Oa tänava matused

Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36336
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Oa tänava matused

Postitus Postitas Kriku »

Oa tänavalt leitu viib uurijad 1704. aasta suve algusesse, mil Tartu alla jõuab kindralfeldmarssal Boriss Šeremetjevi juhitud Vene jalavägi ning Tartu komandant Carl Gustaf Skytte asub organiseerima linna kaitset.

Vene väed asuvad Tartut pommitama 11. juunil. Piirajaiks on 23 000 Vene vägede sõjameest. Tartut kaitseb 5000 Rootsi vägede sõdurit. Pidevast pommitamisest hoolimata ei anna Tartu alla. 3. juulil saabub Narva piiramiselt siia ka Vene keiser Peeter I, kes otsustab rünnaku põhiraskuse suunata Vene väravale ja selle lähiümbruse müürile, mis piirneb Emajõega.

13. juuli õhtul alustavad venelased tormijooksu. Linna kõigilt kaitsepositsioonidelt kutsutakse sõjamehed seda sissemurret peatama. Võitlus kestab kella üheksani hommikul. Tartu komandant Skytte otsustab alla anda, et vältida venelaste vägivalda linnakodanike kallal.

Selline sündmus tähendas kahtlemata suurt madinat, püssirohuhaisu ja surijate oigeid. Tartu kaitsjaid langes 700 ringis, vallutajate kaotused ulatusid 5000 haavatu ja langenuni.

Oa tänava kanalisatsioonitööde käigus välja tulnud ühis- ja üksikhaudades puhkavad kõikide märkide järgi Peeter I armee noored mehed, osal on kaelas ka õigeusu rist. Kui palju võib niisuguseid matuseid Tartu linnamüüri taga veel olla, ei tea keegi.
https://tartu.postimees.ee/7256637/arhe ... -avastatud

Pilt
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Oa tänava matused

Postitus Postitas Manurhin »

Huvitav, et kuulitabamused on saadud lagipähe. Ehk polegi tegu niisama lahingus surma saanute vaid hoopis mingil tolle aja viisil hukatutega? Käis korraks peast läbi mõte, et võibolla olid sõdurid otse linnamüüri all ja ülevalt tulistati, aga siis tuli meelde, et tulelukuga püssist püstloodis otse üles või alla tulistada ei saa - püssirohi pudeneks süütepannilt maha. Nii et äkki mitte Tartu ründajad, vaid hoopis ründajate kätte sattunud ja hukatud kaitsjad või muud linnakodanikud? Tunduks tulelukuga relvade ajastul justkui loogiline, et kaks tugevat meest tõmbavad hukatava selili või kõhuli ja siis kolmas põrutab kuuli lagipähe (nii ei ohusta see kinnihoidjaid). Kes see viitsis hukatavat kuskile puu või posti külge ikka kinni siduma hakata kui sai ka lihtsamalt ja kiiremini. Eriti kui hukatavaid oli hulgim.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36336
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Oa tänava matused

Postitus Postitas Kriku »

Pealaes on augud 3 koljul.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Oa tänava matused

Postitus Postitas Jaanus2 »

Ei pea tingimata otse ülalt alla laskma, ründajad võisid üles tulla ka kallakust, olles kaitsjate poole kummargil. Sel ajal kanti silmatorkavaid peakatteid ja peanupud olid hea märklaud.
Kasutaja avatar
Satakas
Liige
Postitusi: 2346
Liitunud: 21 Jaan, 2005 0:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Oa tänava matused

Postitus Postitas Satakas »

Manurhin kirjutas:Huvitav, et kuulitabamused on saadud lagipähe. Ehk polegi tegu niisama lahingus surma saanute vaid hoopis mingil tolle aja viisil hukatutega? Käis korraks peast läbi mõte, et võibolla olid sõdurid otse linnamüüri all ja ülevalt tulistati, aga siis tuli meelde, et tulelukuga püssist püstloodis otse üles või alla tulistada ei saa - püssirohi pudeneks süütepannilt maha. Nii et äkki mitte Tartu ründajad, vaid hoopis ründajate kätte sattunud ja hukatud kaitsjad või muud linnakodanikud? Tunduks tulelukuga relvade ajastul justkui loogiline, et kaks tugevat meest tõmbavad hukatava selili või kõhuli ja siis kolmas põrutab kuuli lagipähe (nii ei ohusta see kinnihoidjaid). Kes see viitsis hukatavat kuskile puu või posti külge ikka kinni siduma hakata kui sai ka lihtsamalt ja kiiremini. Eriti kui hukatavaid oli hulgim.


Eestlaetavate ajastul olnuks mahalaskmine üks rist ja viletsus. Milleks seda kui võinuks lihtsalt mõne kõvema esemega vastu pead koputada?
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5166
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Oa tänava matused

Postitus Postitas Manurhin »

Satakas kirjutas:Eestlaetavate ajastul olnuks mahalaskmine üks rist ja viletsus. Milleks seda kui võinuks lihtsalt mõne kõvema esemega vastu pead koputada?

Huvitaval kombel sellist kõva esemega vastu pead koputamist hukkamismeetodina ei kasutatud, vähemalt mina pole küll sellest kuulnud. Kuigi põhimõtteliselt ju võinuks. Aga ikkagi hukatav kas poodi üles, tõmmati rattale või raiuti pea maha. Teatud juhtudel ka keedeti elusalt, valati sulatina ühest või teisest seedekulgla otsast sisse jne., aga viimaseid vist Põhjasõja ajal enam ei kasutatud. Ja kui ilmusid tulirelvad, siis loomulikult hakati ka surmamõistetuid maha laskma - lihtne, kiire ja kindel variant. Aga antud juhul tundub akf! Jaanus2 pakutu täiesti usutav olevat.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36336
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Oa tänava matused

Postitus Postitas Kriku »

"Krahv Monte Cristos" kirjeldatakse hukkamist nuiaga pähe löömise teel.

Traditsioonilistel hukkamisviisidel on vähemalt varakeskaega kui mitte paganlikku aega ulatuvad sümboolsed tähendused (poomine kui ohverdamine Odinile, ratastamine kui ohverdamine Päikesele jne). Kõrgkeskajal muidugi selle peale enam keegi ei mõelnud, aga rööpad olid juba seatud. Näiteks rattale tõstmise ja seal liikmete purustamise asemel hakati muidugi lihtsalt maa külge siduma ja rattaga liikmeid purustama nagu Patkuli puhul, aga side varasema traditsiooniga on olemas. Hukkamisviis oli seotud ka kuriteoga (mõõgaga hukkamine oli traditsiooniliselt relvastatud kurjategijate jaoks). Ivan Julma poolt sõjavangide elusalt keetmist ei peetud jõleduseks mitte tegevuse enda pärast (see oli keskajal ka Euroopas traditsiooniliselt ette nähtud paljude kuritegude eest, näiteks valerahategemise), vaid selle pärast, et nii talitati linnuse alistunud kaitsjatega.

Hukkamine oli igal juhul rituaalne toiming, sellele ei vaadatud kui lihtsalt isikust lahti saamisele. Utilitaarsed kaalutlused võib kõrvale jätta.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline