www.militaar.net

Tartu oleks ka kindlasti vähemalt ühe Minuteman tüübiga litaka kirja saanud. Raadi ei olnud teps mitte vähetähtis sihtmärk.

EDIT: Kuskilt artiklist on meelde jäänud, et amide sõnul oli neil Külma Sõja ajal umbes kümme lõhkepead sihitud Eesti pihta. Vist oli kogu spektrum-alates lühimaarakettidest kuni kõvemate asjadeni. Pead muidugi ei anna kuna kirjutan mälu järgi.

Mind huvitaksid konkreetsed faktid selles müstilisest Soome valmisolekust.
Ma tunnen paljusid soomlasi (enamus ca.30 aastased). Ei ole neil mingit joodi kodus , elavad samasugustes majades nagu meie.
Ei õpi nende lapsed koolides tuumarünnaku korral/sõjaolukorras tegutsemist, olen järgi küsinud.
Koolides ja kortermajades on neil jah enamuses varjendid.
Palju on taasiseseisvunud Eesti ehitanud uusi kortermaju ja koole ?
Kui suur või väike protsent Eesti elanikest elab uusehitistes ?
Pannes kohustuseks kortermajade ehitamisel rajada keldrikorrusele tsiviilkaitsevarjend -
võite kindlad olla , et see tõstab hinda nii palju , et keegi neid ehitama ei hakka.
Saad ühe taolise korteri hinnaga ehitatud eramaja, kus ei pea olema varjendit.
Võin kindlalt väita - EI pea ka Soomes eramajas olema.
Sada muud lääne-pehmo kohustust on eramaja ehitamisel aga mitte tsiviilkaitse nüansid.

Vanem generatsioon jagab seda teemat vähe rohkem vanast ajast.
Veelkord - tsiviilkaitse olukord Eestis on kehv ! Ei vaidle vastu.
Pole ka Soomes see olukord nii hea kui sageli ülistatakse.
Olen käinud Helsinki linna punkrites millest meie võime vaid und näha.
Samuti on ka seal põllu peale ehitatud massiliselt uuselamurajoone kuhu on püstitatud puitkarkass/kivimaju, ilma keldriteta.

Keegi võiks välja tuua faktid , kui suurele osale Soome rahvast on varjendikohad olemas.

Veidi offtopic aga siiski. Meile jõuab sageli Soome kaitseväe positiivsem pool. Palju jama ja probleeme neil on - me sageli ei tea.
Paljud militaarteemadest jagavad soomlased näiteks arvavad, et meie oleme jube sõjard rahvas. Palju on meil Kaitseliitlasi. Kaitseliitlastel
on kodus automaadid (!) Palju missioonikogemustega mehi jne. Eks meie promo jätab meie olukorrast parema mulje kui tegelikkus on ja vastupidi.

Katsugem tugineda rohkem faktidele. Mitte lihtsalt emotsionaalselt pooltõdedega laita Eestit ja kiita Soomet.

Ei õpi nende lapsed koolides tuumarünnaku korral/sõjaolukorras tegutsemist, olen järgi küsinud.
Koolides ja kortermajades on neil jah enamuses varjendid.
Palju on taasiseseisvunud Eesti ehitanud uusi kortermaju ja koole ?
Kui suur või väike protsent Eesti elanikest elab uusehitistes ?
Pannes kohustuseks kortermajade ehitamisel rajada keldrikorrusele tsiviilkaitsevarjend -
võite kindlad olla , et see tõstab hinda nii palju , et keegi neid ehitama ei hakka.

Miks me ei räägi ühiskondlikest hoonetest, tootmishoonetest jne, kus arvestatav kamp rahvast igal hetkel viibib?
Või näiteks rohkete uute kaubanduskeskuste maa-alustest ruumidest, mis niikuinii ehitatakse?
Kõik vehivad siin selle uuselamute arvuga. Paljud teist seal uuselamus (või paneelikas) reaalselt kohal on? 10 tundi päevas tuleb?

