Venemaa kavatses Ukraina annekteerida augustiks 2022, ütles Briti eksperdid
Juba kolmandal sõjapäeval selgus, et okupatsioonivägede plaanid on luhtunud.
Suurbritannia kuninglik kaitseuuringute instituut (RUSI) avaldas suure raporti Ukraina sõja kohta. Selles on viis peatükki, mis on pühendatud Venemaa ettevalmistustele ja planeerimisele, Ukraina ettevalmistustele ja planeerimisele, sõjategevuse kulgemisele veebruarist juulini, Vene armee tegevuse hindamisele ja RUSI ekspertide järeldustele, teatab Vene opositsiooniväljaanne "Važnõje istorii".
Üksikasjad ja kommentaarid: "Venemaa kavatses Ukraina kümne päeva jooksul hõivata ja seejärel okupeerida, et teha selle annekteerimine võimalikuks 2022. aasta augustiks," öeldakse raportis.
Ettevalmistused invasiooniks algasid 2021. aasta kevadel, kui Ukraina piirile toodi täiendavaid üksusi. Juulis sai FSB ülesandeks välja töötada Ukraina okupeerimise plaan. Eriteenistuste aruannetes öeldi, et Ukraina ühiskond on "poliitiliselt apaatne" ega usalda riigi juhtkonda. FSB teatel muretsesid ukrainlased rohkem majandusküsimuste pärast ning nad ei uskunud Venemaa sissetungi võimalikkusse.
Vene sõjaväe juhtkond oli edus kindel. Ta pidas võtmeteguriks oma tegevuse kiirust. Vene sõjaväe strateegilised ülesanded olid: võtta Ukrainalt võimalus end kaitsta, hävitada tema õhuvägi, laevastik ja õhutõrjetehnika, hävitada Ukraina maaväed, "aheldades" neid Donbasis. Samuti kavatsesid okupandid likvideerida riigi poliitilise ja sõjalise juhtkonna, eksitada Ukraina juhtkonda sissetungi aja, koha, ülesannete ja ulatuse osas.
Plaani kohaselt pidid Vene väed tungima erinevatest suundadest Ukrainasse ja vallutama kümne päeva jooksul Dnepri vasakkalda suured linnad, samuti Kiievi, Hersoni, Mõkolaivi ja Odesa. Kümme päeva hiljem pidi armee asuma "stabiliseerimismeetmetele" - hävitama "Ukraina relvajõudude killustatud rühmitused ja natsionalistliku vastupanu jäänused".
Pärast kümmet päeva kestnud invasiooni pidid Vene eriteenistused hakkama looma okupatsiooniadministratsioone. Võimalike protestide esitamiseks kavatseti kasutada Vene kaardiväge. Eriteenistused koostasid ka "
nimekirjad", jagades ukrainlased nelja kategooriasse: need, keda plaaniti likvideerida; need, keda plaaniti represseerida ja hirmutada; neutraalsed kodanikud, keda saaks veenda koostööd tegema; koostööks valmis.
RUSI eksperdid märgivad, et Vene eriteenistused eksisid, arvutades, et kohalike elanike vastupanu oleks minimaalne. Samas näitab Lõuna-Ukraina suurte territooriumide hõivamine, et armee tegevuse kiirus võimaldas neid alasid vallutada ka ilma elanike toetuseta.
Invasiooni algusega kaasnesid massiivsed raketilöögid. RUSI raport kinnitab, et Vene armee ei pommitanud sõja esimestel päevadel raudteetaristut. - välja arvatud juhud, kui "taktikaline olukord" seda nõudis. Sihtmärkideks olid alad, kuhu olid koondatud väed ja tehnika, relvade ja sõjavarustusega laod, õhutõrjetehnika ja kütuselaod.
Venemaa jaoks oli sissetungi alguses oluline ülesanne Ukraina sõjaväelise juhtkonna neutraliseerimine. Sõja esimestel päevadel said peaaegu kõik polkovniku ja kõrgema auastmega relvajõudude ohvitserid anonüümsetelt numbritelt SMS-i. Nendes pakuti ohvitseridele allaandmist. Aruannetes öeldi ka, et Venemaa ei taha Ukrainat kahjustada.
RUSI spetsialistid märgivad Vene vägede kiiret edasiliikumist Valgevenest Kiievisse. Jõudude vahekord oli kuni 12:1 venelaste kasuks. Kuid sõja kolmandaks päevaks sai selgeks, et Vene sõjaväe plaanid olid läbi kukkunud. Rünnak aeglustus ja Ukraina õhutõrjevägesid ei õnnestunud hävitada. Samuti ebaõnnestusid katsed kõrvaldada Ukraina poliitiline juhtkond: SBU võttis arvesse ja kõrvaldas Kiievis õõnestusrühmitusi.
https://expres.online/podrobitsi/rosiya ... i-eksperti