Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kuna sel perioodil oli ministeeriumil hoopis praktilisemaid probleeme, kui tankipolügoni hoidmine (perspektiiviga, et 10 aasta pärast saame Poolast T-55 ja 20 aasta pärast tulevad ameerika Abramsid rallima), siis mina küll ei imesta, et seda protsessi ei alustatutki.

Korralikku avatud maastiku ja kompaktse kujuga polügooni ei ole sugugi ainult tankide "pidamiseks" vaja - tegelt on seda vaja just:
a) jalaväekompanii(+) rünnakuharjutuse läbimängimiseks ühes kõigi võimalike toetusrelvade (k.a tankirühm) lahinglaskmisega
b) jalaväepataljoni(-) rünnakumanöövri ja kaitselahingu läbimängimiseks

Mida ma tahan öelda, on see, et AEGVIIDUt "ära andes" lasti vesi peale mitte tankidele, vaid kogu jalaväe allüksusepõhisele lahinglaskmisele üldse - loe: jalaväe lahingväljaõppele


P.S. Et mille krd pärast käivad Scoutspataljoni jalaväekompaniid juba aastaid ADAŽIs - raisates selleks kütust // raha // aega - kas suurest armastusest Lätimaa vastu Või hoopis riigiisade "suurest tarkusest", kes meie oma polügooni oskasid "ära kaotada"

P.P.S. Ja kes ikka veel aru ei saanud, lugegu veelkord minu foorumisignatuuri

[vanahalb]

Aegviidule panid käpa peale looduskaitsjad ja juba 1991 a.
Tsitaat Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskavast 2011-2020
"Peale Nõukogude armee lahkumist Eestist vabanesid suured territooriumid mis olid aastakümneid olnud tavainimestele suletud. Tõsi, võõrarmee jättis palju endast maha sõjamängude tagajärjel songermaaks muutunud alasid, kuid valdav osa suletud territooriumitest jäid armee poolt suures osas puutumatuks. Paljudel juhtudel said neil inimasustuseta aladel aastakümnete jooksul kujuneda looduskooslused praktiliselt inimmõjudeta. Paradoksaalsel kombel on Nõukogude armee olnud väga oluline organisatsioon meie looduse kaitsmisel. Seetõttu hakati looma polügoonidele kaitsealasid. Nii sai Dubrovski polügoonist Alam – Pedja looduskaitseala, Naissaare rangelt militariseeritud piirkonnast sai Naissaare looduspark.
29.oktoobri 1991. aasta Harju Maavalitsuse määrusega nr 189 “Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala moodustamine” moodustati endisele NSVL Kaitseministeeriumile kuulunud Primorski ja Pavlovi nimeliste metskondadele (lühidalt väljendudes Aegviidu-Tapa polügoon) kuulunud territooriumile Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (edaspidi kaitseala)."

Kõrvemaa kaitseala on veel eraldi

Minu vanaisa talu maadest oli seal paar lahustükki. Maade tagastamise käigus paljud loobusid kaitseala alla minevatest maadest ja võtsid rahalise kompensatsiooni. Maid võis ka seaduslikult vahetada, suhteliselt vabalt kuni selle ajani kui Villu ahneks läks ja asi skandaalseks muutus.
Meie ei loobunud ega vahetanud - asi läks isevoolu teed ning nüüd on mul endisel polügoonil üks maatükk, millel inimtegevust põhimõtteliselt toimuda ei tohi. Märksõnad on siin "reservaat", "sihtkaitsevöönd", "piiranguvöönd".
Nii et seal kasvavate imesamblike vahel tänapäeval tankiga sõita - igatahes väga optimistlik.... euroopa padurohelised löövad ainuüksi sellise mõtte eest vigaseks.

[Manurhin]

asi läks isevoolu teed ning nüüd on mul endisel polügoonil üks maatükk, millel inimtegevust põhimõtteliselt toimuda ei tohi. Märksõnad on siin "reservaat", "sihtkaitsevöönd", "piiranguvöönd".
Nii et seal kasvavate imesamblike vahel tänapäeval tankiga sõita - igatahes väga optimistlik.... euroopa padurohelised löövad ainuüksi sellise mõtte eest vigaseks.