Siiski tuleb tunnistada, et Soomes on täpselt samad süsteemi olemasolu tunnused olemas, nagu olid siin vanasti.
Täna Eestis pole ainsatki taolist tunnust näha. Olen kuulnud, kuidas katsetatakse sireene, käinud punkrites, päästeameti kodulehel leiate kohe avalike varjendite plaani ja häiresignaalid.
Keegi tegeleb sellega igapäevaselt (vastav tegelane andis isegi Postimehele intervjuu ja kummutas seal meie tarkade tarkusi) ja küllap seal kruvi peale keeratakse, kui püssirohu lõhna tunda on.

Muideks, olen arvestused teinud 200 m2 katusealuse pinnaga eramaja materjalide+ostutööde (mida ise teha ei saa) maksumusest moodustab umbes 60 m2 põrandapinnaga täiesti maa-alune, 0,5 m paksusest raudbetoonist seinte ja laega keldriruum kuskil 10%, 60 m2 mahub lõdvalt 30-40 inimest. Arvan, et kui piirduda 10 m2-ga, siis on kulu mõni protsent - noh jätate naturaalparketi ja mullivanni panemata....Ühesõnaga, see jutt suurest kallidusest on ülespuhutud ja põhineb emotsioonidel.

Eramajade alla varjendi rajamise kohustust pole ju keegi väitnudki. Palju on Eestis uusi koole ehitatud- selle 20 aasta jooksul ikka päris palju. Lisaks veel suured juurdeehitused juba olemasolevatele hoonetele. Korterelamuid on samuti rohkelt püsti pandud. Kui ka need kahe kuni nelja pere elamud sisse lugeda, tuleb üleEestiline number vast ikka neljakohaline. Paljudes neist mingilgi määral tsiviilkaitsele on mõeldud...pakun, et mitte üheski. Küll aga on mõnedki tuttavad endale eramut ehitades täiesti vabatahtlikult rajanud keldrikorruse, milles kannatab vajadusel varju otsida. Lihtsalt igaks juhuks, nagu üks neist uudistajatele kostis.

Vaata arvusid eelmises postis, 150 000 eurot maksva põlluküla eramaja hinnast annab korralik betoonist, perekonda mahutav täiskelder võibolla 10 000 eurot - st peenrahast antud summade juures on jutt. Umbes samas % skaalas on ka korrusmajade alused ehitised (kindlasti ei ole see % määrav) - kinnisvaramulli ajal maksid inimesed ülehinnatud eluruumide eest ekstra kaugelt suuremaid summasid ja keegi ei köhinudki.

Smith kirjutas:Keegi võiks välja tuua faktid , kui suurele osale Soome rahvast on varjendikohad olemas.

Perioodil 1954 - 2010 ehitati Soomes kokku varjendikohti 3 807 600 inimesele, mis jaguneb 48 000 varjendi vahel (elanikke Soomes on umbes 5,48 miljonit). Jagunevad varjendid hoonete milles nad asuvad kasutusotstarbe järgi selliselt: 37% elumajades (kortermajades), 22% tööstushoonetes, 11% laohoonetes, 12% koolides ja 14% spetsiaalsetes varjenditeks ehitatud rajatistes.

2010. a seisuga ei ole 50 vallas ühtegi varjendit ja sellistes valdades elab kokku umbes 170 000 inimest. 285 vallas on varjendikohti vähem kui 50% elanikest ja sellistes valdades elab kokku 1,9 miljonit inimest.

90% varjenditest on hoonete sisse ehitatud betoonvarjendid ja 10% on kaljudesse rajatud varjendid.

