Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Martin Peeter]

Põhimõtteliselt demograafia muidugi toetab väidet, aga samas keskmine eluiga tõuseb, ravijärjekorrad ei ole mitte just kõige pikemad hoopis arenenuma Euroopaga võrreldes ja erakorraline meditsiin on isegi väga kättesaadav. OK - ma ei ole raviraha tõstmise vastu, aga Sisemini jutule ma alla ei kirjuta. Vaadaku kõigepealt see bürokraatia üle, kuhu süsteem on uputatud.
Ja samas võiksime tuua välja ühe valdkonna, mis on meil üle keskmise rahastatud - haridus. Olen siin ka varem kirjutanud, et alg- ja kesktaseme vastu ei virise, aga see Soomele meie maksumaksja kõhna kukru pealt arstide koolitamine ei ole hea plaan.

[2korda2]

Tegelikult riigikaitsest kõik algabki...

Vale. Kõik algab riigist, mis loodud eesti keele ja kultuuri säilimiseks. Kaitsejõud on üks vahenditest selle tagamiseks.

Rääkides eelisarendamisest, siis % SKP-st on üsna hiline leiutis, mis on kehtinud mõned aastad.

2% lepiti kokku 2006. Me lihtsalt ei küündinud selleni kui olime väga vaesed. Just viimaste aastate EELISARENDUS on selle tasemeni (ja ülegi) viinud. Lubatud taset ei ole juba pikka aega (paljud algusest saati) hoidnud enamus meist märksa rikkamaid liitlasi.

Sotsiaalvaldkonnas on kindel % arvust X (palgafondist) olnud juba 1990ndatest ja kuskil 1990ndate lõpus tsementeeriti ka pensionitõusud (indekseerimine).

Rahvastiku vananemine garanteerib, et sellest pikas perspektiivis ei piisa. Pensionite osas on reform tehtud. Tõenäoliselt on vaja teha analoogne reform ka meditsiinis (tõsta inimese omavastutuse määra).

Samamoodi on juba mõnda aega olnud teedeehitusega (kindel % kütuseaktsiisist).

Vale. Sa oled niipalju kordi teedeehituse rahastuse teemal sõna võtnud ja eksinud. Tee endale palun ükskord asi selgeks või lõpeta ära.

Üldiselt on Eestis üle poole riigieelarve kuludest tsementeeritud seadusega.

Pärast haigekassa eelarve riigieelarvega sidumist on sihtotstarbeliste (mitmesuguste seadustega ette nähtud) rahade osakaal riigieelarvest >90%.

Meil on riigirahandusega asi järjest halvem aga tuua siin Soomet eeskujuks - pardon my frensh - neil on asi puhta p*s.

[Kriku]

Põhimõtteliselt demograafia muidugi toetab väidet, aga samas keskmine eluiga tõuseb, ravijärjekorrad ei ole mitte just kõige pikemad hoopis arenenuma Euroopaga võrreldes ja erakorraline meditsiin on isegi väga kättesaadav.

Meditsiini areng ning keskmise eluea tõus tähendab ravikulude tõusu. Kui iga esimene infarkt või insult tapaks, oleks ravikulud kokkuvõttes väiksemad.

See, et plaanipärase ravi puudujääke kompenseeritakse erakorralise meditsiiniga, on finantsiliselt suur rumalus.

Olen siin ka varem kirjutanud, et alg- ja kesktaseme vastu ei virise, aga see Soomele meie maksumaksja kõhna kukru pealt arstide koolitamine ei ole hea plaan.

Ei vaidle.

[gooligan]

Eesti riigi sõlmprobleem ei ole mitte riigikaitse, sotsiaalkaitse, politsei rahastamine vms.

Põhiprobleem, mis karjuvalt lahendust vajab on meie nn "demograafiline vetsupott", mille väga ilusti 2005.a R. Taagepera sõnastas -
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rein-t ... d=51018065

Demograafiline auk on selline auk, mille põhjas on omakorda auk. Nagu vetsupotil. Kümne aasta pärast väheneb sündide arv jälle järsult, sest järsult väheneb ka lastekasvatamise eas meeste ja naiste arv. Kui nendel on sama vähe lapsi kui praegustel vanematel, siis kahaneb sündide arv 10 000-le. Miljoni eestlase asemel hakkab siis kujunema rahvaarv 600 000 – kuni veel 25 aastat hiljem langeme vetsupoti järgmise jõnksu juurde.