Naljakas... Nõukogude armee suutis sedavõrd loodussäästlikult majandada, et oli mõtet kohe peale punasõdurite tegevuse lõppu sinna kaitseala tekitada, aga Eesti kaitsevägi hakkaks äkki seal tuumakatsetusi läbi viima ?

[alban]

Aga kui soovi on, võin siia postitada mõned kaardid AEGVIIDU polügoonist tema nõukaaegses suuruses (ja kompaktses kujus) ning samast polügoonist temast tänases nuditud olekus ja totralt ebaratsionaalses kujus - kas tahad

Okupatsiooni ajal oli polügooni pindala umbes 35 000 ha, täna on keskpolügooni pindala umbes 11 000 ha ehk jämedalt võttes kolmandik eelnenust. Pindalade võrdlus ei näita midagi, sest okupatsiooniväed ei kasutanud seda terves ulatuses vaid ainult osaliselt. Tänu sellele sai teoks Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala, sest loodus jäi seal aastakümneid inimtegevusest praktiliselt puutumata. Aktiivses kasutuses olnud osad on loomulikult looduskaitsjate silmis ära hooratud alad.

Okupatsiooni ajal kasutasid polügooni raketiväelased, Tapal asunud sapöörid, lennuväelased, tankistid. Kõik mahtusid sinna oma tegevustega ära ja ruumi jäi ülegi.

Kel huvi lugege seda väljaannet: http://www.keskkonnainfo.ee/publications/99_PDF.pdf

[vanahalb]

Naljakas... Nõukogude armee suutis sedavõrd loodussäästlikult majandada, et oli mõtet kohe peale punasõdurite tegevuse lõppu sinna kaitseala tekitada, aga Eesti kaitsevägi hakkaks äkki seal tuumakatsetusi läbi viima ?

Tollal käis kõik veel fosforiidisõja vaimus. Looduskaitse oli vaat et ainuke argument, millega soviette tõrjuda - niimoodi, et kohe paragrahvi kaela ei sajaks.
Ilmselt saadi venelased kuidagi polügoonilt välja ja kohe looduskaitsealaks, et oleks põhjust neid sealt eemal hoida. No ja mis hundi käes, see hundi kõhus. Neid maid tagastati kusjuures endised omanikud olid teadlikud, et mingit arendustegevust toimuma ei hakka. Metsa ei tohtinud raiuda, muidu 90-ndate alguses väga kuum teema jne. Naaberkülast võttis perekond kunagise 90h talu asemel miljon EEK kompensatsiooni. Suur suguvõsa - igaüks sai piltlikult kasutatud Ford Sierra ja veel nipet-näpet ja läinud ta oligi.

Iseenesest on seal ilusad kohad, nn Põhjamaade Šveits jms. Ma küll ei tea, et seal midagi omadele oleks nihverdatud ehk siis "ärastatud". Mõned võtsid kohe raha ja jätsid maa riigile. Mõned võtsid maa ja hakkasid seda Kadrioru krundiks vahetama. Looduskaitsealuseid maid ostsid ärimehed kokku, samamoodi vahetuse eesmärgil. Mõned jätsidki maa omale kuigi sellega nagunii midagi teha pole. Praegult makstakse küll iga aasta "Natura" toetust Euroliidu poolt selle eest, et omanik seal jumala eest midagi ei torgiks.

[Radist86]

Tankid peavad käima:

b) sihtur-operaatorite jaoks põhikaliibri relvast laskmas: selleks on polügoonidel nn tankidirektrissid (vot selleks oli vajalik juba n-ö täissuuruses polügoon - näit endine AEGVIIDU või tänane ADAŽI)