Aastas ehitatakse praegu umbes 600-700 varjendit ja seal on umbes 60-65 000 kohta. 38% nendest ehitatakse kortermajade juurde. Raha kulub selleks 60 miljonit eurot aastas, millest pool on just varjendi nõuetest tekkiv lisakulu ehk tavapärast ehituskulu ületav kulu. Keskmine varjendi suurus on 66 m2. Keskmise kortermaja varjendi rajamise hind on 1952 eurot varjendi ruutmeetri kohta. Korteri ruutmeetri maksumust tõstab varjendi nõue 30 euro võrra.

Kapten Trumm kirjutas:Muideks, olen arvestused teinud 200 m2 katusealuse pinnaga eramaja materjalide+ostutööde (mida ise teha ei saa) maksumusest moodustab umbes 60 m2 põrandapinnaga täiesti maa-alune, 0,5 m paksusest raudbetoonist seinte ja laega keldriruum kuskil 10%, 60 m2 mahub lõdvalt 30-40 inimest. Arvan, et kui piirduda 10 m2-ga, siis on kulu mõni protsent - noh jätate naturaalparketi ja mullivanni panemata....Ühesõnaga, see jutt suurest kallidusest on ülespuhutud ja põhineb emotsioonidel.

Soomlaste reeglid on sellised, et varjendi suurus peab olema 2% eluhoonete korruse pindalast. Miinimumsuurus on 20 m2.

Kulu ei ole ainult betoonikulu. Varjendil peab olema spetsuks, filtreeriv ventilatsioon, kuivkäimla ja veepaak kui mõnda asja mainida. Need tuleb betooni hinnale juurde liita.

No varjendite vahele veidi teemasse ka ikka:

Bonni Rahvusvahelise Konversioonikeskuse (BICC) koostatavas militariseerituse pingereas asub Eesti Euroopas üheksandal ning maailmas 21. kohal.

BICC eile avaldatud raporti andmed pärinevad möödunud aastast ning reastavad 152 riiki globaalse militariseerituse indeksi (GMI) järgi. GMI peegeldab sõjaväe tähtsust riigile võrreldes ülejäänud ühiskonnaga ning hõlmab mitmeid näitajaid nagu näiteks kaitse-eelarve ja sisemajanduse kogutoodangu suhe.

http://www.postimees.ee/3022125/eesti-o ... -esikumnes

Kõik vehivad siin selle uuselamute arvuga. Paljud teist seal uuselamus (või paneelikas) reaalselt kohal on? 10 tundi päevas tuleb?

Kus sa siis sõja ajal oled ? Kõik istuvad ühispunkrites hommikust õhtuni ?

Siiski tuleb tunnistada, et Soomes on täpselt samad süsteemi olemasolu tunnused olemas, nagu olid siin vanasti.
Täna Eestis pole ainsatki taolist tunnust näha. Olen kuulnud, kuidas katsetatakse sireene, käinud punkrites, päästeameti kodulehel leiate kohe avalike varjendite plaani ja häiresignaalid.
Keegi tegeleb sellega igapäevaselt (vastav tegelane andis isegi Postimehele intervjuu ja kummutas seal meie tarkade tarkusi) ja küllap seal kruvi peale keeratakse, kui püssirohu lõhna tunda on.

Esita palun siis selle süsteemi faktid . Mis hoonetel mis varjendid peavad olema. Lihtne külajuttude tase: " Olen kuulnud , kuidas katsetatakse sireene". Aga kus ? Terve Soome on sireenidega kaetud ? Või alates teatud elanike arvuga asulatest? Ma olen kuulnud kuidas Pärnus häiresignaale katsetati. Äkki mõni soomlane kuulis ka ? Nüüd pasundab kuskil foorumis , missugune tsiviilkaitsesüsteem Eestis on. Mis sest , et Pärnus nood ei toimi enam.

