EV energia ja julgeolek

[parkija]

Kas see põlevkivikateldes metsa põletamine on roheenergia ? Minu arvates on see kuritegu looduse vastu ja see saab nüüd mõne aasta pärast maksustatud mõnesaja miljoniga , aga nagu on näha on tarvis kuhugi edusammudest rohepöörde alal ette kanda , jällegi , kõik on tehtav , kuid mis see maksma läheb ja palju see meid vaesemaks teeb , meile näidatakse jätkuvalt medali ilusamat külge , kulutustest ehk kahjudest ei kiputa sama suure õhinaga rääkima .
Vikerraadios mõni päev tagasi oli jutt sakslaste tuumajaamade saagast , selle teema olevad frau merkel käima vedanud , rohelised viisid asja lõpuni , samas ei välistata seal täiesti uute tuumajaamade rajamist , palju see meid mõjutab , otse vast mitte kuid läbi mõtlemise muutumise ehk tuumajaamade kasuks .

[Kriku]

Kas see põlevkivikateldes metsa põletamine on roheenergia ? Minu arvates on see kuritegu looduse vastu

Sinu arvates võib olla palju asju, aga jah, meil siin on hakkepuidu ja küttepuudega kütmine kliimamuutuse mõttes tõepoolest parem kui fossiilsete kütustega kütmine. Raielangi või kraavi äärest maha võetud võsa loodus taastub mõnekümne aastaga, fossiilse kütuse põletamisel õhku lastud süsinik ronib maa või mere alla tagasi VÄGA aegamööda.

[Gideonic]

Artiklis oleva jutu järgi jäävad ikkagi oma Estlinki, gaasijaama ja roheenergia peale lootma.

Noh, gaasijaam oleks mõistlik plaan ilmselt nagunii (eeldusel et tuumajaam ikkagi võetakse tegemisse!). Põlevkivi ei saa lõputult käimas hoida ja megaprojektidega on alati risk et asi venib.

Vaadates Kanada Darlingdoni BWRX-300 ajakava (mis on esimene säärane jaam!) ei tekita väga usaldust et Fermi 100% 2035 kandis esimese reaktori käima saab (ja põlevkivi asenduseks läheb ka 2. ja 3. ilmselt vaja, kui arvestada ka tarbimise kasvuga).


Siin on Darlingdoni nelja reaktori ajakava

[kalvis]

Kas see põlevkivikateldes metsa põletamine on roheenergia ? Minu arvates on see kuritegu looduse vastu ja see saab nüüd mõne aasta pärast maksustatud mõnesaja miljoniga , aga nagu on näha on tarvis kuhugi edusammudest rohepöörde alal ette kanda , jällegi , kõik on tehtav , kuid mis see maksma läheb ja palju see meid vaesemaks teeb , meile näidatakse jätkuvalt medali ilusamat külge , kulutustest ehk kahjudest ei kiputa sama suure õhinaga rääkima .
Vikerraadios mõni päev tagasi oli jutt sakslaste tuumajaamade saagast , selle teema olevad frau merkel käima vedanud , rohelised viisid asja lõpuni , samas ei välistata seal täiesti uute tuumajaamade rajamist , palju see meid mõjutab , otse vast mitte kuid läbi mõtlemise muutumise ehk tuumajaamade kasuks .

On roheline energia. Ei ole kuritegu aga mets kasvab tagasi ja seob väga aeglaselt. Ole mureta - Eesti energiatarbe varustamiseks siinsest metsast ei jätku ja kõik need metsa ahju ajamised on tupikteed.
Seega kui tahame rohelised olla, ei olegi alternatiivi kui tuumajaam. Puidu ahju ajamiseega kaugele ei jõua aga see on rohkem piirkondliku sooja ja elektri koostootmise värk. Kahjuks valitsus sellest pole aru saanud....
Põlevkivi tuleks kasutada ainult talvise lisakoornuse korral.
Gaas on samuti taastumatu loodusvara ja identne seal kus on plaanis põlevkivist elektrit ajada. Gaasiga saab stabiliseerida tuuleeelektri järske muutusi (seda põlevkiviga ei saa) ja siin võiks paarisajane gaasturbiinjaam juba täna olla. Kahjuks tõmbas valitsus sellele kriipsu peale sotside nõudel kuna on vaja raha taastuvenergia toetamiseks. Hea plaan lasti põhja ühe punalolli tõttu.
Tuumajaam ei pea eestis üldse asuma. See võib olla Soomes kui ka Balti riigis.

