Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[tommy]

Pika nõuka-aja meenutuse lõpetuseks tunneks aga huvi, et kas Lemetil väljaõppele muid etteheiteid ka oli?

Huvitav, kas see jutt, et NAs (erinevates üksustes)teenijad palju ja erinevatest relvadest lasta said on samuti....

Jutul, et see midagi kindlat ja kohustuslikku oli, ei ole mingit alust.

[Lemet]

Tommy, näri vahelduseks muru...see, et sinu tutvusringkond sai stroibatis labidavarrest lasta ja osade kogemus piirdus esimese harjutusega kas kord poole aasta jooksul või üleüldse ühel korral, ei ole mingi alus väita, nagu poleks SA utšepkades ja väeosades korralikku erialast koolitust jagatud. Rohkem ja parema kvaliteediga, kui seda suudetakse(mis osalt on loomulik-kui ikka tanke ei ole, siis tankitõrjujaid reaaltingimustele välja ei koolita ja jalaväelasele tankihirmu ei demonstreeri) ja mis märksa hullem, tahetakse EKVs teha. Kus kaadril pole kas aega, viitsimist või tahtmist väljaõppega tegeleda ( ma kujutan päris hästi ette, mis oleks tehtud sealsamas äraneetud SAs roodukomandöriga, kes polgu reedehommikusel rivistusel oleks kuulutanud, et vaadke, kaader on ka inimesed ja sestep laseme nüüd roodu isikkooseisu 70% ulatuses reede lõunast pühapäeva õhtuni linna, sest ohvitseridel on targematki teha kui alluvatega tegeleda.. Veelkord-kas keegi peab normaalseks, et EKV ükskõik millise allüksuse väljaõpe tohib olla see tõrvatilk, mille alusel väidetakse kogu ülejäänud EKV see meepott olema(milles mul ausalt öeldes veidi kahtlusi on)?

[Fucs]

Pika nõuka-aja meenutuse lõpetuseks tunneks aga huvi, et kas Lemetil väljaõppele muid etteheiteid ka oli?

Huvitav, kas see jutt, et NAs (erinevates üksustes)teenijad palju ja erinevatest relvadest lasta said on samuti....

Jutul, et see midagi kindlat ja kohustuslikku oli, ei ole mingit alust.

Jah.

Nali naljaks, aga NA oli selline hoomamatu suurus ja seal oli ikka absoluutselt kõike variante.
Ka selliseid, et ainus relv mida nähti oli labidas või kellu

Samas ma võin oma kogemusele tuginedes öelda, et näiteks Tamani diviisis panid kunagi 80-ndatel vähemalt mehed kõik 2 aastat mööda tiire, polügoone ja õppuseid ringi nagu oravad rattas.
OT aga selle iseloomustamiseks üks väike seik:
NA-s ikka oli kombeks, et vanakesed (teise aasta mehed ja edasi) tegid kõike vähem või ei teinud enam üldse, vöörihmad rippusid kelkaratel, hõlmad olid laiali, mütsid kuklas ja soengud olid nagu tsiviilis. Kui said juhuslikult kokku mõne teise väeosa sõduritega, siis esimese pilguga võis enamvähem 100% täppi panna, et kui palju mehed teeninud ja palju jäänud teenida. Eks siis ikka vahetati ka repliike. Põhiküsimus oli, et kust pärit ja palju demblini aega.

Nii ma seisin kunagi siis seal Tamani diviisi territooriumil suvel mingi polügooni ääres kui eemalt hakkas paistma tohutu kolonn. Tulid igasugu masinad ühes teeservas ja jalavägi teises teeservas suur tolmupilv ümber.
Kui meieni jõudsid need jalaväelased, siis ma vaatasin, et kõik on duhhid (noored). Kiilakad ja üldse sellise äraaetud väljanägemisega nagu NA-s kõik duhhid olid. Tuli aga välja, et enamus mehed lähevad sügisel koju. Seal olidki kõik sellised ära aetud ja said oma 2 aastat kellast kellani vett ja vilet. Seega sellisele küsimusele ei saa üheselt vastata.