Tuli meelde isiklik kogemus Männikult mõni kuu rohkem kui 30 aastat tagasi. Ei ole kusagil varem ega hiljem näinud, et tankist kõmmutada saab ka garaažist. Kui uksed kinni, siis meenutas tavalist garaažibokside rida. Kui paugutamiseks läks, siis tehti uksed lahti (või tõsteti hoopis eest ära, et litakas neid hingedelt maha ei lööks??). Vastu vahtis tankikahuri toru. Tank asus laias kanalis, vist treilerit meenutavatel jurakatel , mille alt paistsid hüdrosilindrite moodi asjandused. Nendega sai siis ilmselt tanki väntsutada, imiteerimaks jõledamat kihutamist künklikul maastikul. Samal ajal pidid siis vaesed tankistid üritama pihta saada eemal väljal trossidel jooksvatele liikuvatele märklaudadele. Seal sai ka natuke ringi koperdatud. Väga ebatervislik saabastele, sest kõik kohad olid tuliteravaid roostes kilde täis. Mõnest mürsust oli üle veerandi pikkupidi järgi. Rebitud servadega metallikärakas. Sellise otsa astusid, siis jäi saapa külge kinni nagu krokodill ja vaata, et kontsa alt ära ei kanguta.
Paugutamise juures ei viibinud. Mõned surmapõlglikumad kaasteenijad ronisid ka tanki sisse, riskides vahelejäämisel sõimuga, mis garaažil katuse pealt tõstab. Mulle tundus see tank hirmus pisike, et kas ma ikka mahukski sinna. Tagantjärele on muidugi kahju, et oli võimalus päris tanki käppida ja ei kasutanud seda. Varsti tuli ka mingi suuremate kuppudega ülemus ja kihutas meid sealt minema.
Selline killuke. Täpsemalt suurt midagi ei mäleta (mitu ust, mitu tanki, mis tank jne), sest tuul on vana hõredaks jäänud pööningu saepurust tühjaks puhunud.
Võimalik, et see Männiku polügoon on siin kusagil juba aatomiteni läbi analüüsitud. Eks moderaatoritel on nupp "tõmba vesi ka peale", mida siis vajadusel kasutada.
Pääskülas antennimetsa all olen ka umbes samal ajal käinud, aga suurt midagi ei näinud, sest tähtsamate uste ees olid pahurad tunnimehed, kes ühemõtteliselt automaaditoruga vehkides end väga ebatsensuurselt väljendasid. Eredaim mälestus on tuumalitkakindlatest terasustest.
Ähh, aitab kah jäledast OTst.

See infokild on iseenesest väga huvitav...
Mäletan ka hästi seda garaažide rida Männiku laskevälja tulejoonel, kus paari garaažiboksi põrandal olid mingid arusaamatud kiikuvad alused. Mulle seletati siis, et need alused pidid kõigutama BMP-lahingmasinaid, et pardarelvade sihturoperaatorid saaks stabiliseeritud pearelvast realistlikult kõikuvas situatsioonis märki lasta.
Kui sina nüüd mäletad, et see oli hoopis tankide (mitte BMPde) jaoks - siis ei söanda vastu vaielda (kuna ei ole kunagi TONDI diviisis teeninud). Aga natuke ebatõenäoline tundub see tankikahuriga garaažist kõmmutamine mulle siiski - et äkki sa eksid? Järsku oli see lihtsalt miski sanktsioneerimata isetegevus, mida sa mäletad? Et mõtle ja kirjuta siia - oleks huvitav!
(by Borja)

[Lemet]

Kuidas me valitsus selleks valmistunud on, on iseasi. Mina ütleks, et just praegu tuleks ette võtta midagi kardinaalset ja teha vajalikud investeeringud (ja just nimelt millegi sellise kummalise sõja suhtes)

Kui me sellega juba hiljaks pole jäänud. Kõik need täna varga hirmus tehtavad koerasoetamisinvesteeringud ei too aasta-kahega mingit võimekust õuele, kardetavasti saavad näiteks need pikisilmi oodatud ja kuuldavasti 2016-18 saabuvad IFVd täisväärtusliku võimekuse alles kuskil 2020+ aastaks.

[PaganHorde]

Sattusin ühele videojupile. Kas seda raketti saab teadlikult niimoodi piruetti tegema panna õhus? Või oli seal mingi muu nali.

https://www.youtube.com/watch?feature=p ... Y_bE#t=121

[Svejk]

Martin Peetrilt asjalik kommentaar. Ühinen.

Lemetile: Jah, sul võib õigus olla - aga tuleb teha, mis teha annab, mitte niisama nutma puhkeda.