[Kilo Tango]

...
Tuumajaam ei pea eestis üldse asuma. See võib olla Soomes kui ka Balti riigis.

No see eelnev on nüüd pehmelt öeldes loll jutt selle pärast, et:
1. Soomest elektri toomiseks on meil kaablid ja õite hiljuti oli meil hetki, kus mõlemad olid rivist väljast. Estlink 2 peaks saama töökorda alles augusti lõpus. Kaablid ei ole kaitstavad, nende lõhkumine võtab u. tunni ja parandamine vähemalt pool aastat.
2. Lätil on hüdroelektrit piisavalt - neil pole mingit põhjust tuumajaama ehitada. Minu teada Lätis tuumajaama ehitust isegi ei arutata tõsiselt. Täpsemalt: ka seal tehti uuring asukohtade osas, kuid sinna see asi ka lõppes, kuna neil ei ole minu teada sellist tugevat tiimi, nagu meil Fermi, kes asja tagant lükkaks.
3. Leedus on kehtiv referendumi otsus, kus rahvas otsustas, et uut tuumajaama ei tule.
4. Oma probleemide eksportimine teistesse riikidesse on ebaväärikas kiirtee vaesusesse.

[parkija]

Hakkepuit võsast , muidugi super ja samas on see lokaalne lahendus , palju neis kohalikes katlamajades elektrit soojatootmisel toodetakse pole mul aimugi , suurte elektrijaamade kateldesse läheb ikkagi puit , mitte nn jäägid . Väikeelamute kütmiseks halud , ka hea ja ei sõltu elektri olemasolust , väga hea omas segmendis .
Oli mõni aeg tagasi suur teema biogaas , kuidas suur tulevik transpordis ja energeetikas ning kõik vajadused saavad kaetud jne , (olen Oisus toimiva biogaasijaama juures veidi olnud , muljetavaldav ehitis ) , nüüd on biogaasi teemal kuidagi vaikseks jäänud .

Tuumajaam , kui siis vaid oma , miks vaid see BWRX või analoog , miks mitte Lõuna Korea poolt toodetav täismõõduline ?

[Gideonic]

Tuumajaam , kui siis vaid oma , miks vaid see BWRX või analoog , miks mitte Lõuna Korea poolt toodetav täismõõduline ?

Vaata Ida-Euroopa (juba tuumariikide) hangete maksumusi:

https://www.reuters.com/business/energy ... 024-04-30/

Tšehhis läheb (ühe hankeosalise sõnul) üks reaktor maksma circa 10 miljardit, ja seal on olemas nii jaamad, nende ümber infra, regulatsioon ja kogemus. Kusjuures kõik 4 potentsiaalset reaktorit rajatakse olemasolevatesse jaamadesse).

Alla kahe suure reaktori ei lahendaks meil ühtegi muret, sest üks läheb paratamatult maha ka ebasobival ajal, ja see kõikumine oleks võrgule ikka üsna karm, kuna ilmselt oleks tegu kaugelt üle 50% meie tarbimisest (ühe reaktori koguvõimsus on ligi 90% meie kõigi aegade tiputarbimisest, isegi kui tarbimine kasvab ligi 2x oleks see umbes pool)

Mis põhiline. Eesti Riik seda ELis rajada ei tohi. Tšehhi projekt küll näitab, et Riigiabi on mingitel juhtude antav, madala hinna kompensatsiooni näol, aga muidu peab see investeering ikka täiesti erainvesteering olema. See saab omakorda olla ainult laenul ja Intressid nii pikaaegsetele projektidele on seal 50 - 100% summale otsa (küll pika aja peale).

Mulle väga meeldiks kui keegi leiaks suurele jaamale rajajad ja investeerijad, sest kogu elutsükli jooksul (60+ aastat) tuleks see €/MWh praktiliselt kindlasti odavam kui väikereaktorid. Paraku tundub mulle see veidi kahtlane et keegi on hetkel Eestisse nõus nii suurt ja nii pikajalise väljavaatega investeeringut tegema.

