Ei ole Soomes mingit strateegilist sügavust, mis meist parem (sügavam) oleks.
Soome strateegline piirkond on tihedalt asustatud lõunaosa, piirilt Helsinkisse on umbes samapalju kui piirilt Tallinna.
Lisaks - Soome maastik on kui peegelpilt (peegelduse telg on Soome lahe telg), Peipsi järve asemel on seal Saimaa järvistu ja selle ning Soome lahe vaheline kitsus on ka umbes samalai kui meil Ida-Virus. Ja pealinnad asuvad samuti Soome lahe ääres, teine teisel pool.
Vastase pealöök ei lähe lihtsalt lõunast põhja, vaid idast läände. Soome lennuväebaasid ei asi ka mingis sügavuses, Karjala oma ning Rovaniemi oma pole ka piirist just väga kaugel. Sügavuses asub ainult Pirkkala.
PS! Eestlane ei suuda isegi naabriga kahepeale muruniidukit osta, mida kumbki vajab 1x nädalas 1-2h. Ikkagi kipub nii olema, et mõlemad vajavad seda samaaegselt või on üks teinud midagi, mis teisele ei meeldi.
Jagatud hävituslennukitega kipuks samamoodi välja kukkuma. Kui isegi rahuajal kuidagimoodi saaks kokkulepitud, et kes opereerib, kus paiknevad, kes käsutab jne, siis sõjalise ohu korral laguneb kogu see heatahtlik koostöömudel kokku ning igaühel küüned enda poole. Nägime sedasama ka koroonakriisi-aegu, kus soomlasetele üleöö eestlastele müüri ette ehitasid ja meie esimese asjana oma lõunapiiri relvastatud ratsapatrulliga "kinni keerasime". Soome ja Läti on meie riigi parimad sõbrad...
Eestlastega polegi mingeid probleeme - asju kraavi on ajanud ikka Leedu Vürstiriik ja selles võib kindel olla, et hävituslennukite Balti eskadrilli (või laevastiku eskaadri) soetamise tingimuseks Leedu poolt saab olema Leedu võtmeroll, nende asumine Leedus või muu taoline, millega Leedu saab kasu rohkem kui teised.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.