kalvis kirjutas: ↑14 Okt, 2023 9:44
Estonian Cell minu teada seisab, kuna elekter/gaas on liiga kallis.
Viidates energiahindadele (ja toorainena ka puidu hindadele) läks pikalt vaakunud Püssi plaadivabriik kah pankrotti. Ja see tõmbas hinge vaakuma kaasa ka mööblitootja Standardi. Viimast üritatakse reanimeerida, aga Püssi seisab lihtsalt niisama.
Püssi: koondatud 150 töötajat
Standard: 200-st töötajast koondamisele 160
Repo oli alainvesteeritud ja tootis plaati, millist keegi enam ei vajanud. Kõrge elektrihind vaid kiirendas pankrotti protsessi.
Sama kehtis ka Standardi kohta. Viimane sai uued omanikud ja värske äriplaani ja asjad sujuvad õiges suunas.
On kõvasti käidud ka EV valitsuselt nurumas. Klassikaline jutt - kuna valitsus on lubanud rohelollust siis me täidame valitsuse soovi aga selleks eraldate x milli meie tuulepargi ehitamiseks või garanteerige elektri ost 10 s kWh eest.
Loodaks, et Riigil jätkub kainet meelt mitte selle reha otsa astuda, tegu on puhta väljapressimisega.
https://vikerraadio.err.ee/1609118765/s ... a-aaspollu
alates 37 minutitst ka energiajulgeolekust. Kokkuvõtvalt Timo Tatari ja teiste meie energiapoliitika kujundajate töö on viinud meid nii kaugele, et energiajulgeolek puudub. Ettepanek rajada tuumajaam või vähemalt Auvere II põlevkivijaam, sest tuulejaamade reserviks peaks niikuinii olema samaväärses võimsuses reservvõimsusi. Vanade põlevkiviplokkide hädapärane remontimine ei kaota ära probleemi. Energia salvestus tehnoloogiad puuduvad või olemasolevate jõudlus on vajaminevaga naeruväärses tasakaalus. Ning meie energeetikapoliitika kujundajate lootus kogu vajaminev elekter kusagilt mujalt osta, on peale Balti Connectori gaasitoru ja sidekaabliga juhtunut tugeva kahtluse all.
Veidi kummaline , aga järjest enam ilmub meedias artikleid kus nenditakse et skandinaavia elektrit ei pruugi meie jaoks jätkuda ja meie muidugi tambime miljoneid € tuulikute toetusteks , kas tuleb kunagi otsustajatel aru pähe , või on nad "määret" saanud ?
teeline35 kirjutas: ↑15 Okt, 2023 18:45https://vikerraadio.err.ee/1609118765/s ... a-aaspollu
alates 37 minutitst ka energiajulgeolekust. Kokkuvõtvalt Timo Tatari ja teiste meie energiapoliitika kujundajate töö on viinud meid nii kaugele, et energiajulgeolek puudub. Ettepanek rajada tuumajaam või vähemalt Auvere II põlevkivijaam, sest tuulejaamade reserviks peaks niikuinii olema samaväärses võimsuses reservvõimsusi. Vanade põlevkiviplokkide hädapärane remontimine ei kaota ära probleemi. Energia salvestus tehnoloogiad puuduvad või olemasolevate jõudlus on vajaminevaga naeruväärses tasakaalus. Ning meie energeetikapoliitika kujundajate lootus kogu vajaminev elekter kusagilt mujalt osta, on peale Balti Connectori gaasitoru ja sidekaabliga juhtunut tugeva kahtluse all.
Küsimus on ehk selles, et tuumajaam ainult Eesti vajadusteks võib kergesti osutuda kiviks kaelas, kui ühel hetkel tuugenitest odavat dumpingelektrit uksest ja aknast tuleb. Tohutud püsikulud ja turul püsimine pole nii kindel. Soomlastel on elu natuke lihtsam, nende elektriturg on tohutult suurem (see on ju teine tuumajaam Soomes).