Täna oleme me selle mainitud 10a jõnksu juures.

Hiljuti meie hulgast lahkunud Andres Arrak arvas demograafilisest situatsioonist aga niimoodi -
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=64209253

Lisakoormus meie sotsiaalsüsteemile - eluiga pikeneb, aga tervena elatud aastad vähenevad - https://www.stat.ee/57196

Uuel eelarveperioodil vähenevad eurorahad järsult -

http://svensester.ee/aripaev-riik-plaan ... use-plaan/

Sester ütles, et juba pingutatakse ka selle nimel, et euroraha väheneks, sest kui jõuame juba ELi keskmiste riikide hulka, siis kohe eurotoetused vähenevad. Juba praegu on esialgsete arvutustega teada, etjärgmisel, 2021. aastal algaval finantsperioodil saadav struktuuriraha väheneb umbes miljardi euro võrr

Ehk siis juba mõne aasta pärast tuleb hakata kohalikul maksumaksjal maksma ise reoveepuhastussüsteemide, raudteede ehituse, maanteede ehituse, energiatõhususe projektide ja kõige muu mudru eest.

Selliseid uudised võib leida kümneid. Poliitikud eelistavad neist mitte rääkida, sest võivad oma valijad ära hirmutada.

Kuid sellises reaalsuses tuleb vastu võtta pakilisi otsuseid - kui tahta säilitada sotsiaalsüsteem, siis sinna raha juurde vaja, maksumaksjaid jääb vähemaks jne jne. Kõige selle sousti juures tuleb veel säilitada rahvusvaheline konkurentsivõime, et mingitki raha meile sisse voolaks.
Kui me matame aga oma kogu tänase ja tulevase rahvusliku rikkuse riigikaitsesse, siis kas meie ühiskond vajub kokku/jookseb laiali või siis hääletatakse see idee lihtsalt maha.

Juba mõne aasta pärast peab riik hakkama laenama ainuüksi seetõttu, et SÄILITADA olemasolev, me ei räägi siin enam arengust.

Teiseks tuleb harjuda mõttega, et kas me hääbume või toome sisse kümneid tuhandeid immigrante (ja kes tahab meie s..tta kliimasse tulla?).

Rääkida siinkohal tõsiseltvõetavalt suurlaenude võtmisest riigikaitsearenguks on ju naeruväärne.

Kolmandaks arvata, et me suudame selliste demograafiliste numbrite juures säilitada praeguses mahus Kaitseväge on naiivne lootus.

[strateegiline sõdur]

Eelneva mõtteheietuse eesmärk pole kuidagi alatähtsustada riigikaitset.

Tegelikult riigikaitsest kõik algabki

Palun lugeda põhiseadust, saamaks aimu Eesti riigi eksisteerimise mõttest. Tsiteerin - Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Riigikaitse on vaid üks paljudest vahenditest selleks.

Ja nüüd tasub mõtteid mõlgutada järgneva numbrijada üle.
2008 - 1 338 440
2009 - 1 335 740
2010 - 1 333 290
2011 - 1 329 660
2012 - 1 325 217
2013 - 1 320 174
2014 - 1 315 819
2015 - 1 313 271
2016 - 1 315 944
2017 - 1 315 635

Kümne aastaga ligi 23 000 inimest vähem kelle jaoks riigikaitset või Eesti riiki üldse vaja oleks. Vastupidiselt ülaltoodu numbrijadale on proovitud riigikaitsega tegelevate inimeste arvu iga-aastaselt kasvatada. Konkreetse näitena toon, et aasta paar tagasi oli kõigil riigiasutustel keeld töötajaskonda suurendada. Ainus erand tehti riigikaitsele. Ka see on üks viis eelisarendamiseks.