4x väikereaktoriga jaam sobiks meie (elektri-)turu suurust arvestades siia märksa paremini. BWRX-300 on favoriit lihtsalt seepärast, et see on kõige konservatiivsem ja kõige kaugemas järgus olev väikereaktori projekt praegu. Kõigi alternatiividega oleks rahalised ja ajalised riskid kõvasti suuremad.

[kalvis]

No see eelnev on nüüd pehmelt öeldes loll jutt selle pärast, et:
1. Soomest elektri toomiseks on meil kaablid ja õite hiljuti oli meil hetki, kus mõlemad olid rivist väljast. Estlink 2 peaks saama töökorda alles augusti lõpus. Kaablid ei ole kaitstavad, nende lõhkumine võtab u. tunni ja parandamine vähemalt pool aastat.
2. Lätil on hüdroelektrit piisavalt - neil pole mingit põhjust tuumajaama ehitada. Minu teada Lätis tuumajaama ehitust isegi ei arutata tõsiselt. Täpsemalt: ka seal tehti uuring asukohtade osas, kuid sinna see asi ka lõppes, kuna neil ei ole minu teada sellist tugevat tiimi, nagu meil Fermi, kes asja tagant lükkaks.
3. Leedus on kehtiv referendumi otsus, kus rahvas otsustas, et uut tuumajaama ei tule.
4. Oma probleemide eksportimine teistesse riikidesse on ebaväärikas kiirtee vaesusesse.

Ega ei ole küll.
1. Soome plaanitakse uut reaktorit. Klassikaline >1GW. See on natuke Soome jaoks täna liiga võimas aga kui Baltikum juurde lisada siis paras. Me ostaksime reaktorihankes osaluse (300 MW jne)
2. JAH, Soome reaktori osaluses tuleb igal juhul rajada Estlink3.
3. Lätis EI ole hüdroenergiat piisavalt. Neil pole üldse elektrit piisavalt. Ka piirasid nad selle salvestusvõimekust Daugava kinnisvara VIP nõudel ära. Nad ei suuda salvestada isegi Läti ööpäevast tarbimist, rääkimata suuremast mahust
4. Leedu otsus võib tulevikus muutuda. Ise teavad. Samuti võib tuumajaama Lätti ehitada. (Leedu pluss oleks olnud Ignalina väheste säilinud asjade taaskasutamine aga see eriti võitu ei anna)

[teeline35]

No see eelnev on nüüd pehmelt öeldes loll jutt selle pärast, et:
1. Soomest elektri toomiseks on meil kaablid ja õite hiljuti oli meil hetki, kus mõlemad olid rivist väljast. Estlink 2 peaks saama töökorda alles augusti lõpus. Kaablid ei ole kaitstavad, nende lõhkumine võtab u. tunni ja parandamine vähemalt pool aastat.
2. Lätil on hüdroelektrit piisavalt - neil pole mingit põhjust tuumajaama ehitada. Minu teada Lätis tuumajaama ehitust isegi ei arutata tõsiselt. Täpsemalt: ka seal tehti uuring asukohtade osas, kuid sinna see asi ka lõppes, kuna neil ei ole minu teada sellist tugevat tiimi, nagu meil Fermi, kes asja tagant lükkaks.
3. Leedus on kehtiv referendumi otsus, kus rahvas otsustas, et uut tuumajaama ei tule.
4. Oma probleemide eksportimine teistesse riikidesse on ebaväärikas kiirtee vaesusesse.

Ega ei ole küll.
1. Soome plaanitakse uut reaktorit. Klassikaline >1GW. See on natuke Soome jaoks täna liiga võimas aga kui Baltikum juurde lisada siis paras. Me ostaksime reaktorihankes osaluse (300 MW jne)
2. JAH, Soome reaktori osaluses tuleb igal juhul rajada Estlink3.
3. Lätis EI ole hüdroenergiat piisavalt. Neil pole üldse elektrit piisavalt. Ka piirasid nad selle salvestusvõimekust Daugava kinnisvara VIP nõudel ära. Nad ei suuda salvestada isegi Läti ööpäevast tarbimist, rääkimata suuremast mahust
4. Leedu otsus võib tulevikus muutuda. Ise teavad. Samuti võib tuumajaama Lätti ehitada. (Leedu pluss oleks olnud Ignalina väheste säilinud asjade taaskasutamine aga see eriti võitu ei anna)

