Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[ruger]

Poola kutsub üles EL-i Venemaad täielikult majanduslikult isoleerima

https://twitter.com/andersostlund/statu ... 4320445441

[Miki]

Kaasan. Suhkrujärjekord.
https://t.me/Pravda_Gerashchenko/5870

Mida imet selle suhkruga tehakse ? Soola puhul näiteks saab seda kasutada liha säilitamiseks. Ehk siis sellega kuivatatakse liha ja see liha seisab mitu kuud. Aga mis suhkruga tehakse ? Või see on lihtsalt paanika, et äkki homme enam pole ? Umbes nagu pelleripaberiga, et kui ei ole siis saab ikka hakkama aga lihtsalt ei ole enam nii mugav.

Suhkrul samuti säilitavad omadused. Lisaks kui rubla lepalehega võrdsustub, hakkab käima vahetuskaubandus. Suhkur, soola või leiva vastu jne.

[_dumbuser_]

Kus Sa elanud oled?

Kui muud pole teha, siis näiteks hoidistesse. Aga seal - samagoni aetakse näiteks, alkoholi. See neil ju elu alus...

terv
o

No ma mõtlesin seda juhust kui peaks mingi eluliselt esmavajalik tegevus/toiming olema. Samaka ja magusa tee/kohvi suudan ma ka ise välja mõelda. Aga neid ma (ilmselgelt rikutud maailmavaatega) nüüd eluliselt oluliseks ei mõista küll liigitada.

[Kriku]

Jah, ma ise mõtlen ka selles suunas, et kui NSVL ajal olid olemas iseseisvad tööstusharud, mis olid küll muust maailmast vähemalt paarkümmend aastat maas, siis praeguseks on need valdavalt likvideeritud ja asendatud impordiga või importi sisendina kasutavatega. Aga ma ei tea, pole üldse minu eriala.

Võtame traktorid näiteks - kas Kirovi traktoritehast enam ei eksisteeri? Minski oma tuleb ka kindlasti kõne alla. Kas Venemaa ei suuda kasvõi 1970-ndate traktorit ise ehitada või siis koostöös Valgevenega?

Kui hakatakse 1980date tehnoloogiaga põldusid harima, siis tootlikus on rentslist alla.

Muidugi ei saa 1980-ndate tehnikaga ületada 1980-ndate tootlikkust... Aga küsimus ei ole praegu konkurentsivõimelisuses, vaid näljahäda vältimises. Naftat juua inimene ei saa, vilja süüa saab. Järelikult pole väga oluline, kui palju naftat viljatonni tootmiseks kulub - eeldusel, et seda ikka jätkub.

Sama käib "Belarusside" kohta - kui jätkub naftat & gaasi, saab nende vastu Valgevenest traktoreid vahetada.

Kõige olulisem küsimus ilmselt on, kas naftat hakkab jätkuma, kui ollakse sunnitud Lääne tehnoloogiast loobuma. Gaasi vast ikka, aga naftaga on arvatavasti olukord kriitilisem (siit teemast ka mitmel korral läbi käinud problemaatika).

[Lemet]

... Aga küsimus ei ole praegu konkurentsivõimelisuses, vaid näljahäda vältimises. Naftat juua inimene ei saa, vilja süüa saab.

Hakkab toimima barter. Näitlikult- saavad barreli eest kasti konserve. Või karbi insuliini. Viimast nad nii ehk naa pole suutelised ise tootma. Inimestele, ma mõtlen.

[nimetu]

Võtame traktorid näiteks - kas Kirovi traktoritehast enam ei eksisteeri? Minski oma tuleb ka kindlasti kõne alla. Kas Venemaa ei suuda kasvõi 1970-ndate traktorit ise ehitada või siis koostöös Valgevenega?

