Vastab reservpolkovnik Roman Svitan:
Lääs on viimastel nädalatel suurendanud sõjalist abi Ukrainale ning hakatud üle andma tehnikat, mida varem keelduti andmast. Praegu on täiesti reaalne ka näiteks lääne päritolu tankide andmine, millest varem ei tahetud Euroopas ja Ameerikas midagi kuulda. Mis on muutunud? Kas see tähendab, et Ukraina armeel on Nõukogude päritolu relvad otsas?
See näitab, et lääs on otsustanud 2023. aasta jooksul Vene armee Ukrainas puruks lüüa ja taastada Ukraina piirid. See ei räägi millestki muust. Kõik viimased sõjalise abi paketid on põhiliselt sisaldanud ründerelvastust. Kaitsta saab ennast ka jalaväe lahingumasinate või tankideta, kaitseks pole neid vaja. Kui nendega kaitses olla, siis on need vaid vastase jaoks head sihtmärgid.
Jalaväe lahingumasinaid, nagu ka tanke, on vaja ainult rünnakuks, sest jalaväe lahingumasinad on mõeldud tankide toetamiseks. Varem, näiteks teise maailmasõja ajal, läks kohe tanki taga jalavägi ja jalaväelased pidid katma oma tulega tanki ja tank kaitsma jalaväelasi. Tänapäeval on jalavägi mehhaniseeritud: nad istuvad lahingumasinates nagu Bradley või Marder, need mahutavad terve jalaväejao. Jalaväe lahingumasin on iga külje pealt soomusega kaitstud ja suudab võidelda vastase soomusmasinate, sh tankidega, aga ka näiteks helikopterite ja ründelennukitega. Tank ja jalaväe lahingumasin võitlevad lahingus alati paaris, need on ründerelvad. Loogiline on, et jalaväe lahingumasinate üleandmisele järgneb tankide Leopard 2 ja Challenger 2 üleandmine.
Viimastes abipakettides olnud ründerelvad, aga ka näiteks mürskude kogus, mis nendega Ukrainale antakse, näitab, et rõhk on rünnakul. Viimastes pakettides on helikopteritelt ja lennukitelt lastavad raketid Zuni, mida läheb samuti vaja rünnakul, et piltlikult öeldes teha õhust tankidele ja jalaväe lahingumasinatele „tee puhtaks“.
See kõik näitab, et lääs on otsustanud Vene armee purustada ja see on võimalik ainult peale tungides.
Kui algas Venemaa sissetung Ukrainasse, siis rääkisid lääneriikide poliitikud ja analüütikud enamasti, et nad ei näe mõtet anda Ukrainale rasketehnikat, sest seda hooldada on keeruline ja selle juurutamine võtab liiga palju aega. Sellepärast olevat Ukrainale parem saata vana Nõukogude tehnikat, mis õnnestub Ida- ja Kesk-Euroopast kokku korjata. Milline on seni olnudUkraina armee kogemus lääne tehnika hooldamisega?
Vana Nõukogude tehnikat hooldada on palju keerulisem kui uut lääne tehnikat. Kui me saame hakkama vana ja halva tehnika hooldamisega, siis järelikult saame kergesti hakkama uue ja parema tehnika hooldamisega. Praktika näitab ka, et lääne tehnika läheb harvem katki. Me oleme vana Nõukogude tehnikaga nii palju häda näinud, et ma usun, et lääne tehnika hooldamine ei kujune nii problemaatiliseks. Kui sa oled harjunud remontima vana Žigulid ja iga päev ümber selle keerutama, siis Mercedesega pole üldse probleeme, sest see ei lähe nii tihti katki.
Pealegi on meil juba ka lääne tehnikaga hulk kogemusi. Ukraina sõjaväes on juba kasutusel näiteks õhutõrjetankid Gepard, mis põhimõtteliselt on Saksa Leopard 1 tankid, ainult teistsuguse torniga, milles on kaks õhutõrjekahurit. Me hooldame käiguosa, mootorit, relvi ja see tuleb meil hästi välja. Meie suurtükiväelased on õppinud sõjaväljal vahetama 155 mm raudu ja lukke kõikidel suurtükiväesüsteemidel, mis meile on antud, ja pole ka mingit probleemi. Samuti me hooldame juba ise enamikku iseliikuvaid haubitsaid, mis meile on antud, kuid neid on juba kuut-seitset eri tüüpi, mida oleme sõja jooksul läänest saanud. Sama kehtib Ameerika päritolu soomukite M113 kohta – neidki hooldatakse juba Ukrainas. Kõike, milles pole liiga palju elektroonikat, saab Ukrainas hooldada, ainult elektroonika hooldamisega on tõesti juba teine lugu.
Niisugust peavalu, mida tekitab meie mehaanikutele Nõukogude päritolu tankide hooldamine, ei tekita ükski lääne relvasüsteem. Sellepärast tuleme Bradleyde, Leopardide ja Marderitega kindlasti toime. Mingit probleemi pole.
https://forte.delfi.ee/artikkel/1201276 ... -purustada