[Lemet]

Isand Murygin, kas ma võin sellest nii aru saada, et meie jalaväe nooremkomandörid elavad kuue kuu jooksul vähemalt neli kuud režiimis kaks nädalat kasarmus ja nädal polügoonil ning tegelevad need polügoninädalad intensiivselt laskeharjutustega nii päeval kui öösel, õpivad juhtima Pasit ning saavad taktikalist ettevalmistust söögi alla ja peale?. Olles sealjuures füüsiliselt sedavõrd ära aetud, et 15 sekundit istumist oli küllaldane silma kinnivajumiseks. Kui nii, siis võtan kõik hapud sõnad tagasi ja kahetsen pattu...

[Tundmatu sõdur nr. 4]

4 x viimast posti kustutatud ja 1 x mees hoiatatud

[Lemet]

Lemet, ja ma kordan ka veelkord, et ära palun Tagalapati teenistust võta kui tervet EKV teenistust, vaid pigem kui tõrva meepurgis.

Kusjuures, Heini, ei ole tegu tagalapataljoniga

[Murygin]

Lemet kirjutas:

Isand Murygin, kas ma võin sellest nii aru saada, et meie jalaväe nooremkomandörid elavad kuue kuu jooksul vähemalt neli kuud režiimis kaks nädalat kasarmus ja nädal polügoonil ning tegelevad need polügoninädalad intensiivselt laskeharjutustega nii päeval kui öösel, õpivad juhtima Pasit ning saavad taktikalist ettevalmistust söögi alla ja peale?. Olles sealjuures füüsiliselt sedavõrd ära aetud, et 15 sekundit istumist oli küllaldane silma kinnivajumiseks. Kui nii, siis võtan kõik hapud sõnad tagasi ja kahetsen pattu...

Seda ma ei ole ju vàitnud. Ma rààkisin laskmise tihedusest erinevatel ametikohtadel. SBK ajal ning ka hiljem saab drille s88gi alla ja s88gi peale kyll. Ja erinevaid taktika harjutusi ka kindlasti. Vàhemalt mina sain oma ajateenistuse jooksul nii, et veri ninast vàljas. Vàhemalt Kalevi patis 6pitakse Pasi ka juhtima ja tundma. Ja rànnakute aeg on see 15 sekundi istumine kyllaldane silma kinnivajumiseks. Tegelikult on v6imalik ka pystijalu magada, kui tamp terve pàeva taga on olnud. Seda peaksid teadma ja oskama ka vanakooli NA mehed.

Rààkisin hiljuti yhe NA teeninud vanamehega, kelle terve kahe aastane teenistus m88dus kuskil Poola piiri ààres rongi vaguneid laadides. Mis taktikat tema sai ei oska 8elda.

[Lemet]

Tegelikult on v6imalik ka pystijalu magada, kui tamp terve pàeva taga on olnud.

On. Nagu on võimalik see ka rivis kõndides.

Rààkisin hiljuti yhe NA teeninud vanamehega, kelle terve kahe aastane teenistus m88dus kuskil Poola piiri ààres rongi vaguneid laadides. Mis taktikat tema sai ei oska 8elda.

Austet kaasfoorumlase Fucsi postitus pisut ülalpool võtab selle teema nii kenasti kokku, et polegi suurt midagil lisada. Meie sõjaväeringkonnas oli Tamanskaja vasteks rahvakeeles Železka- 24s motoriseeritud laskurdiviis, osa Lvovis, suurem jagu aga Javorovis, kus suur polügoon paiknes. Sealsest teenistusest pajatati üprus markantseid lugusid ning ülekäte läinud dembleid hirmutati sinna üleviimisega.

[Mercurius]

Järgeb natuke juttu, mida paljud foorumlased kindlasti väga ei taha lugeda ega tunnistada

Ilmselgelt on meil momentaalse sõjalise valmidusega probleeme. Kiirreageerimisvõime, kui selline, on välja toodud ka kaitseväe arengukavas.