1. Soome kaablitele ma ei panustaks. Hiljaaegu olid mõlemad maas ja arvestades meie idanaabri pahatahtlikust, pole vahet kui palju neid rajame. Kindlust pol, et kõiki katki ei tehta. Lisaks veel sagedusprobleem. Kaablitest tulev vool pole majapidamises tarvitava sagedusega.
2. Alles oli hiljaaegu oli uudis kus lätlased pakkusid välja mõtet eestiga kahasse tuumajaam rajada.
3. Leedukad teevad, mis paremaks peavad, aga oma energiapoliitikas sõltuvad samamoodi nagu eesti praegu mujal toodetud elektrist.
Lisaks. Energeetiliselt on Eesti, Läti ja Leedu üks ruum juba nõuka ajast. Kui üks meist suurema elektritootmise püsti ajab, siis turu mõttes tuleb arvestada kogu baltikumiga.

[Taaniel Tina]

Soome plaanitakse uut reaktorit. Klassikaline >1GW. See on natuke Soome jaoks täna liiga võimas aga kui Baltikum juurde lisada siis paras.

Ei ole liiga võimas. Peab arvestama, et Loviisa plokid on umbes 60 aastat vanad. Kui see uus 1GW reaktor peaks valmis saama mingi 10 a pärast, on Loviisa juba 70 a vana ja ei usu, et teda veel väga kaua ekspluateeritakse.

[Kilo Tango]

No see eelnev on nüüd pehmelt öeldes loll jutt selle pärast, et:
1. Soomest elektri toomiseks on meil kaablid ja õite hiljuti oli meil hetki, kus mõlemad olid rivist väljast. Estlink 2 peaks saama töökorda alles augusti lõpus. Kaablid ei ole kaitstavad, nende lõhkumine võtab u. tunni ja parandamine vähemalt pool aastat.
2. Lätil on hüdroelektrit piisavalt - neil pole mingit põhjust tuumajaama ehitada. Minu teada Lätis tuumajaama ehitust isegi ei arutata tõsiselt. Täpsemalt: ka seal tehti uuring asukohtade osas, kuid sinna see asi ka lõppes, kuna neil ei ole minu teada sellist tugevat tiimi, nagu meil Fermi, kes asja tagant lükkaks.
3. Leedus on kehtiv referendumi otsus, kus rahvas otsustas, et uut tuumajaama ei tule.
4. Oma probleemide eksportimine teistesse riikidesse on ebaväärikas kiirtee vaesusesse.

Ega ei ole küll.
1. Soome plaanitakse uut reaktorit. Klassikaline >1GW. See on natuke Soome jaoks täna liiga võimas aga kui Baltikum juurde lisada siis paras. Me ostaksime reaktorihankes osaluse (300 MW jne)
2. JAH, Soome reaktori osaluses tuleb igal juhul rajada Estlink3.
3. Lätis EI ole hüdroenergiat piisavalt. Neil pole üldse elektrit piisavalt. Ka piirasid nad selle salvestusvõimekust Daugava kinnisvara VIP nõudel ära. Nad ei suuda salvestada isegi Läti ööpäevast tarbimist, rääkimata suuremast mahust
4. Leedu otsus võib tulevikus muutuda. Ise teavad. Samuti võib tuumajaama Lätti ehitada. (Leedu pluss oleks olnud Ignalina väheste säilinud asjade taaskasutamine aga see eriti võitu ei anna)

1. On ikka küll. Soome jääb ka siis elektri tootmises defitsiiti, kui see 1GW reaktor peaks homme valmis saama. Aga minu teada tõmmati sellele uuele reaktorile pärast Olkiluoto 3 pidurit, sest sommid tahavad aru saada, mis seal pahasti läks, et nüüd vaatab rahakotist ainult tühjus vastu.
2. Estlink 3 on sama lihtne purustada, kui Estlink 1 ja 2. Tegemist on mitte kaitstava taristuga.
3. Ok, ütleme nii, et tehniliselt on siiski Lätil asjade seis parem, kuna neil on parem tehniline võimekus reageerida süsteemis toimuvale energiapakkumise kõikumisele. See, kuidas asi poliitiliselt on, on teine lugu.
4. Referendumi otsuste ümber pööramine ei käi niisama lihtsalt

Sa jätsid märkamata vaata, et olulisima minu argumendi:
"4. Oma probleemide eksportimine teistesse riikidesse on ebaväärikas kiirtee vaesusesse."
Selle märkamata jätmine ei muuda seda probleemi olematuks. Tuumajaam Eestis on igal juhul parem, kui Lätis, Leedus või Soomes.