[Martin Peeter]

Kuidas me valitsus selleks valmistunud on, on iseasi. Mina ütleks, et just praegu tuleks ette võtta midagi kardinaalset ja teha vajalikud investeeringud (ja just nimelt millegi sellise kummalise sõja suhtes)

Kui me sellega juba hiljaks pole jäänud. Kõik need täna varga hirmus tehtavad koerasoetamisinvesteeringud ei too aasta-kahega mingit võimekust õuele, kardetavasti saavad näiteks need pikisilmi oodatud ja kuuldavasti 2016-18 saabuvad IFVd täisväärtusliku võimekuse alles kuskil 2020+ aastaks.

Jah, tuleb vaadata, mis annab kiiret efekti. Sisejulgeoleku poole pealt: märulipolitsei varustus on kindlasti üks asi, samuti piiri kindlustamine. Kiire reageerimisvõime (et näiteks skaudid või KL vajadusel Ida-Virru viia) ja haavatute evakuatsiooni seisukohalt oleks ikkagi vaja ka suuremaid koptereid. Piloodid on meil tegelikult olemas. See PZRK-de oht muidugi on, aga ka selle vastu on olemas paremaid vahendeid, kui need, mis ukrainlastel. Ja mis muidugi selliste kummaliste paramilitaaridega selge vahe sisse teeb, on ikkagi tulejõud. Ka selle kiire kasvatamine on võimalik ja vajalik. Ja muidugi, et jätkuks moona. Javelinid ja jalaväe lahingmasinad on selles mõttes väga head. Ka keskmaa õhutõrjega on nii, et mida varem seda rajama hakata, seda varem valmis saab. Kui kasutada seda praegust 2% SKT-st rohkem jooksvate kulude peale ja teha investeeringuid laenust, siis on võimalik ka kiiresti midagi paremaks muuta.

[Kapten Trumm]

Okupatsiooni ajal oli polügooni pindala umbes 35 000 ha, täna on keskpolügooni pindala umbes 11 000 ha ehk jämedalt võttes kolmandik eelnenust. Pindalade võrdlus ei näita midagi, sest okupatsiooniväed ei kasutanud seda terves ulatuses vaid ainult osaliselt. Tänu sellele sai teoks Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala, sest loodus jäi seal aastakümneid inimtegevusest praktiliselt puutumata. Aktiivses kasutuses olnud osad on loomulikult looduskaitsjate silmis ära hooratud alad.

11 000 hektarit on lihtsustatult, kui suur ruudukujuline maalapp?
Arvutan su eest, 10,5x10,5 km. Kuidas sellisel lapil teostada nt 155 mm laskmist, jääbki segaseks.
35 000 ha samadel tingimustel oleks 18,9x18,9 km.

[alban]

Okupatsiooni ajal oli polügooni pindala umbes 35 000 ha, täna on keskpolügooni pindala umbes 11 000 ha ehk jämedalt võttes kolmandik eelnenust. Pindalade võrdlus ei näita midagi, sest okupatsiooniväed ei kasutanud seda terves ulatuses vaid ainult osaliselt. Tänu sellele sai teoks Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala, sest loodus jäi seal aastakümneid inimtegevusest praktiliselt puutumata. Aktiivses kasutuses olnud osad on loomulikult looduskaitsjate silmis ära hooratud alad.

11 000 hektarit on lihtsustatult, kui suur ruudukujuline maalapp?
Arvutan su eest, 10,5x10,5 km. Kuidas sellisel lapil teostada nt 155 mm laskmist, jääbki segaseks.
35 000 ha samadel tingimustel oleks 18,9x18,9 km.

Ja see näitab mida? Täna on tema ulatus põhjast lõunasse 17 km ning idast läände 3,5 - 7,5 km. Nüüd suurtukiväespetsialist Trumm seletab kuidas see takistab 155 mm laskmist.

[Martin Herem]