Muideks, olen arvestused teinud 200 m2 katusealuse pinnaga eramaja materjalide+ostutööde (mida ise teha ei saa) maksumusest moodustab umbes 60 m2 põrandapinnaga täiesti maa-alune, 0,5 m paksusest raudbetoonist seinte ja laega keldriruum kuskil 10%, 60 m2 mahub lõdvalt 30-40 inimest. Arvan, et kui piirduda 10 m2-ga, siis on kulu mõni protsent - noh jätate naturaalparketi ja mullivanni panemata....Ühesõnaga, see jutt suurest kallidusest on ülespuhutud ja põhineb emotsioonidel.

10 000 euro eest 60m2 betoonlaega täiskelder? Kusjuures materjal koos tööga (mida ise teha ei oska) ?
Ütleme , et 150 m3 augu viskad labidaga ise (Mitte ei telli koppa ca.45 euri tund +KM ).
Saalungilauad ja -prussid ajad ka ise saega oma metsast toodud kuusest (ca 3 km2 lauda + toestuseks prussid ! ), naelad saad tasuta kuskilt.
Kui betooni valad põrandale 20 cm , seintesse 20 cm ja lakke 50 cm : lakke 30m3 , põrandale 12 m3 ja seintesse 16 m3. Kokku 58 m3.
C40/50 surveastmega betoon maksab keskeltläbi 100 euri/m3 +KM. Seega kokku 6960 eurot betoonile.
8 mm armatuurvõrk põrandale maksab ca 5 euri m2 - 300 eurot. Pannes seintesse 400mm sammuga topelt horistonaaltarmatuurid 12mm (kokku 448 meetrit) ja 400 sammuga 12 mm topeltvertikaalvardad (kokku 400 m) läheb see maksma 848 meetrit x 0.8 euri jm - 678 euri.
Lae armeerimisega vaevalt tavaline tsiviil hakkama saab. Kuid sinna kulub samuti (minimaalselt) 1500 meetrit 12 mm armatuuri - 1200 euri.
Selle 0,5 meetri paksuse lae armeeringu kohta tuleks kindlasti hankida projekt, kus on ruumi mõõtmetele vastavad arvutused tehtud.
Saame betooni osa hinnaks ca. 9100 euri. See on lihtsa betoonkasti materjali (osaline) hind.
Sellele lisaks võiks eeldada, et seintesse tuleb põletada vesieristus , asukohast olenevalt paigaldada trenaaž. Kui ei taha, et see külmakast maja päris maha jahutab põranda kaudu - paigaldada seinte välispoolele , põranda alla , soojustus. Ehk võiks laes ka pirn põleda ? Mingi elementaarne ventilatsioon olla ? Sisustusest ma ei hakka üldse rääkima , seda ei pruugi ju vajada. Pikutad pimedas palja betooni peal.

Paljud asjad on esmapilgul väga lihtsad ja odavad.
Ma tahaks näha sinu arvutuskäiku.
Mina ei suudaks kuidagi 60m2 , poole meetrise vahelaega betoonpunkrit valmis ehitada sellise eelarvega.

alban kirjutas:

Smith kirjutas:Keegi võiks välja tuua faktid , kui suurele osale Soome rahvast on varjendikohad olemas.

Perioodil 1954 - 2010 ehitati Soomes kokku varjendikohti 3 807 600 inimesele, mis jaguneb 48 000 varjendi vahel (elanikke Soomes on umbes 5,48 miljonit). Jagunevad varjendid hoonete milles nad asuvad kasutusotstarbe järgi selliselt: 37% elumajades (kortermajades), 22% tööstushoonetes, 11% laohoonetes, 12% koolides ja 14% spetsiaalsetes varjenditeks ehitatud rajatistes.

2010. a seisuga ei ole 50 vallas ühtegi varjendit ja sellistes valdades elab kokku umbes 170 000 inimest. 285 vallas on varjendikohti vähem kui 50% elanikest ja sellistes valdades elab kokku 1,9 miljonit inimest.

90% varjenditest on hoonete sisse ehitatud betoonvarjendid ja 10% on kaljudesse rajatud varjendid.