See on tegelikult hea küsimus. Puutun osaliselt analoogse valdkonnaga kokku ja kuigi ma ei tea konkreetselt vene tööstuse täpset seisu, siis kõhutunne ütleb vastuseks "ei". Traktori raami, kabiinide jms tootmisega ning kogu kompoti kokku panemisega saadakse tõenäoliselt hakkama - seda suudaksime isegi siin Eestis väga edukalt teha. Probleemid tekivad muud komponentidega, nagu mootorid, pumbad, hüdraulika, elektroonika, igasugused laagerdused, tihendid jne jne. Need on kõik asjad, mida üldiselt tarnitakse avatud turult ja mille ise tootmise võimekuse osas olen sügavalt kahtlev. Nende komponentide taga on sügav inseneri-teadus ning viimseni lihvitud seeriatootmise praktika. Kui neid kogemusi ja teadmisi pole, siis tulevad komponendid kas üle mõistuse kallid, olematu kvaliteediga... või ei tule üldse. Elektroonikakomponentide "seeriatootmise" praktikast Venemaal on meil siin foorumis juba kirjeldatud. Kui kõigi teiste asjadega on seis analoogne, siis pole mingit lootust päriselt omamaist masinat seeriaviisiliselt toota. Midagi ilmselt suudetaks ehk ikka kokku panna, kuid tõenäoliselt see saab olema veel kehvem kui NSVL ajal, sest vähemalt tol ajal oli tööstusbaas laiem ja insener-tehniline tase kõrgem. Omast käest tean, et Valgevenes suudeti tõesti viimasel ajal igasugust tehnikat toota, kuid see kõik põhines lääne tehnoloogiatel. Veel enne sõja algust käis Valgevenel ühe Eesti firmaga äri, et nende projektide baasil hakata Valgevenes tootma teatud tüüpi rasketehnikat. Imestasin, et kas valgevenelased ei suudagi siis taolisi asju ise arendada (sarnastes valdkondades neil ju tootmine olemas). Tuleb välja, et ilma vastava valdkonna kogemuseta võtab selle asja välja arendamine neil aastaid, aga vaja on ikka lähema aja jooksul. Nüüd võtke see kontekst ja asetage see KÕIGI tootmisvaldkondade kohale. Kui kohe nüüd tegelema hakata, siis ehk kümne aasta pärast oleks mingid tulemused. Mida nad vahepeal teevad?

See akf-i tsitaat võtab asja hästi kokku:

Kuid venemaal tuleb terved alamsektorid luua täiesti nullist. Kus paljude asjadega pole mitte keegi, mitte kusagil venemaal enam aastakümneid tegelenud.

[Wots]

Lihtsalt Venemaa on sedavõrd suur riik , et mõnda aega saab ka inertsist edasi panna. Mõelge palju on näiteks laovarusid veel, mis nüüd iga hinnaga ülesse otsitakse ja suunatakse "riiklike huve" teenima

Jama. Mitte ükski tootmine ei hoia endal aasta-kahe laovarusid sees, parimal juhul on varusid nädalaks-kaheks. Ja kui tarneahel teatab, et pulka ei tule ja "...sleduite kursom russkogo vojennovo korablja...", siis on TÄPE, PUPU ja need muud huvitavad üritused hoovi peal. Ja järgmine suvi kasvab juba tehasehoovil noor võsa.

Esiteks tuleb võtta mingi eeldus kaua Ukraina sõda kestab. Hetkel pole ühtegi tugevat argumenti,miks saaks intensiivne sõda kesta üle paari kuu. Selleks ajaks joostakse verest tühjaks ja võitja on selgunud. Juhul kui ei selgu siis on ta kindlasti teise intensiivsusega.

Teiseks isegi kui võtame oletuse, et varusid on 2 nädalat(suhteline lambi number) siis see kehtib ainult seni kestnud tootmise võtmes.2 nädalat võib sul olla tehases aga palju kaupu ei liikunud, mitte otse Läänest Venemaa tehasesse aga läbi maaletoojate ja vahendajate. Ka nendel on mingid laovarud.