Tegelik asja kurbloolisus peitub selles, et madala sündivuse probleemid on juba otsapidi jõudmas ka riigikaitsesse. Pole enam nii lihtne kasvada. Ja läheb aina keerulisemaks.

[Kapten Trumm]

Tegelik asja kurbloolisus peitub selles, et madala sündivuse probleemid on juba otsapidi jõudmas ka riigikaitsesse. Pole enam nii lihtne kasvada. Ja läheb aina keerulisemaks.

Õnneks või õnnetuseks ei hüppa see madal sündivus kuskilt masinast välja (deux ex machina põhimõttel), vaid on tulemus ühiskonnaprotsessidest ja nende ohjamisest. Sealhulgas ka omaaegsetest otsustest. Päris palju aega on läinud kaduma sellega, et tehtud on eimidagi, kui kodumaise sündivuse tulemused ei parane, siis tuleb hakata töötegijaid sisse vedama. Veel pole päris hilja, sest 22-25 tuhandese aastasünniga nõuka aegsed põlvkonnad on veel täie jõu juures, kuid mitte kauaks. Peagi asendavad neid 12 tuhandese aastasünniga kehva tervise, füüsise ja õpitud abitusega EV aegsed põlvkonnad. Kaitseväes on see "õnn" juba kohal, kuid tööturul hakkab see tõsist mõju avaldama kuskil 10-20 aasta pärast.

Kahjuks on meie suurim negatiivne "saavutus" ühiskonnana see, et peale 1991 läks demograafia päris läbi põranda kohe. Selles valdkonnas oli ENSV palju edukam (nii neist sõltuvatel kui sõltumatutel põhjustel), +5000 inimest igal aastal oli suure sõja järel kuni 1991 kogu aeg olemas.


Moderaatori soovil täiendan
helesinine joon - elussünnid (mingi % lapsi sünnib ka surnuna)
punane joon - surmad
roheline joon - loomulik iive (elussündide ja surmade aritmeetiline vahe).
Graafik pärit https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_rahvastik


Aitäh!

Kriku

[Kapten Trumm]

PÕHIküsimuse ehk demogaafiaga on võimalusi 2:
-põhirahvus hakkab rohkem sünnitama ja saavutab jätkusuutlikuks arenguks vajaliku 20 tuhat+ aastasünni taseme. Kui rahvas ehk lapsi teeb, ehk ei töllerda mööda ilma, vaid tegutseb siin. Arvestades vahepealset seisu aeglasevõitu, kuid kindlam meede. Ehk nõuka ajal sündinud peavad niikaua vastu. Ja/või.
-töötegijad tuuakse sisse ehk käivitatakse immigratsioon. Lahendus on kiire(m), kuid seotud riskidega. Moslemid, venelaste arvu kasv Eestis jne.
Kolmandat varianti pole.
Üsna triviaalsed valikud.

On meil üldse uuritud, mismoodi ja mis meetmetega see 20+ tuhat sündi saavutati. Laulev revolutsioon see igatahes polnud. "Nõuka riigi kiuste" pole ka tõenäoline. On meil seda üldse uuritud (tollal oli üllatavalt palju asju lahendatud teaduspõhiselt, mitte "partei annab mõistuse" põhimõttel). Oma osa oli migratsioonil, kuid see pole peamine põhjus. Saldo +5000 oli siin ka enne massimigratsiooni.

[Fucs]

On meil üldse uuritud, mismoodi ja mis meetmetega see 20+ tuhat sündi saavutati. Laulev revolutsioon see igatahes polnud.

Midagi ikka on
https://www.tlu.ee/UserFiles/Eesti%20De ... _rahnu.pdf

https://www.sm.ee/sites/default/files/c ... 022014.pdf

[Kapten Trumm]

Pidasin silmas seda, et see loomulik iive seal +5000 peal püsib, kas seda äkki kuidagi riiklikult ei suunatud, et nii pikka aega enamvähem samas klassis see arv püsis.
Noh näiteks stiilis, et kui tekkis ebasoovitav trend, siis tõmmati migratsioonipumpa. Palju ei saanud tõmmata (nt iive +10 000 peale), sest siis oleks põhirahvus muutunud rahulolematuks.