Aastas ehitatakse praegu umbes 600-700 varjendit ja seal on umbes 60-65 000 kohta. 38% nendest ehitatakse kortermajade juurde. Raha kulub selleks 60 miljonit eurot aastas, millest pool on just varjendi nõuetest tekkiv lisakulu ehk tavapärast ehituskulu ületav kulu. Keskmine varjendi suurus on 66 m2. Keskmise kortermaja varjendi rajamise hind on 1952 eurot varjendi ruutmeetri kohta. Korteri ruutmeetri maksumust tõstab varjendi nõue 30 euro võrra.

Kirjutasin parasjagu oma eelmist vastust, ei näinud seda posti.
Müts maha , võtan kaks sammu tagasi.
Hästi argumenteeritud , faktipõhine vastus.
Pole midagi vastu kobiseda.

Sellist väitlust siit foorumist eeldakski. Mitte külajuttudel ja ja emotsioonidel põhinevat laialivalguvat mula.

Raamatust "Võõrväed Eestis" lk 40, peatükk VI Tsiviilkaitse väeosad ja asutused

Sõjalised formeeringud
-258. üksik tsiviilkaitse polk Jõhvis
-5565. tsiviilkaitse mat-tehn varstuse ladu Kehra ligidal
-704. tsiviilkaitse sidesõlm Vardjal (samas, kus linnaväline juhtimispunkt)
-ENSV tsiviilkaitse staap, juhtimiskeskus Rannavärava bastionis, tsiviilkaitsekursused, mõõteseadmete töökoda, sidetöökoda, linnade ja rajoonide staabist

Tsiviilkaitseobjektide põhiosa moodustasid kodanikukaitse otstarbeks rajatud või selleks kohandatud ja sisustatud varjendid, mida oli 1990. a ainuüksi Tallinnas üle 290 (u 60 000 inimesele)- Eestis kokku oli veebruaris 1986 tsiviilkaitse jaoks arvele võetud 543 varjendit (enam kui 100 000 inimesele), 7343 lihtradiatsioonivarjet (780 000 in) ning 21 000 keldrit (1 854 170 in) (tsitaat muutmata kujul).

Korteri ruutmeetri maksumust tõstab varjendi nõue 30 euro võrra.

Tallinnas on uute korterite ruutmeetrihind praegu vahemikus 1500-2000 eur/m2, seega kõige hirmsamal juhul (1500 eur/m2) on varjendi kohustusega kaasnev hinnalisa korteri hinnale 2%.
Mis on veelgi väiksem kui arvasin (umbes oleks pakkunud 5-10%), seega väited kinnisvara tohutust kallinemisest on jama.

Allikas: http://www.kv.ee/?act=search.simple&com ... 8&keyword=

Keskmise kortermaja varjendi rajamise hind on 1952 eurot varjendi ruutmeetri kohta

Mis pole ka teab mis kallis number, meil tehtud võistupakkumises küsisid ehitajad maapealse, soojustatud, FIBO-st seinte ja kandevprofiilist laega 20 m2 tehnohoone ehituse eest jämedalt 1000 eur/m2 (lihtsalt võrdluseks üks ehitushind värskest hankest).

Kapten Trumm kirjutas:Tsiviilkaitseobjektide põhiosa moodustasid kodanikukaitse otstarbeks rajatud või selleks kohandatud ja sisustatud varjendid, mida oli 1990. a ainuüksi Tallinnas üle 290 (u 60 000 inimesele)- Eestis kokku oli veebruaris 1986 tsiviilkaitse jaoks arvele võetud 543 varjendit (enam kui 100 000 inimesele), 7343 lihtradiatsioonivarjet (780 000 in) ning 21 000 keldrit (1 854 170 in) (tsitaat muutmata kujul).

Kas varjendite ehitustehnilised nõuded on ka kusagil välja toodud? Mind huvitab just erinevus varjendi ja lihtradiatsioonivarjendi vahel.