Ma saan siin ehk aidata selguse toomisega, kuigi mõni foorumis tegutsev suurtükiväelane oleks parem.
155mm saab täna polügooni kasutada ka üle 15km laskmiseks. Seda on tehtud varemgi. Positsioonid asuvad polügoonilt väljas Soodla veehoidla lähedal. Kooskõlastamist tuleb teha valdade ja Lennuametiga. Mitte et see kõik üks kaks kolm lihtne oleks, aga lasta saab. Probleemiks on tihti asjajamise kestvus ja vahel ka valla vastutulek.
Lühema distantsiga laskmiseks kasutatakse polügooni lõuna või põhja osas asuvaid positsioone. Sihtmärgiala asub igal juhul keskel.
Ehk sai selgemaks.
Demo laskmisi tegime isegi nii, et sihtmärgiala lõunaservas vaatas 1000 inimest, kuidas 155mm või 122mm polügooni kagunurgast lasi. Mürskude (peaaegu) ülelend oli kuulda. Sihtmärgid pealtvaatajatest umbes 500m.
Et võimalusi veelgi selgitada, siis:
155mm laskmiste ajal on Pioneerid oma tehnikaga sihtmärgialast läbi sõitnud. Jõuavad tõkestuseni. Ootavad kuni antakse "aken". Sama moodi tagasi. Nii lasti terve päeva ja sõideti sisse välja. Minu meelest tegi Vahipataljon sihtmärgi alast ükskord laskmiste päeval ka jalgsirännaku läbi. Põhimõte sama mis pioneeridel ehk sama mis päris sõjas. Mugavam oleks muidugi nagu keegi kuskil ütles - harjutusväli algab sealauda tagant ja lõppeb Valge mere ääres ...
Eespool kirjeldatud "ärastamiste" käigus omandatud maaalad on muidugi probleeme tekitanud, kuid ma ei mäleta, et neid poleks mõlemale poolele positiivselt lahendatud.
Ehk sai veel selgemaks.

[hillart]

Kah sõna sekka, kuna näen selles Aegviidu teemas hulganisti vasturääkivusi.
Olles 90-ndatel tihedalt seotud selles piirkonnas polügoni ja laskevälju kasutanud KL (Tl M käis sinna laskma) ja KV üksustega (Kalevi ÜJP väljaõppeala), siis esitan siinjuures oma versiooni polügoni saatuse kohta.
Maastikukaitsealast alates 1991.-st alates ei tea mina küll miskit, sest kuni 90-ndate lõpuni oli see territoorium KV aktiivkasutuses (Kalevi ÜJP - jalaväeõpe, laskmised kõigist olemasolevatest jalaväerelvadest, BTR-ide maastikuõpe, MP-de laskmine jne.). Kogu see aeg oli ka jutt ülemuste tasemel, et ikka valmistatakse ette sellele territooriumile KV polügoni väljaehitamist ja asjad on liikumas. Oli isegi juttu konkreetsetest summadest, tähtaegadest jne., jne. Ja jutt käis ikka tervest Aegviidu polügoni territooriumist. Sellel ajal siis omandasid väidetavalt nii mitmedki selle riigistamisprotsessi ja ametkondliku teabega kursisolevad ametnikud (või nende sugulased-tuttavad) endale Aegviidu polügoni alal krunte, et siis riigistamisprotsessi käigus sellest vastavat, omandamishinnast muidugi tunduvalt kõrgemat, kompensatsiooni endale välja võluda. Asi olla aga päädinud lõpuks sellega, mis lõppkokkuvõttes ka otsustavaks sai, et - ahnus ajab suu lõhki. Nimelt, tänu hõlptulu haistvate nn. maaomanike ülemõistuse kõrgetele kompensatsioonisoovidele, mis hakkasid mitmekordselt selleks projektiks ettenähtud summasid ületama, KaMin sellest ettevõtmisest peale pikaajalist järelemõtlemist, ka loobus. Värsked "maaomanikud" aga, kes nii väga lootsid kerge vaevaga rikkaks saada, seisid n.ö. lõhkise küna ees. Raha maatüki ostmiseks oli vett vedama läinud - maaomanik just-kui ollakse, müüdud oma "varandust" ei saadud, ja ka kasutada seda tänu maastikukaitse nõuetele nüüd ei saa. Aga sellest piinlikust seigast ajalugu vaikib.
Meie riigis toimunut kogu selle eksistentsi viimase perioodi jooksul pealtnäinuna, tundub ülalpool kirjeldatud versioon igatahes kõigist eelnevatest kõik-see usutavam.

[Martin Herem]

Erinevalt Hillartist (kellele ma ei vaidle antud juhul vastu) ei tea mina mitte ühtegi konkreetset "ärastamist". Ärge võtke minu kommentaari kui "... see ütles". Kuulukaid ja terooriaid olen muidugi kuulnud ... nagu kõigest muust maailmas sündivast.