www.militaar.net

Rootsi arengutest pikem artikkel WSJ-st

Wooden targets hide among the pine trees at the Gotland island army firing range, silhouettes depicting foreign invaders, their faces twisted with malice.

They bear no unit insignia, no flag patches. But the Swedish army recruits peppering the targets with machine-gun fire this fall knew exactly who the enemy was: Russia’s 76th Guards Air Assault Division.

https://www.wsj.com/articles/russian-ag ... 1609859853

Rootsis on NATO-ga liitumise pooldajate arv lähenemas liitumist vastustavate rootslaste arvule, mõlemaid on ligi kolmandik, selgub äsja avaldatud uuringu tulemustest.

Ajalehes Dagens Nyheter edastatud detsembrikuise küsitluse andmete kohaselt pooldab NATO-ga liitumist 33 protsenti ja vastu on 35 protsenti vastanutest, vahendas portaal EurActiv.com. Ülejäänud umbes kolmandik ei ole küsimuse suhtes oma otsust teinud.

https://www.err.ee/1608070738/rootsis-o ... staste-arv

Eks Venemaa agressiivne käitumine ja Rootsi enda riigikaitse nõrkus tekitab huvi liitlaste vastu. Iga Vene hävitajate sööst Rootsi suunas ja "seeneliste" luusimine sõjaväebaasi ümber tõstab natuke NATO pooldajate hulka, kuigi viimane tegevus ei ole NATO vaid puhtalt kohalike sisekaitseüksuste vastutus.

Mina annaks Vene kindralstaabile ja poliitikutele medali, tubli sihipärase töö eest, Rootsi NATO-sse tõukamisel. Kõige paremini mõjuvad just need pommitajate otsesööstud Rootsi peale ja sõjalised õppused, kus varjamata harjutatakse swenssonitele löögi andmist, rääkimata õhupiiri rikkumistes ja allveelaevadest Rootsi vetes. Aga kuna idanaaber tunnetab ainult jõudu, siis arvab ta, et oma "võimsuse" demostreerimisega just hirmutab kõhu lahti neil "mandunud sukkpükstes Lääne p...rassidel", reaalselt hoomamata, et mida tugevam sarnane surve, seda vankumatult suureneb ka toetus NATO-le ja erinevalt "külma sõja" ajast, et pista Rootsi meedia ka juhtumeid kalevi alla, vaid lööb kella. Loodame, et idanaaber jätkab intensiivselt oma "tublit tööd" rootslastega

Kui tänane Välisilm tuleb järelvaatamisse, tasub vaadata. Kaitseminister Luik ja Peeter Kaldre. Saate 1. pool Rootsi kaitsevõime tugevdamisest (taastamisest), 2. pool intervjuu Tsihhanovskajaga.
https://etv.err.ee/1608074998/valisilm

Jah, tasub eilset Välisilma vaadata.
Muuhulgas öeldi seal:

Gotland ei ole aga muidugi mitte ainus koht, kuhu kaitseeelarvesse lisanduv 40 protsenti rahast läheb. Oluliselt tugevneb õhukaitse, Rootsi on ostnud Patriot süsteeme, 60 hävituslennukile lisandub veel 40, neljale allveelaevale lisandub viies, suureneb armee ja kasvab ajateenistusse kutsutavate noorte hulk.

Jonas Haggreni sõnul tuleb juurde ka brigaade ja rügemente. "Mereväes tugevneb allveelaevade võimekus ja me moderniseerime oma korvette lisades neile õhukaitsevõimekuse ja õhujõududes jätkame Gripeni hävitajate aredamist. Samuti püüame me suurendada kaugmaarakettide võimekust," lausus Haggren.

Positiivne

Ühtlasi on taastasid nad vabatahtliku ajateenistuse. Soovijaid on rohkem kui kohti, nii et ajateenistusse võetakse vaid parimaid. Samas 4000 ajateenijat aastas pole just palju aga alguseks asi seegi.