Balti projektina oleks sel rohkem jumet, aga Leedu Vürstiriigiga keegi enam koostööd tegema ei kipu ja nii oodataksegi, kuniks probleem ise laheneb. Ja Soome rongile pidanuks hüppama nii 20 aastat tagasi, kui kõik laulsid hoosiannat avatud elektriturule ja miinusesse kippuvale hinnale.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ei viitsi praegu järgi vaadata, kuid minu jooksevad teada Baltikumi elektrihinnad suhteliselt sünkroonis. See tähendab, et mistahes nurgka Baltikumis tuumajaam teha, on selle turg terve Baltikum.
Teine asi on see, et järgmisel-ülejärgmisel aastal peaks ports salvestusvõimsust turule tulema (kõigis kolmes riigis ehitatakse mitmeküme MWh suurusi akujaamu ja plaanimisel on mitmesaja MWh-sed jaamad) ja need peaksid aitama natuke hinnaauke (ja ka tippe) siluda.
Kapten Trumm kirjutas: ↑16 Okt, 2023 14:35Küsimus on ehk selles, et tuumajaam ainult Eesti vajadusteks võib kergesti osutuda kiviks kaelas, kui ühel hetkel tuugenitest odavat dumpingelektrit uksest ja aknast tuleb.
Need püsikulud ongi kindlustus selleks, et meil oleks vajalikul hetkel elekter olemas. Samamoodi on näiteks kaitsekulud kindlustus selleks, et meil oleks vajalikul hetkel olemas teatud hulk üksuseid teatava tehnikaga.
Tegelikult on tuumajaamal veel üks eripära, millele eriti ei ole tähelepanu pööratud, aga vbl. tasuks. Nimelt tuumajaam (sarnaselt mistahes muule soojuselektrijaamale) toodab soojust. Millest siis tehakse elektrit. Tänapäeval, tuleb välja, on seda soojust suhteliselt lihtne arvestatavates kogustes salvestada suhteliselt mõistliku hinnaga. Üks variant paljudest on see soomlaste liivapaterei siin https://polarnightenergy.fi/sand-battery
Ma nüüd ei tea kas soomlased meist targemad on , aga , nad on võtnud sihiks pikendada Olkiluoto 1 ja 2 tööaega täiendavalt 10 aasta võrra , see on arvestatav lisa elektrivõimsust energiadefitsiidis euroopale , palju sealt meile kukub ja millise hinnaga näitab aeg , väited et me ilma estlinkideta käreda pakase ning tuulevaikse ilmaga elektrita ei jää vist pole päris tõesed .
Kilo Tango kirjutas: ↑16 Okt, 2023 15:12
Tegelikult on tuumajaamal veel üks eripära, millele eriti ei ole tähelepanu pööratud, aga vbl. tasuks. Nimelt tuumajaam (sarnaselt mistahes muule soojuselektrijaamale) toodab soojust. Millest siis tehakse elektrit. Tänapäeval, tuleb välja, on seda soojust suhteliselt lihtne arvestatavates kogustes salvestada suhteliselt mõistliku hinnaga. Üks variant paljudest on see soomlaste liivapaterei siin https://polarnightenergy.fi/sand-battery
Miks peaks tuumajaama soojust salvestama? Tuumajaama väljund võimsus on ju väga hästi reguleeritav.
kraal kirjutas: ↑16 Okt, 2023 20:51
...
Miks peaks tuumajaama soojust salvestama? Tuumajaama väljund võimsus on ju väga hästi reguleeritav.
On reguleeritav, aga kuna elektriturul saab kenasti arbitraaži teha (hind on ju ette teada ja on väga hea, kui saab siis rohkem hagu anda, kui nõudlus suurem on), siis on see salvestamine suure tõenäosusega tootjale kasulikum, kui jaama võimsuse üles-alla kruttimine. Tuumajaama põhikulud on ikkagi püsikulud ja kasulikum on, kui see kogu aeg arvestatava koormusega soojust toodab.