Kolmandaks.Väga palju tööriistad ja seadmed on universiaalsed. Kui ühes tähtsas tehases on puudu väljamaisest CNC pingist siis saab selle sinna organiseerida ka nii , et see lihtsalt võetakse mõnest vähem tähtsamast tehasest ära. Ei pea alati uut üle piiri tellima. Saab ringi jagada.

Vähendades või pannes üldse tootmise kinni ju varude "kestvus" kohe pikeneb. Minnakse üle säästureziimile jne.

Mis minu jutu mõte, et 2-3 kuu jooksul Venemaa tööstuse allakäik ei jõua veel mõjutada Ukrainasse saadetavat sõjavarustust. Siseriiklikud tootmise ja tarbimise vähendamise probleemid vabastavad jällegi tsiviil kasutuses olnud vahendid, mille saab nüüd sõja pidamisele suunata.

Pikem periood on muidugi teine asi ja nii kaugele isegi ei julge ennustama hakata.

[Madis Reivik]

Ma olen nõukaaegse tootmistehnikaga kokku puutunud päris palju. Ühine nimetaja: RÄMPS.

Kui midagigi töötama pidi, siis tihtipeale DDRi hüdraulika, Tsehhi voolikud, toll ja meeterkeermed segamini. Metallikasutus röögatu aga sama kaaluga lääne pink on suurema tootlikuse ja suurema tööalaga. Tehastes kõik täpsemad asjad läänest ostetud või varastatud. Nt Tondi kvartalis oli kunagi kuuldeaparaatide ja mingi sõjaväeelektroonika tehas - kõige täpsemad pingid Lääne-Saksa omad kusjuures kergelt kastreeritud (täisvariante ei müüdud neile vist) ning vene ajal ka salastatud (ei saa ju tunnistada et...).

Vene treipingid, freespingid... mahajoonistatud rämps. Kui ongi enamvähem korralik ja jäik, siis on see 30 aastat vana USA pingi (või sõjaabi) pealt maha joonistatud, elektriosa on lagunev saast ja mehhaanikas on pisivead mis muudavad kasutamise õudusunenäoks. Jällegi, osa juppe tollides, osa meetris. Miks kurat tollides ? noh.. USAga pole kindlasti midagi pistmist

Vene õlid jms - vahetusvälp nt valumasinatel on 5 kuni 10 korda lühem - Bakuu on meie !

Sealsamas Tondil nägin vene tootmis-jootekolbe. Isegi oomipoest ostetud 5 eurine hiinakas on sellest parem. Mehed tagusid ise vasest kolviotsi ja käiasid neid...

Jne jne jne.

Arvestades et 90datel midagi head ei toimunud ja vaevalt hiljemgi vaeva nähti, siis mis on paremaks läinud ? Mitte miski ilmselt.

Isegi venelaste teras on viletsa kvaliteediga, mingid ebapuhtused jms sees, omadused partiide kaupa erinevad (2010 aastal, mitte vanad laovarud). Plekki, millest stantsida mootoreid vms nad teha ei oska.

Ja mis siin terasest.. isegi vene PESUSOODA (kaaliumkarbonaat) on selline praht et lahus ei tööta..

[Kriku]

Esiteks tuleb võtta mingi eeldus kaua Ukraina sõda kestab. Hetkel pole ühtegi tugevat argumenti,miks saaks intensiivne sõda kesta üle paari kuu. Selleks ajaks joostakse verest tühjaks ja võitja on selgunud. Juhul kui ei selgu siis on ta kindlasti teise intensiivsusega.

Loota siiski võib, et sanktsioonid jäävad paika olenemata intensiivsusest.

[nimetu]

Kolmandaks.Väga palju tööriistad ja seadmed on universiaalsed. Kui ühes tähtsas tehases on puudu väljamaisest CNC pingist siis saab selle sinna organiseerida ka nii , et see lihtsalt võetakse mõnest vähem tähtsamast tehasest ära. Ei pea alati uut üle piiri tellima. Saab ringi jagada.