NSVL juhtkond vaevalt huvitus eestlusest, kuid majanduslikult ühe kasumlikuma NSVL piirkonna tootlikkuse säilitamine võis eesmärgiks olla küll (Eesti koos paari teise väiksema "liiduvabariigiga" olid need, kes pidasid Vene Föderatsiooni tegelikult ülal, kulutades vähem kui tootsid).

[Peavoolumeedia]

Arengud sünnivad üldiselt ikka rahuolematusest, muidugi oleks vaja veel ka mingeid häid ideid aga ka hädaldamine on juba samm õiges suunas

[Kriku]

PÕHIküsimuse ehk demogaafiaga on võimalusi 2:
-põhirahvus hakkab rohkem sünnitama ja saavutab jätkusuutlikuks arenguks vajaliku 20 tuhat+ aastasünni taseme. Kui rahvas ehk lapsi teeb, ehk ei töllerda mööda ilma, vaid tegutseb siin. Arvestades vahepealset seisu aeglasevõitu, kuid kindlam meede. Ehk nõuka ajal sündinud peavad niikaua vastu. Ja/või.
-töötegijad tuuakse sisse ehk käivitatakse immigratsioon. Lahendus on kiire(m), kuid seotud riskidega. Moslemid, venelaste arvu kasv Eestis jne.
Kolmandat varianti pole.

Kolmas variant on edasi elada väiksema rahvaarvuga. Kui sellega kaasneks põlisrahvuse osakaalu kasv, polekski sest niiväga hullu, aga kahjuks ei näita viimase 5 aasta statistika sedagi.

Lõppude lõpuks sai meist üle 2x väiksema rahvaarvuga riik just NATO liitumiskutse.

[Kapten Trumm]

Arvestades muid rahvastikuprotsesse (eelkõige elanikkonna vananemine) pole täna kuskil nullis tiksuv "saldo" ka kuigi hea lahendus, sest see viib meid sinna võlaringi, kus enamik rikkamaid EL riike juba sipleb. Euroopas see koonderdamine kaitsekuludest ongi ühe põhjusena tingitud sellest, et nende rahvastikuprotsessid on meist ringiga ees, neil oli beebibuum meist 30 aastat varem ning tänased hädad algasid juba 1970ndatel. Seal lihtsalt napib juba täna raha ja selleks võetakse kõvasid laenusid (võlgu ollakse ikka mitmeid ja mitmeid aastaeelarveid). Küüniliselt öeldes saab lõpuks ülalpeetavaid liiga palju ning töö tegijaid liiga vähe - taoline kooslus pole loodusseaduste järgi jätkusuutlik. Meil hoiab täna nina veepeal seesama 20+ tuhat sündi, kes täna parimas tööeas on. Lisaks olid tollased inimesed üldiselt tervemad, tugevamad ja harjunud raskustega ja ei tõmmanud siit leelet ka 1990ndatel, kui elu tõesti raske oli.

Et meie pole täna (veel) võlaringis, ei tulene kuidagi meie tarkusest või paremusest, vaid meie rahvastikuprotsessid käivad heaoluriikidest 30 aastat tagapool, kui Läänes immigratsioonipump avati, olid siin alles sündivusrekordid.

Tegelikult see nullis tiksuv loomuliku iibe saldo tähendab, et mehhaaniline negatiivne iive (ehk väljaränne ületab sisserännet) viib rahvastiku miinusesse (igal aastal jääb elanikkond paarikümne tuhande võrra väiksemaks). Selleks, et sellist väljarännet kompenseerida, peab meie loomulik iive olema mitte +5000 nagu ENSV ajal (kus väljarännet samahea kui polnud), vaid +25 000, mis tähendab, et kuidagitmoodi peaks hakkama meil sündima aastas 35 000-40 000 last, mis on selgelt võimatu (seda ei saavutatud ka ENSV ajal, parimatel aastatel oli 25 000 elussündi).

Viga on selles, et ega eimidagi ette võttes status quo ei pruugi säilida. Peagi võime juba kukkuda alla 1 300 000 piiri.

