest kui:

Noh, ega siin mugavaid lahendusi polegi ja tänane valitsemissüsteem (konsensuslikud otsused) sellele väga kaasa ei aita.
Kui teenistuse aeg on nt 12 kuud, siis arvan, et abipolitsei, abiparameediku, abipäästja asjad teeb selgeks küll 6 kuuga ja ülejäänud 6 kuud saab praktiseerida.
Lihtsalt täidetavate ülesannete hulk on väiksem, kuid väidan, et 6-kuulise väljaõppega on võimalik saada parem tase kui tänastel abipolitseinikel või KL SA üksuste rahval, keda me plaanime tõsimeeli kuuajalise õppe järel kuskile riski sisse saata.

Seda arvan küll, et kui meil hakkavad linnas jalgsipatrullis käima 6 kuud õppinud vennad, siis õiguskorrale tuleb taoline "SOR-i taassünd" küll ainult kasuks. Selleks, et mõnele ülbikule veits nuuti anda või tänaval magavaid joodikuid platele vedada, pole küll Hercule Poirot'i võimed vajalikud. Ja saab pärispolitseid jätta keerukamate asjade jaoks.

Edit: rühmaparameediku õppekava 2005 http://www.mil.ee/UserFiles/sisu/kaitse ... d/RPEK.pdf
404 tundi, 10 õppetundi päevas, ca 8 nädalat. 6 kuuga peaks täitsa toimiva parameediku saama.
Kui hästi teha, küllap saab nii SA kui RA asjade jaoks.