Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Kapten Trumm]

Varjenditest olulisem on küsimus süsteemi olemasolust.
Tänase ja 80ndate vahe on enim selles, et eksisteeris järgiproovitud süsteem (seejuures armeega integreeritud), mida täna ei ole.
Punkrid on juba jäämäe veepealne osa.

[Illike]

N. Liidu okupatsiooni ajal olid mõned suured tsiviilkaitsevarjendid eelkõige teatud asutuste töötajatele. Nende varjendite mahutavust võime hinnata mõnisada inimest per varjend. Keegi minu teada nende varjendite arvu ja mahukust siiani siin foorumil välja toonud ei ole (parandage kui eksin) ning eeldada võib, et laiad elanike massid sinna varjenditesse ei mahtunud.

Hetkel võin veel praegugi peast vähemalt kuue varjendi asukohad 70-80ndate Tallinnas üles lugeda, kusjuures teps mitte nendele "teatud asutuste töötajatele". Ja et keegi tõepoolest neid numbreid pole välja toonud, siis igasugu "eeldamine" ei oma vähimatki tõepõhja. Ehk siis sama edukalt võib eeldada, et iga elanik oli varustatud varjendikohaga. Iseenda seisukohast- terve selle õndsa nõuka ajal oli vähemalt minul isiklikult teada vähemalt koht-kaks, kus saaks ohu korral varjuda. Erinevalt praegusest. Nii näiteks oli raudustega varjend Vabaduse pst koolimajas, Nõmme teel asuvates õppeasuutustes, Kadaka teel kahe asutuse all, Forelli tänava lõpus asuvas Flora kompleksis, Luha tänaval jm.Teatud asutuste alla kannataks vast reservatsioonidega arvata vaid Flora. Aga kõik need olid mäletamistmöödatöökorras, neid kontrolliti ja kontyrollkäikude ajal seisisd vastutajad suht valvel, sest järelmid võisid tulla suht karmid.

Me räägime Tallinnast. Räägime väikesest Lõuna-Eesti linnast. Õppuste korral tuli varjuda keldrisse, see oli kõik mis meile räägiti + vatimarli maskid. Teadsin ainult ühte varjendit, ühe asutuse hoovi taganurgas, vanaraua laos, kuhu jõudmiseks kulus aega pool tundi. See varjend oli selline ebameeldiv vett täis olev urgas.

[Kapten Trumm]

Sinu väikelinn polnud tõenäoliselt vastava ohuhinnangu järgi massihävitusrelva sihtmärk.
See tavaline kelder, kuhu sa varjuma pidid, oli ilmselt kuskil kartoteegis arvel lihtradiatsioonivarjena ja sind ohustanuks mingi tähtsama sihtmärgi tuumarelvaga ründamisel tekkiva radioaktiivse saaste pilv. Vatimarlimask seepärast, et see koht ei kuulunud keemiarelva kasutamise ohuga piirkonda ja kaitsta oli vaja alfa- ja beetakiirgust emiteeriva tolmu sissehingamise eest.
Miks kuskil kelder haises ja kuskil oli vesi - peaks nõuka ajal elanud inimesele selge olema (polnud uniformset korda).
Vägagi võimalik, et kaitset tavarelvade vastu ei peetud seal vajalikuks (polnud tõenäolise konventsionaalse tavarelvadega peetava sõja piirkond).

[Illike]

Sinu väikelinn polnud tõenäoliselt vastava ohuhinnangu järgi massihävitusrelva sihtmärk.
See tavaline kelder, kuhu sa varjuma pidid, oli ilmselt kuskil kartoteegis arvel lihtradiatsioonivarjena ja sind ohustanuks mingi tähtsama sihtmärgi tuumarelvaga ründamisel tekkiva radioaktiivse saaste pilv. Vatimarlimask seepärast, et see koht ei kuulunud keemiarelva kasutamise ohuga piirkonda ja kaitsta oli vaja alfa- ja beetakiirgust emiteeriva tolmu sissehingamise eest.
Miks kuskil kelder haises ja kuskil oli vesi - peaks nõuka ajal elanud inimesele selge olema (polnud uniformset korda).
Vägagi võimalik, et kaitset tavarelvade vastu ei peetud seal vajalikuks (polnud tõenäolise konventsionaalse tavarelvadega peetava sõja piirkond).

Nõus eelneva väitega, kuid selle väite valguses võib enamuse eelnevatest postidest lugeda müraks.

[Lemet]

Räägime väikesest Lõuna-Eesti linnast.

Võru? Haigla all olid mäletamist mööda päris muljetavaldavad rajatised...

[Kapten Trumm]

Nõus eelneva väitega, kuid selle väite valguses võib enamuse eelnevatest postidest lugeda müraks.