Ilmselt jääme me lõpmatuseni vaidlema, kui kiire on kiire.
Ühelt poolt on arusaadavalt, mida kiirem, seda parem, kuid teiselt poolt paneb latti ette raha ja mõistlikus.

Ehk, seltsimehed, meil on probleem!
Millised on lahendused?

IMHO, kui meil on reservvägi, siis peaks seda valmiduse võimet üleval hoidma loomulikult reservistid.
Raha on ka juurde tarvis.
"Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?" teemas sai kunagi välja pakutud:

Tegelikult on olemas üks väike asi, mille peale annaks reservi kokkusaamise kiiruse mõistes väga palju ehitada.

Selle asja nimi on "Tasustatud RÕK puhkus".

Tegemist oleks siis 28 päevale lisaks kuni 7 päeva/aastas puhkusega, mida tööandja peab võimaldama ja keskmise palgaga tasustama ning töötajal on õigus võtta seoses RÕKis osalemisega.

Töövõtja panus on riigi kaitsmise kohustuse täitmine, tööandja panus selle toetamine. Tööandja, ehk omaniku, motivatsioon seda teha on tõdemus, et riigi kaitse kaitseb ka omaniku vara, tehtud investeeringuid ja tuleviku kasumit, äriplaani.


RÕK toimuks igal nädalal esmaspäevast pühapäevani oma väljaõppe üksuse juures kuni rühma tasemeni. Sisuliselt oleks igas väljaõppe pataljonis kogu aeg 1-3 rühma reserviste kohal.

Suures pildis oleks üks reservpataljon kohe olemas ja asjaolude eskalatsiooni korral saaks kuu ajaga brigaadikese jagu mehi kokku, sealjuures ilma mobilisatsiooni välja kuulutamata.

Kui reserviste hoitakse, eskalatsiooni korral, kohal rohkem kui nädal, tasub kehtestatud korra alusel päevaraha riik reservidest.
Väidan, et tänase päevarahaga pere nälga ei sure. Laenumehed peavad muidugi 1-3 kuuks põhiosamakse peatama vastavalt laenulepingule.

Kuna meil on kaks brigaadi, siis üle kolme kuu keegi "valmiduses" olema ei pea.

Reservistile tähendab "kuni 7 päeva/ aastas" tasustatud RÕK seda, et kord aastas ollakse valmiduses oma riiki kaitsta. Teadmine, et selle aja jooksul majanduslikult midagi ei muutu, võtab suuremad probleemid maha.
Samas teadmine, et iga aasta "teeme õues trenni", säilitab teatud valmisoleku nii vaimselt ja ka füüsiliselt ennast vormis hoida.

Antud korda (reservis pataljon/nädalas) ei pea sisse viima üleöö, eesmärgini võib liikuda samm-sammult, korraldades selliseid RÕK-e näiteks kord kuus erinevate väljaõppe pataljonide juures.

Minumeelest idee kaalumiseks tänase muutunud julgeoleku olukorra (ühiskondlik vastuvõtuvõime) ja tulevase riigikogu valimiste valguses.

P.S. KL on selline mugav umbmäärane suur asutus, millele saavad poliitikud ja muud juhtfiguurid alati osutada (riputada), kui midagi vaja kuidagi tagada, aga mujal võime vilets. Olgu sisekaitse, maakaitse, pääste, valmidused.....

100% nõus. Ei ole nii, et kui ei ole surmatõbi, siis saab KL ikka abi
Vot ei ole KL (oma eelarve ja inimestega) ravi iga haiguse jaoks.

[pagan]

Mind isiklikult kaitseliitlase finantsilise premeerimise programmid eriti ei motiveeriks.
(RÕK-i tasu, lisaprotsent pensionile jms. ideid on kõlanud siin ja seal.)
Kõlab nagu raha laialimäärimisena olukorras kus selle arvel võivad kahaneda paljude võimalused pensionini elada.
Mida see kaitseliitlasele näkku annaks? - 120€ aastas? Võibolla mõnele on suur raha.
Kaitseliidult võtaks ära miljon - kaks € aastas.

Samas kui selle raha kulutada kiiremasse reageerimisse, paremasse kaitstusse, suuremasse tulejõusse jne jne. Siis tooks edevam varustus kohale ka vihasemad mehed.
Või siis edevam varustus aktiivsematele?
Sest usk ülesannete teostatavusesse (ülesannete, mida kogu aeg juurde riputatakse), ELAVJÕU-KADUDE vabalt, kasvab.
Edevam varustus tõstaks ka prestiiži. Hetkel suhtutakse kohati KL-i kui EKV sõjasulasesse.

Ka Ukraina kogemus näitab, et vihased vabatahtlikud on ressurss mille laristamine on omariiklusele kahjulik ja isegi hukatuslik.
Kaitseliitlased on reeglina ennastohvedavalt abivalmid kodanikud, ühiskonna aktiivsed seadusekuulekad liikmed. Paljud on ka eestvedajad ja spetsialistid. Mõni relvahull muidugi ka sekka.
Ja vabatahtlike edukas panustamine on ka laiemalt innustav jõud.
Kohati resultatiivsemgi kui regulaararmee.

Mul on muidugi selline naiiv-idealistlik nägemus asjast. Aga omakasu mille pärast KL-i astutakse on ikkagi kaudne (pere ja pärandi säilimine), mitte see RÕK-i palk.

P.S. Iga elu laristamine on hukatuslik. Aga hetkel lastakse kesine KL kiirema reaktsiooni huvides esimeste seas käiku. Ja esimeste päevade tulemusel on mõju moraalile.
Turvavaip ja see retoorika.

[Fucs]

Selline uudis siis:
Putja allkirjastas määruse/seaduse, mille alusel saavad teiste riikide kodanikud astuda VF regulaararmee ridadesse.

В российской армии смогут служить иностранцы
Опубликовано Сегодня, 12:12

В poccийcкoй apмии cмoгут cлужить нe тoлькo гpaждaнe РФ, нo и инocтpaнцы. Пpeзидeнт Рoccии Влaдимиp Путин пoдпиcaл укaз, кoтopый внocит измeнeния в пopядoк пpoхoждeния cлужбы в poccийcкoй apмии.

- Вoeннocлужaщиe, являющиecя инocтpaнными гpaждaнaми, учacтвуют в выпoлнeнии зaдaч в уcлoвиях вoeннoгo пoлoжeния, a тaкжe в уcлoвиях вoopужeнных кoнфликтoв в cooтвeтcтвии c oбщeпpизнaнными пpинципaми и нopмaми мeждунapoднoгo пpaвa, мeждунapoдными дoгoвopaми Рoccии и зaкoнoдaтeльcтвoм Рoccии, — гoвopитcя в укaзe.

Чтoбы c инocтpaнцeм пoдпиcaли кoнтpaкт нa пpoхoждeниe вoинcкoй cлужбы, oн дoлжeн влaдeть pуccким языкoм и нe нaхoдитьcя пoд cлeдcтвиeм, имeть нeпoгaшeнную cудимocть или oтбывaть нaкaзaниe в видe лишeния cвoбoды.
Источник: kp.ua
http://ultramir.net/politics/europe/341 ... rancy.html

[Kapten Trumm]

Putja vist valmistub UKR-s separatistide lüüasaamiseks, separatistid ostutuvad ühtäkki VF armee võitlejateks, nashih bjut... - vastata tuleb VF regulaarvägede kogu jõuga ja eufoorias pööbel röögib kaasa.

[hillart]

... в cooтвeтcтвии c oбщeпpизнaнными пpинципaми и нopмaми мeждунapoднoгo пpaвa, мeждунapoдными дoгoвopaми Рoccии и ...

Nii koomiliselt kõlab venelaste poolt taoline formuleering. Ja seda samas, kui ise ollakase kõiki neid teadlikult rikkunud ja isegi nende mittekehtivust deklareerinud. Uskumatu, uskumatu.

