julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

Postitus Postitas EOD »

Martin Herem kirjutas:
Vabandan võõras teemas parasiteerimise pärast, kuid ma kasutan juhust ja küsin ühe asja mida ammu olen tahtnud küsida.
Kas fotol olevad hülsid on padrunina tules lõhkenud?

Lugu ise on selline, et julgeolek konfiskeeris pärast lahingut 200 padrunit. Ehk siis midagi poleks tohtinud punkrisse jääda. Need hülsid on aga punkrist.
TT kestasid on vaid paar sellist.
Minu teooria on selline, et kui meestel sai otsa automaadi ja ehk ka püstoli moon, siis jäi tulejõud nii lahjaks, et julgeolek sai ligi ja ... granaadid või lasud lähedalt. Osa vindi moona oli siiski peidetud ja jäi tulle. Need on tegelikult enamuses tõenäolise akna juurest.

Granaadi link on fotole lisatud veidi naljaka loo pärast. Kaevamise alguses rääkisin mina kõigile, et karta pole siin midagi. Kõik mis väärtuslik, selle võttis julgeolek kaasa. Mõne aja pärast tuli üks link. Siis teine. Ikka niimoodi ots/külg ees ja meie sikutame maast lahti - no pole siin granaate ju! Siis hakkas tulema neid kesti ... siis muudki põlemata staffi ... laskmata padruneid pole leidnud aga väike hirm on, et äkki jäi ka mõni granaat peitu :shock:
Kuna kaevajad on haritud/kogenenud vanad kalad ja granaadi tööst ma midagi ikka jagan, siis väga suurt hirmu muidugi pole. Pealegi arvan ma, et metsavennad selles punkris, kasutasid hoopis "... kaigast". Ei tea kas EOD tunneks sellegi killud ära? Mingid imelikud fragmendid on punkrist väljastpoolt leitud.
Padrunid paistavad jah tulle jäänud olevat, kuna plahvatuse suund on olnud seest väljapoole. Kontaktlaenguga hävitamisel litsub väline plahvatus kestad kokku. Paistab, et padrunid on olnud tihedalt pakituna, kuna kõigil kestad lõhki. Lihtsalt tulle visates lööb kuulid eest ära ja kest deformeerub vähem. Muidugi "kiire" püssirohu puhul, nagu näiteks 5,45x39 paukpadrunites, lööb kesta ikka lõhki, kuigi kuulil suurt inertsi pole.
Link on RG-42 oma, kuid sobib ka F-1 "sidrunile". Vastupidi ei sobi kui linki mitte painutada.
RG-42 ja "pudrunuia" lõhkepead on küll sarnased, kuid siiski selgelt eristatavad. Sakslasel on lõhkelaengu ja korpuse vahel papist vöö, RG-42 korpuse sees aga vahvlimustriga terasplekist killuvöö.
Sütikud on täiesti erinevad, sakslasel jääb viskekoha lähedusse portselanrõngas, mis ei idane ega mädane, venelasel aga sütiku link.
Plahvatuskohast mõnekümne meetri raadiuses võib leida iseloomulikke detaile - sütiku või "pudrunuia" varre kinnituse keermestatud osi, viiteelemente...
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

Postitus Postitas Manurhin »

Kriku kirjutas:On seal veel vana mets peal? Kui jah, võid üritada puudel laskevigastusi kaardistada.
Laskevigastused vaevalt enam näha on, ammu kinni kasvanud selle aja peale. Küll aga saab metalliotsijaga kontrollida, kas puud metalli sisaldavad. Muidugi tasub meeles pidada, et kolhooside ajal naelutati karjamaade ja -teede äärsed okastraadid tihtipeale kasvavate puude külge. Ise olen küttepuude tegemisel mitu korda leidnud puu seest sügavale sisse kasvanud naela koos mõne cm okastraadiga. Väljast polnud absoluutselt midagi aru saada.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

Postitus Postitas oliver »

Laskevigastused on selle ajaga kerkinud koos puuga nii umbes 5m kõrgusele.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36335
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

Postitus Postitas Kriku »

Misasja???
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

Postitus Postitas oliver »

Puu ju kasvab koos tema sees oleva kuuliga. Või jääb kunagi maapinnast 50cm kõrgusel puud tabanud kuul 60 aasta möödudes samasse kohta?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36335
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

Postitus Postitas Kriku »

Jah. Kõik, kes lapsena on puu sisse nimetähti lõiganud, võivad kinnitada. Puu kasvab alt laiusesse.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

Postitus Postitas metssiga »

1950. aastal oli Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi bandiitide hävitajate pataljonides reavõitlejate standardrelvaks Mauser 98k.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

Postitus Postitas Martin Herem »

Metssiga teab.
Puude puhul tasub arvestada, et lahingu ajal võisid nad olla mõne sentimeetrise läbimõõduga ja isegi kui kuul puud tabas, siis sinna sisse ei jäänud midagi. Kui punker oli ehitatud tihnikusse, siis pole puudelt täna midagi otsida.
Vahel on siiski suured puud sellest ajast säilinud. Näiteks M.Kiudsoo on rääkinud ühest vaatluspostist punkri juures.
Q
Liige
Postitusi: 302
Liitunud: 26 Jaan, 2006 20:48
Kontakt:

Re: julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

Postitus Postitas Q »

Väga huvitav teema. Tunnen huvi DP-28 hülsside kohta. Kas kuulipildujad jätavad vintpüssist erineva lööknõela jälje tongile või on kestal mõni teine iseloomulik deformatsioon?
EOD
Liige
Postitusi: 4694
Liitunud: 12 Jaan, 2006 15:57
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: julgeolekujõudude relvastus sissidega võitlemisel?

Postitus Postitas EOD »

Lööknõela jälg kapslil on küll üks tunnus konkreetse relva tuvastamiseks, samuti ka lööknõela avast luku esipinnal kapslile jäänud jälg. Siiski varieeruvad need ka sama tüüpi relvade puhul. Erinevatel pinkidel valmistatud detailid, tööriistade kulumine...
Pigem otsiksin kestatõmmikust ja kestaheitjast jäänud jälgi - nii kuju kui vastastikust asetsemist. Samuti salve mokkadest jäänud jälgi - DP puhul peaksid kaks jälge olema suht sama kujuga, kuid Mosinil erinevad, kuna paremalt poolt toetub padrun salves korpusele ja vasakult eraldi-kestaheitjale (otsetška-otražatelj).
Muidugi roostetanud kestadelt on neid jälgi raske leida.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist