Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

[Lemet]

Denes Kattego...
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/l ... d=64529264

...Luftwaffe pikeeriva sööstpommitaja...

...Läänemere põhjast tõstetakse üliharuldane pommitaja üles...

Huvitav, kuivõrd haruldase masinaga siiski tegu on, muuseumides on nii kenasti värvi all olevaid kui ka vee alt välja toodud isendeid päris mitmeid ette juhtunud ja mingi üliharuldusega just tegu olla siiski ei tohiks. Kui just lennukõlbulikke masinaid silmas ei peeta.

[pagan]

Denes KattAgo. Loodetavasti oli näpukas.
Ta vähemasti ei karda oma nime artiklite juurde alla panna.
Juhuslikult tunnen teda pikka aega ühe kodanlik-organisatoorse-tegevuse kaudu.
Ta tõesti otseselt militarist ei ole ja tõlgib pigem sõna sõnalt teadmata omakeelseid erialaseid spetsiifilisi termineid.
Aga nime lisamine võimaldab tagasisidet anda ja paremaks muutuda!
Kui ma teda peaksin nägema, siis ma juhatan ta siia foorumisse nõu küsima.

Vigade viitamisel võiks õige(-ma) variandi ka välja tuua, saaksime kõik targemaks. Mõnel juhul on ka eesti keeles ühene termin välja kujunemata.
Teinekord on ka juba tõlgitavas originaalmaterjalis "maakeeli lihtrahvale" vead sees.
Pikeeriv sööstpommitaja... hm?...
Inglisekeelses wikipedias on "dive bomber" ... otsetõlge "sukeldus pommitaja"??

[Lemet]

Minupoolne küll. Herr Kattago- tegelikult esinevad tal sellised vead (paraku enamuses siiski rohkem hooletusst ja kontrollimatusest tingitud) militaarteemalistes kirjutistes pidevalt. Viimases artiklis norrakate Skjold kaatrite kohta aetakse südamerahuga sassi miil ja meremiil ning kuulutatakse Norra ranniku pikkuseks 1400 km. Ja mis kõige kurvem- hoolimata osundamisest ei vaevugi artiklite autorid oma vigu parandama. Eksimine on loomulik, keegi meist pole ilmeksimatu, küll on aga vigade parandamata jätmine kurjast, vähemasti minu meelest. . Sööstpommitaja teemal on siin foorumis ennegi arutatud, terminina on enne "sööstmist" olnud kasutusel pikalt pikeeriv pommitaja märksa selgem ja mõistetavam. .

[Lemet]

Denes Kattago...

...sõjakopterid Mikojan Mi-25...

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=64587762

[metssiga]

Nüüd läheb vist vähe OT, aga ikka tõlkimise kohta. Üks asi on need elementaarsed tõlkejamad, aga teine - no mida peaks see vaene filoloogi haridusega tõlk ja toimetaja tegema vähegi asjalikuma teksti juures (kui ta ise veel sealjuures ei teagi, kusotsast püssil "pauk" välja tuleb). Vaatasin nii huvi pärast, kui palju on erinevaid sõjandustermineid seoses sõnaga "suits". Suitsukatet või suitsugranaati teavad vast kõik, kes pole ise sõjaväes ega sõjas olnud. Aga, tulemused siis sellised. Tänase Vene armee tekste ei viitsinud otsima hakata, aga eks suures sõjas võitles ja võitis ikka Punaarmee - neil leidsin 4 terminit. Tänastes (1986, 1998 ja 2001) sõjandussõnastikes oli eesti keeles 9 sõna. Wehrmachtil oli koos eesliitega "rauch" ligi 40 terminit! Muidugi on ka neid võimalik korrektselt eesti keelde tõlkida, aga see nõuaks juba asja sisulist tundmist.

[Würger 190G]

Starman kaabel, History, kell 1800 ÕHUVÕITLUSED ... jahiretk Bismarckile...

On olemas selline amet nagu SIGNALIST

...tulistada kõigist relvadest korraga külitsi..

... mürsud maandusid..

ei jõua rohkem, ajab jooma, hea, et külma õlutit on!

Nüüd vaatan pilti ja panen taustaks Motorheadi

[Castellum]

Postimehe veebileht pani eile üles artikli: "Tallinna külastab Briti hävituslaev". Esimesed kommentaarid juhtisid tähelepanu, et võiks midagi parandada, aga ajakirjanik(?) Toomas Randlo on oma uudiskeelendit nii heana pidanud, et selline uudis ripub senini...artikli sees vilksatab küll läbi ka 'hävitaja'...

[Lemet]

Samas uudises on veel räägitud "lennudekist", mis vähemalt minu jaoks seostub lennukikandjatega. Sedasorti laeval, mis hetkel Tallinna sadamas seisab, on vast siiski tegu helikopteri maandumisplatsi või parimal juhul maandumisväljakuga. Pluss veel muidugi tähelepanuväärne teadasaamine, et on olemas selline ametikoht nagu "hävituslaeva kapten".

[tommy]

Mind isiklikult küll häirib ingliskeelse sõna destroyer levinum meil kasutatav vaste-hävitaja.
Kui me laevaklassidest räägime.
"Tallinna külastab Inglise hävitaja",....toob kohe silme ette midagi muud, nimelt hävituslennuki.
Pigem siis juba sõjalaeva puhul nt. "miiniristleja".
Pole kah ehk päris "see", kuid IMHO parem kui "hävitaja".
"Hävituslaev" tundub jah vähe "metsa poole"....

[Würger 190G]

Ja saksa keeles hävitaja:
http://en.wiktionary.org/wiki/Zerst%C3%B6rer

http://de.wikipedia.org/wiki/Zerst%C3%B ... lugzeug%29

http://de.wikipedia.org/wiki/Zerst%C3%B6rer_1934

Nii lennuk (Bf-110) kui ka eskaadrmiiniristleja kõik ühe sõnaga ehk siis hävitaja.

[hillart]

Tegelikult polegi küsimus mitte ainult sõjanduslikus terminoloogias vaid tõlke kvaliteedis üldiselt. Ja seda ei saa öelda mitte mingi ühe või kahe publikatsiooni kohta, vaid see paistab olevat täielik katkulaadselt levinud surmahaigus eesti keelele. Miks just ma selliselt end väljendan? Aga seepärast, et selline tõlketegevus paistab olevat juba üldiselt aktsepteeritud ja kõik tunduvad kangesti rahul olevat. Vähemasti ei paista keegi ega kusagil selle vastu otsustaval tasemel sõna võtnud. Pigem vastupidi - avalikkuse ees on olnud sõnavõtte, kus taolistele asjadele vaadatakse kui loomulikule nähtusele ja, et nii just-kui peakski olema.
Ajendas mind seekordset sõnavõttu sügav nördimustunne, kui just-just lugesin (loen) paljukiidetud Toby Harnden´i Andreas Arduse poolt eesti keelde tõlgitud teost "Surnust tõusnud mehed". Kohati on isegi raske lausetest aru saada ja neid peab lausa mitmeid kordi üle lugema, et siis peas sõnad eesti keelele sobivasse järjestusse panna, saavutamaks arusaadavust. Tõlkijale tuleb muidugi au anda, et sõjandusalaste terminite osas on ta vähemalt osaliselt üritanud vastavaid sõnaraamatuid kasutada ja sobivaid eestikeelseid vasteid otsida, aga ega need iga kord ikka päris sobivalt konteksti ei klapi küll. Pluss kaunis sageli esinevad toortõlked, kus tõlkija on tõenäoliselt endas nii kindel olnud, et pole vaevaks võtnud oma arusaama tõelevastavust järele kontrollima ning - jälle aps sees.
Lugedes seda raamatut, torkab silma, et vastavalt kirjatüki arengule teeb ka tõlkija oma vilumuses edusamme. Raamatu viimane komandik on igatahes tõlke osas juba tunduvalt parem, kui see selle alguslausetes oli.

P.S.
Ühesõnaga - jamaks on selle tõlketegevusega siin Eestis kujunenud. Mingi järelvalve selles osas peaks siiski olema, arvan ma. Lõppude-lõpuks on ka see (eesti keel) ju meie riigi ja rahva rahvuslik rikkus ning selle aktsepteeritud (aga seda paistab see ju olevat) lörtsimine on järjekordne ürask meie rahvusliku identiteedi karkassi kallal. Kaua võib?