[Kapten Trumm]

Nii ma seisin kunagi siis seal Tamani diviisi territooriumil suvel mingi polügooni ääres kui eemalt hakkas paistma tohutu kolonn. Tulid igasugu masinad ühes teeservas ja jalavägi teises teeservas suur tolmupilv ümber.
Kui meieni jõudsid need jalaväelased, siis ma vaatasin, et kõik on duhhid (noored). Kiilakad ja üldse sellise äraaetud väljanägemisega nagu NA-s kõik duhhid olid. Tuli aga välja, et enamus mehed lähevad sügisel koju. Seal olidki kõik sellised ära aetud ja said oma 2 aastat kellast kellani vett ja vilet. Seega sellisele küsimusele ei saa üheselt vastata.

Good point.
Kindlasti ei maksa vaenlase kohta järeldusi teha mingitest 30-40 aastat vanadest strobati lugudest. Võib arvata, et tänases infoühiskonnas (ka venelastel on midagi sinnapoole) ja rahade suhtelises nappuses vähemalt meie lähikonnas mingied porduväeosi ei peeta. Miskipärast stroibati lugusid ei kuule sealtkandist, kus sõjaks valmistuti - eelkõige väegruppides Ida-Euroopa riikides. Siinkandis võis igasugu asju olla, näiteks Tondi diviis oleks vist lahingusse sõitnud enamasti tendiveoautodel, sest jalaväe soomusmasinaid polnud seal isegi polgu jagu (see-eest tanke oli kõvasti).

Selge see, et need väeosad, mis NATO riigi vastu lahingusse lükatakse, valitakse arvestusega, et tuleb tõesti lahingut lüüa (kui mitte ohvri enda, siis nt ameeriklastega) ja need on päris kindlasti valmiduses, mis meid ületab. Taolisi ootamatuid ülesõjaväeringkonnalisi häireid harrastati nõuka ajal rutiinselt ja kunagi ei võinud väeosa teada, kas väravate läbimisel lüüakse stopper kinni ja antakse "otboi" , läheb sõiduks suurõpusele või sõtta, valmisoleku standard oli sama. Ja häda selle väeosa ülemale, kui mingis valmisolekunimekirjas olev diviis või brigaad sai hinde "mitterahuldav", kogu trall võis alata öösel ja kaadrisõjaväelased peksti pikema jututa väeossa tagasi lihtsalt selleks, et keegi saaks võtta aega, kui kiiresti polk väravast välja saab.

Veel põnevam võis olla neil, kelle teenistuse hulka kuuluski pidev lahinguolukorras olek - nt õhukaitse väeosad. Seal ei tehtud ainult niisama häiret, vaid kõrgem staap võis organiseerida mingi "piruka" ilma diviisi teadmata. Taolises rollis kasutati näiteks kauglennuväe lennukeid, kes üritasid madallennul, radaritele märkamatult õhukaitse barjääri ületada. Selline "vaenlane" võis nt tulla Ida-Saksamaalt, lendas 50 m kõrgusel mitusada kilomeetrit mere kohal ja üritas "sissetungi" kuskil kolmandas kohas. "Vastane" aga mingi kauglennuväe polgu näol aeti samamoodi pühapäeva öösel maast lahti, tehnika tuli kiiresti valmis sättida ja lendu saata.

[HeiniR]

Pagan,nõustun KL liikmete finantseerigu osas,lihtsalt ise mainisin varasemat rahajagamist ajateenistuse nö "kuumale reservile",mis tegelikkuses lonkas ja vähemalt minu silmis ei aita eesmärgile kaasa.


Eero,ma olen ka varem öelnud,et ma ei tee Kalevil ja Tagalal väga vahet, asukoht oli/on sama ja ka väljaõpe sama Keegi targem võiks muidugi seletada,mis neil tegelikkuses erinevust oli, sisuliselt üks ja sama väljaõppe koht ja tase.