Et ei saaks väita,
et teen ainult tuumapropagandat: päris huvitav seeria USA tuumajaamadest, ajaloost ja tulevikust füüsiku James Krellenstein'ga kes
on ise (ning samuti tema isa) töötanud väga pikalt antud sektoris.
1. osa (ajalugu)
https://www.youtube.com/watch?v=HwGQNK-_sQY
2. osa (tulevik)
https://youtu.be/X485kL073ZQ
Kuna tegu päris pikkade videodega toon välja mõned punktid mis üllatasid /harisid.
Ma olin ka ennem mõõdukalt skeptiline uute moodulreaktorite suhtes, antud intervjuu paljuski süvendab skeptitsismi:
1. USA disainiti ja ehitati väga palju erinevadi 2. ja 3. generatsiooni keeva- ja survevee reaktoritest milline on kõige parem?
Ajalugu näitab,
et (üksikud ebaõnnestunud disainid välja jätta) pole mitte mingit vahet! Uute Reaktorite rajamine lõpetati 1978. a. lõpus, ajal mil tuumajaamade mahtuvustegur (mitu protsenti
on perioodis toodetud elektrienergia sellest hulgast, mille saaks, kui jaam töötaks kogu aeg täisvõimsusel) oli 65% lähedal. Õige pea suudeti see aga tõsta üle 90% (mis
on samahea kui pea 1/3 jaamu justkui "maast leida").
Enamikel USA jaamadel tuleb see (ja tootmishind) tühise kõikumisega sama.
2. Mis siis on oluline?
Standardiseerimine (asi mida Prantsusmaa tegi ja USA mitte). Olulisim
on aga reaalne "paberreaktori" toomine reaalusesse - tarneahel, ehitamine vastu regulatsioone. Kogu kadalipp koostöös järelvalveasutusega, saades kõigele aksepti ja viies nii järelvalve kui tootmisahel kurssi reaktori nüanssidega.
3. Modulaarsus, disaini meeletu lihtsustamine, pasiiv-reaktor jms nõiasõnad ... ei pruugi tegelikult suurt midagi tähendada
Võtame
AP-1000, mis
on ainuke reaktor mida USAS
on 30 aasta jooksul ehitatud.
See reaktor
on tehnoloogiliselt kaugel ta isiklikust lemmikust. Sellegipoolest
on tegu
on väga hea disainiga mis olles rajatud "hiiglaste õlgadel" võttis üle palju eelnevate USA reaktorite parmatest osadest. Mis veelgi olulisem see
on, sarnaselt uutele väikereaktoritele, maksimaalselt passiivjahutusel põhinev väga modulaarne ja lihtsustatud disain. 2. generatsiooni jaamadega võrreldes
on seal:
50% vähem ohutusega seotud klappe
35% vähem pumpasid
80% vähem ohutusega seotud torustike
85% vähem kaabeldust
45% vähem (seismilist vastupidavust vajavat) hoonemahtu
Vähem betooni MW kohta, ... väga palju eeliseid mida uued väikereaktorid reklaamivad - ta mäletab väga selgelt, kui ta juba lapsena kuulis seda Westinghouse müügimeeste juttu kui nad kiitisid vastavaid AP-600 ja AP-1000 reaktoreid.
Mis oli reaalsus AP-1000 puhul? (mis
on kõige modulaarseim ja lihtsam reaktor mida USAs kunagi ehitatud
on)
Neljast 2008. aastatast USAs planeeritud AP-1000 reaktorist valmib ainult 2. Kahe ehitamine
lõpetati ] peale
9 miljardi dollari kulutamist sisuliselt "auguga maas " (mis pärast kinni aeti) sest jätkamine oleks nõudnud circa 20 miljardit veel.
Teised kaks (Vogtle-2 ja Vogtle-3) küll valmivad, aga 30 miljardi eest (17 miljardit üle esialgse plaani).
Sisuliselt kõik mis sai ka tehti valesti. Reaktoridisaini modulaarsus ja lihtsus olid lõppkokkuvõttes lugesid väga vähe. Palju olulisem oligidi: tarneahel, litsents, saada NRC inimesed reaalselt tuttavaks disainiga ... Inimfaktoril põhinevad asjad
millest ei aita mööda kuitahes vinge 4. generatsiooni sulasoolareaktor.
Järeldused?
Nüüd kui
on USA pinnal toimiv disain, millega no NRC tuttav, mille puhul saab alati kohal käia ja vaadata, kuidas mingi torustik näiteks tehtud
on ...
oleks väga vaja ehitada uusi AP-1000 reaktoreid (hoolimata nende puudusest). Tema sõnul oleks ülim lollus oodata
et "uus ja lihtsam disain" parandaks kuidagi inimfaktorist tingitud kitsaskohad. Uued AP-1000 reaktorid sertifitseeritud disaini ja tarneahelaga (rajatuna vanade jaamade juurde) tuleksid vähemalt 40+% odavamad kui senised.
4. Väikereaktoritest.
BWRX-300 peab kõige potensiaalikamaks väikereaktoriks lähiajal. Suurim eelis
on rahastamine (antud reaktor ei pankrotista ka suurimaid USA energiafirmasid väikseimagi jama korral, asi mis tavareaktoritega
on korduvalt juhtunud)
Sellegi-poolest näeb selle juures mitmeid ohukohti. Väga huvitav oli just see lõik minutitel 22-28 (mainib ka Nuscale'i):
https://youtu.be/X485kL073ZQ?t=1329
väga soovitan kuulata just seda lõiku, väga palju uusi huvitavaid detaile väikereaktorite kohta.
Kokkuvõtteks
Tema arust
on suurim traagika USAs see,
et uusi AP-1000 reaktoreid ei ole juba rajamisel või planeerimise. Fookus
on uute 4. generatsiooni imereaktorite poole (sihilikult ignoreerides mis läks 2008-2023 valest). Väikereaktoreid ja nende arengut
on 100% ka vaja, aga ennem maratoni läbimist tuleb õppida roomama!
Reaktori tehniline disain ja võimekus
on reaalse rajamise probleemide kõrval praktiliselt irrelevantne.
USA vaatse tuleks esmalt taas-rajada USA tööstus nüüdseks viimaks litsenseeritud AP-1000 najal, ja siis edasi liiukuda. Kanada vaates
on parim jätkata nende CANDU reaktoritega (mille uuendamisega Ontarios
on nad muide suurepäraselt graafikus).
Väikereaktorid nagu BWRX-300
on väga vajalikuld (muuhulgas väiksematele võrkudele nagu meie) ... aga antud intervjuu näitab hästi
et vimkasi nende elluviimisel võib ikka oi-oi kui palju tulla.