See on selline teema, mida poliitikud näikse vältivat, 4-aastase valimistsükli mõistes see tähendust ei oma, küll aga tähendavad lahendused niivõinaa ebameeldivaid asju. Sündivuse boostimine tähendaks kahju neile, kes arvavad, et lapsi pole vaja ja selle rahalise toetamisega on ka nii ja naa. Immigratsiooni hädadest teavad kõik, olen mõelnud, et mis saaks, kui hakkaks immigrante võtma kuskilt budistlikust Kagu-Aasiast? Need vast impeeriumi ambitsioone ei oma ja moslemite kombeid ehk ka mitte. Venelased arusaadavalt kõne alla ei tule, ukrainlastega on kahtlane (kuidas eristada suht venestunud Ukrainas sikke lammastest), moslemid peaks olema välistatud (kui me ei soovi Rootsi probleeme). Ei jäägi midagi järgi - valge ilm kipub olema rikkam, motivatsiooni siia tulla pole.
Arvud, mida vaja on, on suured, jutt on ca 20 tuhandest inimesest ehk suurema väikelinna jagu rahvast igal aastal.

[Kriku]

Et meie pole täna (veel) võlaringis, ei tulene kuidagi meie tarkusest või paremusest, vaid meie rahvastikuprotsessid käivad heaoluriikidest 30 aastat tagapool, kui Läänes immigratsioonipump avati, olid siin alles sündivusrekordid.

30-40 aastat tagasi olid siin immigratsioonirekordid.

Üldiselt soovitan kõigile seda lehekülge demograafia üle mõtisklemiseks: https://www.populationpyramid.net/estonia/2017/

Seal on vist kõik maailma riigid 1950. aastast saadik.

Peale selle palun teema juurde tagasi tulla.

[Martin Peeter]

Ärgem seda demograafiat nüüd ka üle hinnakem! On võimalik ja saab areneda ka rahvaarvu aeglase kahanemise tingimustes, mis tuleneb negatiivsest loomulikust iibest. Hoolimata väga negatiivsest loomulikust iibest, suurest sisserändajate arvust ja võõrtöölistest ning märkimisväärsest võlakoormast näiteks Saksa ja Rootsi majandustel pole häda kedagi. Ma ei usu, et Saksa ja Rootsi majandustel läheb hästi ainult tänu sisserändajatele, pigem on nad teiselt poolt ikka ka oluline kulu.
"Targa majanduse" puhul ei ole see demograafia nii palju määrav. Tegelikult toodetakse SKT kasvu käivitav osa targemates majandustes väga väikese arvu töötajate poolt. Nende - peamiselt ekspordile suunatud - tegevuste kaudu riigi majandusse jõudva raha pealt teevad paljud omi tooteid ja teenuseid. Meie mure on, et neid suure lisandväärtusega töö tegijaid, kes kogu ühiskonda edasi viivad, lihtsalt napib. Ja napib ka seetõttu, et meie ärieliit pole kuigi tasemel - ei osata eriti müüa, ei investeerita piisavalt, välisinvesteeringuid riiki ei tooda jne. EL ühisturg on maailma üks suuremaid - mida siin ikka Eesti väiksuse üle nutta?
Me probleem on pigem väljaränne, ehkki viimased paar aastat on see sisserände/naasmisega tasakaalustunud, kuigi väga tõenäoline, et ajutiselt. Praegu on halb näitaja see, et ei investeerita. Ja see on oluliselt ka julgeolekuga seotud, aga ka asjaoluga, et SKT tõuseb aeglaselt ja rahvaarv väheneb. Mäletame, kuidas välisinvesteeringud tulid mühinal 90-datel ja nullindatel.

[Kriku]

Just - ettenähtavaks tulevikuks ehk siis 2100. aastaks pakub minu poolt nimetatud lehekülg rahvaarvuks 903 000 (muidugi vaid loomuliku iibega arvestades!), mis pole nii väga hullusti vähem kui praegu. Mis toimub selle aja jooksul meie kallis idanaabruses, teab ainult Jumal taevas.