Ja jõuamegi tsentraalse planeerimiseni. Mis tagajärgi see tõi ning millega see kõik lõppes on juba teada.

Isegi venelaste teras on viletsa kvaliteediga, mingid ebapuhtused jms sees, omadused partiide kaupa erinevad (2010 aastal, mitte vanad laovarud). Plekki, millest stantsida mootoreid vms nad teha ei oska.

Sama kogemus siinpool.

[Kriku]

Ja jõuamegi tsentraalse planeerimiseni.

Sinna jõuavad praeguste suundumuste jätkudes paratamatult. Küsimus on, kas üldse on midagi ümber jagada nii, et lõpuks traktor vabriku väravast välja veereks. Akf-id on arvatavasti õigusega skeptilised - nii et jääb variant traktor nafta & gaasi vastu Valgevenest.

[laifstaile]

omast käest räägin...
töötan toidu tehases...
meil on jäänud tootmisi ära kuna auto kohale ei tule...terve nädala plaan lendab aiataha kuna toorainet ei ole ja tegemist on EU sise kaubaga...ja seda juhtub tihti,et näiteks serbiast kaup ei saabu...

eelmine aasta toodi kuskilt ida euroopast meile uus masin liinile...mehed panid üles tööle ei hakka...tulid tehasest mehed esimene küsimus kas lahti võtsite...EI see ju tutikas...naerdi ja öeldi, et asjad on ikka nii nagu NSVL ajal esimese asja võtke lahti ja kontrollige/vahetage siis töötab

[_dumbuser_]

Kolmandaks.Väga palju tööriistad ja seadmed on universiaalsed. Kui ühes tähtsas tehases on puudu väljamaisest CNC pingist siis saab selle sinna organiseerida ka nii , et see lihtsalt võetakse mõnest vähem tähtsamast tehasest ära. Ei pea alati uut üle piiri tellima. Saab ringi jagada.

Vähendades või pannes üldse tootmise kinni ju varude "kestvus" kohe pikeneb. Minnakse üle säästureziimile jne.

Mis minu jutu mõte, et 2-3 kuu jooksul Venemaa tööstuse allakäik ei jõua veel mõjutada Ukrainasse saadetavat sõjavarustust. Siseriiklikud tootmise ja tarbimise vähendamise probleemid vabastavad jällegi tsiviil kasutuses olnud vahendid, mille saab nüüd sõja pidamisele suunata.

Pikem periood on muidugi teine asi ja nii kaugele isegi ei julge ennustama hakata.

No ei ole nad ikka niiväga universaalsed midagi. Võta kasvõi kruvikeerajate otsikud. Neid on kümnete kaupa. Üksteist nad ei asenda. Ja kui nüüd on vaja mingit vidinat vahetada aga sul ei ole õiget otsikut millega seda seadet lahti kruvida siis sa pead selle lahti kangutama ning seejuures suure tõenäosusega lõhud sa veel midagi ära. Täpselt sama on ka kruvikestega, neid on vist iga poole millimeetri tagant ja suurem ei lähe väiksemasse pesasse.

[Wots]

Võtame traktorid näiteks - Kas Kirovi traktoritehast enam ei eksisteeri? Minski oma tuleb ka kindlasti kõne alla. Kas Venemaa ei suuda kasvõi 1970-ndate traktorit ise ehitada või siis koostöös Valgevenega?