Taastasid ajateenistuse? 4000 ajateenijat aastas 100 000-lisest valimist?!

Ilmselt on rootslaste ajateenistuse taga ikkagi peamiselt soov värvata rohkem kaadrisõdureid. Kui nad kutsuksid teenistusse samadel alustel nagu Soomes, siis peaks aastas koolitatavate ajateenijate hulk olema suurusjärgus 40-45 tuhat ehk üle 10x rohkem.

Eks uuesti süsteemi käivitamine ning kadunud kogemuste taastamine võtab oma aja.
Loodame, et võtavad vaikselt tuurid üles ja asi areneb!

Võrreldes Rootsi varasema (või ka Soome või Eesti mudeliga) on Rootsi puhul tõepoolest keeruline tegelikult rääkida ’üldise ajateenistuse taastamises’. Sisuliselt nimetaksin ma seda pigem ’vabatahtliku, selektiivse ja piiratud ajateenistusmudeli käivitamiseks’. Olemuslikult on see Rootsi uus mudel üsna sarnane Norra omale, kus samuti on kõigile väeteenistusikka jõudvatele poistele ja tüdrukutele kohustuslik vaid n-ö ankeedi täitmine, kuid teenistusse kutsutakse vaid selleks soovi avaldanute valitud paremik.

Aga olukorras, kus nt Rootsi maaväe suurus ka pärast hüppelist eelarvetõusu pole 2025. aastaks plaanitud olema suurem kui vaid 3 brigaadi, siis polegi sellise väe jupikaupa mehitamiseks mõistlik ega vajalik kustuda aastas teenistusse rohkem kui 4-8000 meest ja naist. Võib eraldi arutelda selle üle, kas 3 brigaadi on Rootsi-suguse riigi jaoks palju või vähe, aga kuni neil neid brigaade on plaanitud vaid 3, siis oleks igal aastal 100 000 väeteenistusikka jõudva mehe ja naise ajateenistusse kutsumine pehmelt öeldes tarbetu.

Minu teada on Rootsi mudel rohkem kohustuslik kui Norra oma.
Norra vajab arvu X ajateenijaid, mille nad täidavad vabatahtlikega.
Rootsi vajab arvu X ajateenijaid, mille nad täidavad ... enda poolt valitud kodanikega. Need 4000+ ei ole kõik vabatahtlikud, kuigi neid oleks selle arvu ulatuses piisavalt. Üleeelmisel aastal läks vist 2 noormeest isegi kinni, sest nad keeldusid ajateenistusse minemast. Rootslased valivad omale vajalike oskuste, teadmiste ja omadustega inimesi. Nad teevad selleks üsna põhjaliku isikuuuringu. Nii rääkis mulle KVJ.
Soomlased võtavad "riigi teenistusse" kõik meessoost kodanikud kes kõlbavad ja naised kes tahavad. Ma olen ka aru saanud, et mitte kõik kaitseväe "ajateenistuses" teenivad kodanikud ei tee seda püssiga.
Leedu võtab arvu X, mis koosneb ainult vabatahtlikest.
Eesti võtab kõik sobivad, + naised kes tahavad.

Et siis Rootsi KRA vms. selgitab välja, et Sven Svensson ja Karl Ohlquist sobivad ajateenistusse, aga Björn Höönberg mitte, ja edaspidi on SS-ile ja KO-le kohustuslik ajateenistus läbida?

Huvitav mudel.

Mitte ainult.
Kui Sven ja Karl ei taha minna ajateeniatusse ning Björn tahab, siis lähevad ikkagi kaks esimest kui nemad sobivad rohkem.
Vot see on kohustuslik ajateenistus.
Rootsi KRA kulutab sellele uuringule umbes päeva isikuga koos ja teadmata hulga enne seda veel taustauuringule. Kutsealune ise peab ka ikka mingeid ankeete eelnevalt täitma.

No kui ma ikka ei taha Rootsis ajateenistusse sattuda, küllap ma oskaks ennast ankeetides ja testides kõlbmatuna näidata