[Lemet]

Kohe, isand hillart, saad foorumi autoriteetide käest kolaka. Ja täis õiglast raevu esitatakse Sulle masside esindaja poolt surematu vastuväide- Mida Sa ISE oled teinud (peale virisemise loomulikult ), et kirjakeelt edendada...

Aga kui tõsiselt, siis tuleb paraku nõustuda kellegi Miku kommendiga sellesama viimase PM artikli alt ja kurbusega tõdeda, et ilmselgelt on saabunud nähtavasti aeg, mil "...ära iialgi usu Eesti ajakirjanikku, kuna viimane on enamasti ebapädev ja loll...." Kui selle viimase üle võib veel diskuteerida, siis esimese määratlusega tuleb vaid ohates nõustuda.

[hillart]

Kohe, isand hillart, saad foorumi autoriteetide käest kolaka. Ja täis õiglast raevu esitatakse Sulle masside esindaja poolt surematu vastuväide- Mida Sa ISE oled teinud (peale virisemise loomulikult ), et kirjakeelt edendada...

Vastavalt oma pädevustasemele saadan iga viimase kui dokumendi tagasi ja ei võta neid vastu enne, kui need keeleliselt korda tehtud on. Kuigi see protseduur mõnikord küllaltki närvesöövaks osutub, tuleb tunnistada. Samuti üritan panna tegelasi ISE oma kirjatükke ära tegema, selmet mugavam ning kiirem variant valida ja neid esitamiseks nende eest ära teha (kuigi sellisel juhul läheb kordades vähem aega jne. ...).
Muidugi saaksin veel selliselt talitada, et lihtsalt ei ostaks neid raamatuid, sest turumajandus (võlusõna, mis just-kui kõik korda teeks) peaks ju siis kõik paika panema, aga nagu ma juba ütlesin, siis minu ainuisikuline mitteosalus selles äris ei mõjuta üldpilti vist mitte eriti. Ja kuna eelpoolkirjeldatud tendents nii üldine on, siis jääksidki need kirjatükid minu poolt (vaatamata nende keelelisele väärakusele) lugemata. Nii, et - parem ma siiski arendan oma dešifreerijavõimeid ja saan uuemast kirjasõnast pildi ette, kui et ei loe enam üldse midagi. Kuid see ei tähenda, et ma asjade senise arenguga kangesti rahul olen. Seda kindlasti mitte.
Tegelikult aga antud juhul ma tõepoolest ei oskagi öelda, et mida selle jama vastu teha võiks. Lihtsalt konkretiseerisin probleemi olemuse. Aga mõtteainet peaks see andma.
Pean silmas ka tõsiasja, et viimase aja tõlgetes polegi probleem enam niivõrd oskussõnade vääras kasutuses (kõrvaldatav suhteliselt lihtsate võtetega), kuivõrd juba eesti keele enda vääras pruukimises (värdjalikud otsetõlked, võõrapärane lauseehitus jne.), missugune fakt viitab ilmseslt tõsiasjale, et tõlkija enda jaoks (kuigi nende nimed valdavalt eestipärased on), on eesti keel n.ö. teiseks keeleks kujunenud. Aga see fenomen on meie jaoks juba vägagi märgilise tähendusega. Eelkõige eesti keele, kui rahvusliku identiteedi sümboli, mõttes.
Eesti riigi ja rahva kaitse ei ole mitte ainult sõjaline kaitse!

[sadist]

Leidsin sõjaaegesest lehest hea uudissõna-"soomusvankrihävitajad"!!Artikkel oli sakslaste TT-rühmast .
Tegemist vist mõne telhvi kirjatsura vanaisaga.Sõna kasutati korduvalt nagu ametlikku nimetust,mitte metafoorina.

[just plain mean]

Siinkohal oleks väga hea, kui kaasfoorumlased annaksid teada raamatutest, mida oleks viletsa tõlke tõttu targem mitte osta