[teeline35]

Järjekordne ullike kargas välja;
https://www.err.ee/1609331514/piret-vai ... teineteist
Olulisemat

Sovacool jt (2020) võrdlesid taastuvenergia ja tuumaenergia kasutust 123 riigis ning leidsid, et need tõrjuvad teinetestteist välja. Põhjuste väljaselgitamine ei olnud teadustöö fookuses, kuid kirjanduse põhjal tõid autorid välja mitmeid punkte, mis sellist antagonistlikku suhet ja pingeid kahe energialiigi vahel põhjustavad.

Erinevused

Esiteks, tuumaenergia on tsentraliseeritud, baastootmisel põhinev, pikaajalise ehitusprotsessiga energialiik, kuid taastuvenergia on üldjuhul väiksemate võimsustega, kiirem ehitada ja suuresti hajatootmisel põhinev.

Hetkel olemasolev elektrivõrk sobiks sel juhul tuumaenergeetikaks paremini. Kuid tuule- ja päikesenergeetika jaoks tuleks see täielikult ümber ehitada!

Samuti töötab Eesti näitel vastupidine efekt. Nimelt pidurdab otsus tuumaenergia kasutuselevõtuks taastuvenergiasüsteemi loomiseks tehtavaid samme. Selle üheks näiteks on Äripäeva raadio olnud intervjuu Kristen Michaliga, kus kliimaminister sõnas, et tuumajaama tuleku korral pikendaks riik ka üleminekuaega ehk Eesti kasutaks kauem gaasi- ja põlevkivijaamu.

Siin ju süüdi meie "keskonnakaitsjad" ise kuna on tuumajaama rajamist nii kaua pidurdanud.

Tuumaenergiat kasutavates riikides ei ole süsinikuheide vähenenud

Viidatud teadusartikkel toob välja ühe mõtlemapaneva punkti tuumaenergiale tehtavate eelduste kohta. Nimelt uuritakse töös, kas peab paika laialt levinud arusaam, et nii taastuvenergia kui ka tuumaenergia aitavad riikidel vähendada süsinikuheidet.

Uuringust selgub, et taastuvenergia kasutamine on tõepoolest vähendanud riikide süsinikuheidet inimese kohta, kuid tuumaenergia kasutamine ei ole seda teinud.

Tõeline demagoogia. Kui võrrelda tuumaenergeetikat kasutavate riikide ja fossiilsetest kütustest energiat tootvate riikide süsinikuheite kogust, siis selgub, et fossiilsetest kütustest energiat tootvate riikide süsinikuheide on palju suurem ja seega isegi taastuvenergeetikale üleminekuga saavutatud süsinikuheite vähenemisest hoolimata on neil pikk tee minna saavutamaks tuumaenergeetikat kasutavate riikide taset! Kui sul juba enne seda probleemi polnud, siis tõesti vähenemist ei saa olla

[Gideonic]

Järjekordne ullike kargas välja

Viidatud teadusartikkel toob välja ühe mõtlemapaneva punkti tuumaenergiale tehtavate eelduste kohta. Nimelt uuritakse töös, kas peab paika laialt levinud arusaam, et nii taastuvenergia kui ka tuumaenergia aitavad riikidel vähendada süsinikuheidet.

Uuringust selgub, et taastuvenergia kasutamine on tõepoolest vähendanud riikide süsinikuheidet inimese kohta, kuid tuumaenergia kasutamine ei ole seda teinud.