Kui Sa teadsid, et pead sireeni peale keldrisse ronima ja vatimarlimaski pähe tõmbama, järelikult eksisteerisid süsteemi tundemärgid.
Teadmine, mida teha ja vahendid, millega teha. Tänane gümnaasiumiõpilane näiteks üldjuhu ei tea, mispidi pikali visatakse või miks ei tasu ootamatut eredat valgust aknale uudistama tormata.
Ägedamad filmide vaatajad ei tea sedagi, et erinevalt filmist sõiduauto uks kuulide eest ei kaitse.
Pole lihtsalt süsteemi, mille üks osa on laiale publikumile enda lihakeha säilitamiseks vajalike oskuste õpetamine.

Mul näiteks tekib detsembri lõpus metsast linna jõudes arusaamatu vaistlik soov mõne lapse tehtud ilutulestiku paugu peale pikali visata.
Ju vist seepärast, et on süsteem, mis õpetab paugu peale varju otsima. Õnneks pole ma seda teinud, aga ideaaljuhtum peakski olema see, et teatud ohu tunnuste ilmnemisel (nt kõva pauk) järgneb automatiseeritud, vaistlik tegevus ja analüüsile aja kulutamine võib tähendada lihakeha hävimist

[Manurhin]

Kui strateegiliste tuumarelvadega hakkataks Tallinnat materdama poleks neist varjenditest üldse mingit kasu. Kes isegi jääks ellu hukkuks minemapühitud radioaktiivses varemehunnikus.

Ning ikkagi, kes ja miks peaks peaks tahtma Eestit tuumarelvadega maatasa materdada? Venemaale pakub Baltikum siiski territoriaalset huvi ehk teisisõnu, Venemaa oleks võimalusel kindlasti huvitatud baasidest Läänemere rannikul ja ka kohalikest loodusvaradest. Kui sa tahad naabrimehelt maja ära võtta, et sinna ise sisse elama kolida, siis pole just väga mõtekas tegu seda maja hakatuseks maha põletada. Suurem tuumarünnak Eesti pihta võiks teoreetiliselt tulla kõne alla hüpoteetilise Kolmanda maailmasõja lõpufaasis, kui Moskva on juba NATO vägede käes ja vihast lõhki minev Putin ei kohku enne kapituleerumist puhtalt kättemaksu nimel tagasi enam mitte millegi ees. Kui Venemaa tahab lihtsalt Eestit ära vallutada, siis oleks kasulik see maa-ala võimalikult tervena kätte saada. Radioaktiivse saasta sees kogu infra uuesti ülesehitamine poleks eriti mõeldav. Ja kui juba massihävitusrelva kasutada, miks siis tingimata tuumarelva? Keemiarünnak teeks enam-vähem sama töö ära, infra saaks vaid minimaalseid kahjustusi ja ründemürkide neutraliseerimine keemiakoldes on oluliselt lihtsam kui tuumaplahvatuse tagajärgedega tegelemine. Õigupoolest ründemürgid hajuvad mõne aja jooksul isegi ja suurim probleem saaks olema laipade matmisega. Ja tänapäevases linnas neid laipu ikka tekiks virnade viisi. Suur hulk inimesi suht väikesel alal, moodsate elamute ja büroohoonete sundventilatsioon teeks poole "tööst" juba ise ära.

[Manurhin]

Minu väide on, et tänane seis ei ole oluliselt kehvem kui ta oli NL okupatsiooni ajal. Jah tõepoolest ei ole mõned suured varjendid enam töökorras, gaasimaskide varud kadunud ja pole tsiviilkaitseõppusi aga mis siis. Soomlastega meid võrrelda ei andnud tollal ega anna ka nüüd. Tsiviilelanikkond on sama palja p...ega nagu oli ta 25 a tagasi.

Mina ütleks, et mõned üksikud (iseasi, kui suured) varjendid on praeguseks veel niivõrd-kuivõrd töökorras ehk siis samas seisus nagu nad nõukaajast jäid. Enamus on lammutatud või siis metallikrattide ja vandaalide poolt kõigest vähegi väärtuslikust tühjaks tehtud ja lagastatud, tihti ka vett või prügi täis.
Gaasimaskide juttu ma enam pikalt üle nämmutama ei hakka - pole maske ja noorem põlvkond ei oskaks neid suuremas osas ilmselt kasutadagi. Huvitav, kuidas jätkub klantspaberit iga kahe aasta tagant enne valimisi postkastide ummistamiseks, aga ei jätku selleks, et kasvõi üksainus A4 mõõtu tsiviilkaitseteemaline voldik välja anda? Muidu loetakse küll igasuguste probleemide parimaks lahenduseks voldikute trükkimist (juhul kui tavapärane abinõu - probleemi ignoreerimine - enam ei aita).

[Illike]

Räägime väikesest Lõuna-Eesti linnast.

Võru? Haigla all olid mäletamist mööda päris muljetavaldavad rajatised...