See on tegelikult hea küsimus. Puutun osaliselt analoogse valdkonnaga kokku ja kuigi ma ei tea konkreetselt vene tööstuse täpset seisu, siis kõhutunne ütleb vastuseks "ei". Traktori raami, kabiinide jms tootmisega ning kogu kompoti kokku panemisega saadakse tõenäoliselt hakkama - seda suudaksime isegi siin Eestis väga edukalt teha. Probleemid tekivad muud komponentidega, nagu mootorid, pumbad, hüdraulika, elektroonika, igasugused laagerdused, tihendid jne jne. Need on kõik asjad, mida üldiselt tarnitakse avatud turult ja mille ise tootmise võimekuse osas olen sügavalt kahtlev. Nende komponentide taga on sügav inseneri-teadus ning viimseni lihvitud seeriatootmise praktika. Kui neid kogemusi ja teadmisi pole, siis tulevad komponendid kas üle mõistuse kallid, olematu kvaliteediga... või ei tule üldse. Elektroonikakomponentide "seeriatootmise" praktikast Venemaal on meil siin foorumis juba kirjeldatud. Kui kõigi teiste asjadega on seis analoogne, siis pole mingit lootust päriselt omamaist masinat seeriaviisiliselt toota. Midagi ilmselt suudetaks ehk ikka kokku panna, kuid tõenäoliselt see saab olema veel kehvem kui NSVL ajal, sest vähemalt tol ajal oli tööstusbaas laiem ja insener-tehniline tase kõrgem. Omast käest tean, et Valgevenes suudeti tõesti viimasel ajal igasugust tehnikat toota, kuid see kõik põhines lääne tehnoloogiatel. Veel enne sõja algust käis Valgevenel ühe Eesti firmaga äri, et nende projektide baasil hakata Valgevenes tootma teatud tüüpi rasketehnikat. Imestasin, et kas valgevenelased ei suudagi siis taolisi asju ise arendada (sarnastes valdkondades neil ju tootmine olemas). Tuleb välja, et ilma vastava valdkonna kogemuseta võtab selle asja välja arendamine neil aastaid, aga vaja on ikka lähema aja jooksul. Nüüd võtke see kontekst ja asetage see KÕIGI tootmisvaldkondade kohale. Kui kohe nüüd tegelema hakata, siis ehk kümne aasta pärast oleks mingid tulemused. Mida nad vahepeal teevad?

Miks Valgevenelased pöörduvad Lääne firmade poole pole alati see, et nad ise ei oska . Vaid suure eeldusega nad tahavad kogu kompotti saada ja suure tõenäosusega läheks valmis toode ekspordiks.

Maakeeli: Näiteks MTZ 82 tootmine on hõlbus kuna tehnika ja klientuur teada. Sama asja sa aga enam Läänesse ei müü kuna puudub sellise traktori tarbijaskond. Aga millinne peaks siis näiteks traktor olema, et seda Lääs ostaks ? Mis on nõuded? Turusituatsioon ? Lääne nõuded ja klientuuri harjumused ning keskkond(et ühilduks muu tehnikapargiga) nõuavad Lääne komponentide kasutamist. Mis viibki sinna, et lihtsam on Läänes arendus sisse osta kui hakata jalgratast leiutama.

Volgogradi talunik saab ka vanaegse traktoriga on töö tehtud ja temale pole vaja midagi leiutada. Ainult olemas olevat edasi vorpida - millega VV ja VF saab siiski hakkama.

-----------

Ma küsiks vastu. Mitut Eestis valmistatud lõpptoodet sa tead? Hakka aga lahkama , et miks me oleme siis nii lollid ja saamatud ning ostame praktiliselt kõik sisendid sisse: alustades töömehe aluspükstest kuni kahveltõstukini, mis lõpptoote tõstab transpordifirma veoauto(NB: ka sisse ostetud) peale.




-----------

Hetkel inimesed kujutavad ette, et homme lähevad VV ja VF absoluutselt kõik asjad katki ning kohe on suur nälg ning juba elatakse koobastes. Maksimaalne tase on puitadra valmistamine.

[Lemet]

Esiteks tuleb võtta mingi eeldus kaua Ukraina sõda kestab. Hetkel pole ühtegi tugevat argumenti,miks saaks intensiivne sõda kesta üle paari kuu.

Me ei räägi siin sõjategevusest, me räägime sanktsioonidest ja tootmisvõimekusest. Veelkord- Jackson-Vaniki seadusparandus võeti vastu 1974, kinni keerati 2012. 38 aastat kehtis. Nii Gorbstšovi, Jeltsini kui Medvedjevi valitsemisaja.