Tõeline demagoogia. Kui võrrelda tuumaenergeetikat kasutavate riikide ja fossiilsetest kütustest energiat tootvate riikide süsinikuheite kogust, siis selgub, et fossiilsetest kütustest energiat tootvate riikide süsinikuheide on palju suurem ja seega isegi taastuvenergeetikale üleminekuga saavutatud süsinikuheite vähenemisest hoolimata on neil pikk tee minna saavutamaks tuumaenergeetikat kasutavate riikide taset! Kui sul juba enne seda probleemi polnud, siis tõesti vähenemist ei saa olla

Jah see on ikka otsene häbematu vale. Tuumaenergia on ainus, mis on reaalselt ja üsna lühikese suutnud CO2 näitajaid alla tuua riikides kus pole hüdroenergiat.


Siin on pikem ajakava näidatud Prantsumaa vs Saksamaa. Ajaliselt on katkendjoonega välja toodud mõlema üleminekuaeg (vastavalt siis tuuma- ja taastuvenergiale):

https://x.com/ericsartori3/status/16994 ... xuy7OaVjLQ



Seal graafikul pole küll viimaseid aastaid, mis siis muutunud on?

https://x.com/energybants/status/167620 ... xuy7OaVjLQ




Sellised on siis tulenuses 20 aastat vs 10 aastat üleminekut. Kumb nüüd kiirem on või rohkem aitab?


Üle-üldse on kogu artikli põhiväide jura. Tuumaenergia.ja taastuvenergiansobivad suurepäraselt kokku, kui esikest kasutada pōhikiselt baaskoormuseks (ei seda ei saa.lihtsalt "tarbimise.juhtimisega" ära kaotada) ja teist spektri teises otsas

[kalvis]

1. On ikka küll. Soome jääb ka siis elektri tootmises defitsiiti, kui see 1GW reaktor peaks homme valmis saama. Aga minu teada tõmmati sellele uuele reaktorile pärast Olkiluoto 3 pidurit, sest sommid tahavad aru saada, mis seal pahasti läks, et nüüd vaatab rahakotist ainult tühjus vastu.
2. Estlink 3 on sama lihtne purustada, kui Estlink 1 ja 2. Tegemist on mitte kaitstava taristuga.
3. Ok, ütleme nii, et tehniliselt on siiski Lätil asjade seis parem, kuna neil on parem tehniline võimekus reageerida süsteemis toimuvale energiapakkumise kõikumisele. See, kuidas asi poliitiliselt on, on teine lugu.
4. Referendumi otsuste ümber pööramine ei käi niisama lihtsalt

Sa jätsid märkamata vaata, et olulisima minu argumendi:
"4. Oma probleemide eksportimine teistesse riikidesse on ebaväärikas kiirtee vaesusesse."
Selle märkamata jätmine ei muuda seda probleemi olematuks. Tuumajaam Eestis on igal juhul parem, kui Lätis, Leedus või Soomes.

1. Olkiluotus läks valesti? - kasutati ebakvaliteetseid materjale. Rikkiminev värk on teada. Samas näitab Olkiluoto ilmekalt, et tuumajaamade ehitamiseks ei või igasuguseid eelnevalt katsetamata tehnoloogiad rakendada. Olkiluotus vähemalt nende pumpade osas katsetatakse neid küll räigelt ebameeldivalt.
2. Saab kaitsta küll kui tahetakse. Eestil on õigus kahtlusalune laev arestida, kapten türmi ja laevakompaniilt üritada papp kohtus välja nõuda. Esimene kord magati võimalus maha.
4. Saab korraldada uue referendumi. Kui EI siis on EI.
Mis probleeme eksporditakse? Mitte mingisuguseid???
Tuumajaam Eestis ei ole mitte mingis mõttes parem ega halvem. Üldiselt asukoht on üsna raske leida. Peab olema ohutsoon, soovitavalt vähe inimesi ja kindlasti suur jahutusvee ressurss. Seega jäävad vaid merekaldad, võibolla ka Peipsi järv. Samas peaks tuumajaam olema tarbimisele lähedal. Soome kahjuks just ongi viimane - kui üle jääb palju siis on see ebamõistlik. Läti vast oleks üsna hea - tarbimispunktid on mõlemas suunas.

[Kirs]

2. Saab kaitsta küll kui tahetakse. Eestil on õigus kahtlusalune laev arestida, kapten türmi ja laevakompaniilt üritada papp kohtus välja nõuda. Esimene kord magati võimalus maha.

Mismoodi saab kaitsta? Magati maha? Laev asus ju Soome vetes.