Kas Sa Võrus ja Võru haiglas oled käinud? Kujutad Sa ette sinna minekut? Tead Sa milleks Võru haigla ehitati? Vőru haigla oli Tartu evakuatsioonihaigla ja asub Kubijal, eramajade rajoonis, linnast mitu minutit autosőitu. Őppisin 80 ndatel Võrus ja mina ei mäleta mitte ühtegi tsiviilkaitseőppust. 70ndatest, kui ma elasin ühes teises väikelinnas, sellest ajast mäletan paari tükki. Nii, et väide ei päde

[Lemet]

Servapidi meditsiinisüsteemiga seotuna julgen kinnitada vähemalt kahe suuremahulise tsiviilkaitseõppuse toimumist Võru haigla osalemisel 80-ndate esimeses otsas. Kuhu ka Kilulinnast vastavaid seltsimehi toimetati. Ja õhtust manustamist pandi neile järgmisel hommikul kõvasti pahaks. Nii et haigla ja lähem ümbrus olid siiski kaetud.

[Illike]

Servapidi meditsiinisüsteemiga seotuna julgen kinnitada vähemalt kahe suuremahulise tsiviilkaitseõppuse toimumist Võru haigla osalemisel 80-ndate esimeses otsas. Kuhu ka Kilulinnast vastavaid seltsimehi toimetati. Ja õhtust manustamist pandi neile järgmisel hommikul kõvasti pahaks. Nii et haigla ja lähem ümbrus olid siiski kaetud.

Ei vaidle vastu, võis olla süsteemi sisene õppus. Paraku töörahvas ja muu linnakodanik ei teadnud sellest midagi. See tähendab, et linnas ei olnud sellest midagi kuulda.

[Smith]

Sinu väikelinn polnud tõenäoliselt vastava ohuhinnangu järgi massihävitusrelva sihtmärk.
See tavaline kelder, kuhu sa varjuma pidid, oli ilmselt kuskil kartoteegis arvel lihtradiatsioonivarjena ja sind ohustaks mingi tähtsama sihtmärgi tuumarelvaga ründamisel tekkiva radioaktiivse saaste pilv. Vatimarlimask seepärast, et see koht ei kuulunud keemiarelva kasutamise ohuga piirkonda ja kaitsta oli vaja alfa- ja beetakiirgust emiteeriva tolmu sissehingamise eest.
Miks kuskil kelder haises ja kuskil oli vesi - peaks nõuka ajal elanud inimesele selge olema (polnud uniformset korda).
Vägagi võimalik, et kaitset tavarelvade vastu ei peetud seal vajalikuks (polnud tõenäolise konventsionaalse tavarelvadega peetava sõja piirkond).

Sinu väikeriik pole tõenäoliselt vastava ohuhinnangu järgi massihävitusrelva sihtmärk.
See tavaline kelder, kuhu sa varjuma pead, on ilmselt kuskil kartoteegis arvel lihtradiatsioonivarjena ja sind ohustanuks mingi tähtsama riigi tuumarelvaga ründamisel tekkiva radioaktiivse saaste pilv. Vatimarlimask seepärast, et see koht ei kuulu keemiarelva kasutamise ohuga piirkonda ja kaitsta on vaja alfa- ja beetakiirgust emiteeriva tolmu sissehingamise eest.
Miks kuskil kelder ei haise ja kuskil pole vett - peaks Eesti ajal elavale inimesele selge olema (on uniformne kord).
Vägagi võimalik, et kaitset tavarelvade vastu ei peeta siin vajalikuks (pole tõenäolise konventsionaalse tavarelvadega peetava sõja piirkond).

[Smith]

Minu paroodiat saad ümber lükata ainult väitega, et Nõukogude liidu juhtkond oli ülim ja Eesti Vabariigi valitsuses on olnud üle kahekümne aasta lollpead. Aa ... marli näo ette panemist meil praegu ei õpetata. Kui see saaks tehtud , oleks Lõuna-Eestis tsiviilidega asjad korras.

[Manurhin]

Minu paroodiat saad ümber lükata ainult väitega, et Nõukogude liidu juhtkond oli ülim ja Eesti Vabariigi valitsuses on olnud üle kahekümne aasta lollpead. Aa ... marli näo ette panemist meil praegu ei õpetata. Kui see saaks tehtud , oleks Lõuna-Eestis tsiviilidega asjad korras.

Aga ehk lugupeetud kaasfoorumlane tooks mõne konkreetse näite Eesti Vabariigi valitsuses üle kahekümne aasta olnud ülitarkade ja ettenägelike tegelaste tsiviilkaitse arendamise alastest edulugudest?

[Kapten Trumm]

Aga ehk lugupeetud kaasfoorumlane tooks mõne konkreetse näite Eesti Vabariigi valitsuses üle kahekümne aasta olnud ülitarkade ja ettenägelike tegelaste tsiviilkaitse arendamise alastest edulugudest?

Mina ka ootaks, eriti väärtuslik oleks võrdlev analüüs Soomega (väga huvitav oleks ses kontekstis võitlus Suur-Helsinki ruumis vs Tallinna ruumis).
Vaatame, ka inglise sepp suudab rahapaki ka sinna panna, kus suu on (või suudab toota ainult irooniat- viimane on laialt levinud, mitte eriti väärtuslik ostkus)