21. aprill 2014 Postimehes oli sellest juttu - ma kahjuks ei taibanud säilitada. Netis on artiklist ainult pool.
Mäletan, et sõna "varjend" jaguneb neljaks kategoogiaks I, II, III ja IV - ülerõhu taluvuse järgi, viimane olid "sorditud"
Lihtradiatsioonivarje on nt tavaline paneelmaja kelder, mis on kohandatud seal pikemaajaliseks suure inimhulga viibimiseks (WC, filterventilatsioon). Need pole varjendid.
Varjend ja varje on nõuka süsteemis eri asjad.

Smith kirjutas: 10 000 euro eest 60m2 betoonlaega täiskelder? Kusjuures materjal koos tööga (mida ise teha ei oska) ?
Ütleme , et 150 m3 augu viskad labidaga ise (Mitte ei telli koppa ca.45 euri tund +KM ).
Saalungilauad ja -prussid ajad ka ise saega oma metsast toodud kuusest (ca 3 km2 lauda + toestuseks prussid ! ), naelad saad tasuta kuskilt.
Kui betooni valad põrandale 20 cm , seintesse 20 cm ja lakke 50 cm : lakke 30m3 , põrandale 12 m3 ja seintesse 16 m3. Kokku 58 m3.
C40/50 surveastmega betoon maksab keskeltläbi 100 euri/m3 +KM. Seega kokku 6960 eurot betoonile.
8 mm armatuurvõrk põrandale maksab ca 5 euri m2 - 300 eurot. Pannes seintesse 400mm sammuga topelt horistonaaltarmatuurid 12mm (kokku 448 meetrit) ja 400 sammuga 12 mm topeltvertikaalvardad (kokku 400 m) läheb see maksma 848 meetrit x 0.8 euri jm - 678 euri.
Lae armeerimisega vaevalt tavaline tsiviil hakkama saab. Kuid sinna kulub samuti (minimaalselt) 1500 meetrit 12 mm armatuuri - 1200 euri.
Selle 0,5 meetri paksuse lae armeeringu kohta tuleks kindlasti hankida projekt, kus on ruumi mõõtmetele vastavad arvutused tehtud.
Saame betooni osa hinnaks ca. 9100 euri. See on lihtsa betoonkasti materjali (osaline) hind.
Sellele lisaks võiks eeldada, et seintesse tuleb põletada vesieristus , asukohast olenevalt paigaldada trenaaž. Kui ei taha, et see külmakast maja päris maha jahutab põranda kaudu - paigaldada seinte välispoolele , põranda alla , soojustus. Ehk võiks laes ka pirn põleda ? Mingi elementaarne ventilatsioon olla ? Sisustusest ma ei hakka üldse rääkima , seda ei pruugi ju vajada. Pikutad pimedas palja betooni peal.

Paljud asjad on esmapilgul väga lihtsad ja odavad.
Ma tahaks näha sinu arvutuskäiku.
Mina ei suudaks kuidagi 60m2 , poole meetrise vahelaega betoonpunkrit valmis ehitada sellise eelarvega.

Sa jätsid maha arvestamata hoone vundamendi, sokli ja aluspõranda maksumuse, mis selle punkri ehitamise arvelt rajamata jääb. Põrandale piisab ka 8cm betoonikihist. Sel ei pea olema eriomadusi. Seinad on lihtsam ja odavam laduda üles õõnesbetoonplokkidest, armeerida ja täisbetoneerida. Või lasta kokku laduda nn vundamendiplokkidest (0,4x0,6x1,2 m plokk maksab täna 28,8€) , saad sama raha eest kolm korda paksemad (radiatsioonikindlus) ja samas mitte eriti nõrgemad seinad. Vahelagi on odavam tellida paneelidena ja keskenduda vaid kohapeal monoliitimisele. Poolemeetrise monoliitbetoon lae raketis võib tõesti olla paras peavalu rajada.