Kui veel lihtsamalt kirjeldada, siis Eesti elektrivõrku võib vaadelda nagu puud - tüvi ja juured on Narvas, edasi oksad ja võrad igale poole Eestisse laiali.Ülekandevõrgu kui terviku puhul võib siiski ju teisiti olla - kõige lihtsam näide, jaamast läheb kuhugi kõrgepingeliin, sealt edasi tarbijatele lähemale keskpingeliin jne.
Avarii põhjus oli tehniline rike Espoo konverterjaamaas. Alates varahommikust tegeleti rikke põhjuse selgitamisega. Kahe riigi vaheline elektrikaabel on terve, teatas Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Liis Eiser.
Õnneks on tulemas soojemad ajad, mis vähendavad elektrinõudlust ning ka päikese ja tuule olud paranevad. Elame veel kuidagi üle, ilma suuremate hinnakõikumisteta. Aitäh Timo TatarElering teatas kella 12 ajal ERR-ile, et elektriühendus on uuesti tööle saadud ning rikke põhjuseid uuritakse.
Kardan, et olulise osa neist on andnud eramu omanikud, kes omale aasta-paar tagasi suure hurraaga päikesepaneelid üles panid!Eesti taastuvenergia arendajate ring on laienenud ja aktiivne ning ligi pooled praegustest päikeseparkidest on rajatud igasuguse toetuseta, ütles ametist lahkuv kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ERR-ile.
Nojah kui energeetikapoliitika eesmärk pole mitte püsiv ja stabiilne elekter pistikus vaid koht mingis edetabelis, siis on kõik "suurepärane".Tema sõnul tuleb energiapoliitikas otsida pidevalt tasakaalu varustuskindluse, taskukohasuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel. "Maailma energeetikanõukogu hindab maailma riike just selle prisma läbi. Viimastel aastatel oleme selles tabelis läbi teinud kiire kasvu, tõustes maailma riikide tabelis üheksandale kohale. Sellel nädalal kuulsime, et üsna pea avaldatavas tabelis paraneb meie koht riikide võrdluses veelgi paar kohta," lisas Tatar.
Igasuguste EL plaanide eesrindlik täitmine ja selle eest pai saamine ongi meie poliitikute ja ametnike elu eesmärgiks saanud. Mis omakorda võib Eesti EL-s olemisele ohtlikuks saada.
Ja praegune Eesti majanduslangus on just nimelt su jutu põhine - kuna eestis on energia kallis siis on meil üks suuremaid majanduslanguseid justnimelt konkurentsivõime vähenemisest. Nüüd muidugi lajatatakse veel lisaks maksudega...parkija kirjutas: ↑10 Mär, 2024 8:37 Elektri hind on kõrge ja see väljendub toodete hinnas ning mõjutab me konkurentsivõimet just odava elektriga skandinaavias , seega see hind on probleem tootmises , on veel suure energiavajadusega tootmised olemas , need konkureerivad skandinaavias , näiteks ehitusmaterjalide tootmine , et kallist elektrist vähem sõltuda on ettevõtted oma tootmised mõned osad viinud gaasile , gaas tuleb mõistagi lätist .
Juba ammu on teada ajaloost et Jaapani majanduedu taga oli odav ja kättesaadav energia tänu tuumajaamadele , me siin leiutame jätkuvalt ... .
Tuuleparkide võimsus on nii suur, et seda saabki ühendada min. 110 kV võrku väga suured 330 kV võrku. Seni on kõik tuulepargid olnud 110 kV liini läbilaskevõimest väiksemad või samad. Tuuleparkide rajamistakistuseks pole mitte liinid vaid ikka teada tuntud ehituslubade väljastamine - kõik maadlevad kohtus.Taaniel Tina kirjutas: ↑09 Mär, 2024 10:22Kui veel lihtsamalt kirjeldada, siis Eesti elektrivõrku võib vaadelda nagu puud - tüvi ja juured on Narvas, edasi oksad ja võrad igale poole Eestisse laiali.Ülekandevõrgu kui terviku puhul võib siiski ju teisiti olla - kõige lihtsam näide, jaamast läheb kuhugi kõrgepingeliin, sealt edasi tarbijatele lähemale keskpingeliin jne.
Ilma suurte investeeringuteta ja ümberehitusteta neid tohutuid tuuleparke Eesti põhja ja lääne rannikutele ei ehita.
Nagu arvata põhjustas see kohalike rohepööraste hullumise. Kuna tuumajaama võimalike asupaikade hulgas oli üks läti populaarne suvitus ja puhkamise piirkond, siis kõik vastased rõhuvad nüüd sellele, et tuumajaam plaanitakse ainult sinna rajada. Võimalike asupaikade valiku kriteeriumidLäti raadio teatas teisipäeval, et riik uurib võimalusi, kuidas rahuldada oma tulevast energiavajadust. Läti energeetikaministeerium käis võimalike lahendustena välja ka tuumajaama rajamise.
Läti energiafirmast pole majanduslik mõtlemine veel kadunud!Tuumajaama võimalikud asukohad pani paika energiafirma Latvenergo, mis võttis arvesse elektriliine, teede taristut, geoloogiat ja veekogude lähedust. Lisaks Razna järvele toodi võimalike asukohtadena välja Riia lähedal paiknev Acone. Samuti veel Läänemere ääres asuvad Pavilosta, Pape, Oviši ning Vidzeme piirkonnas asuv Burtnieki, vahendas LSM.
Kui võtta plaani rajada traditsiooniline üle 1000 MW võimsusega tuumajaam, siis rahastuse ja toodangu müümise osas muresid palju vähem. Lisaks saaks suhteliselt kiiresti eesti energia muredele leevendust, sest praegused raharaiskamise plaanid ei too mitte mingisugust pikaaegset kindlust!Tuumajaama võimalik rajamine Läti aladele on vaid üks võimalus, teine võimalus oleks koostöö Eestiga. Üldiselt leitakse, et Eestis on tuumajaama rajamiseks paremad geoloogilised tingimused.
Hinna osa on meie rohepöörajad oma tuumajaama vastasuses täiesti kahe silma vahele jäänud. Mul poleks mitte midagi selle vastu kui inimene oma valikud ise kõik kinni maksab, aga kahetsusväärselt peame kõik selle lolluse kinni maksmisel osalema!Tuumaenergiale üleminek võimaldaks lisaks puhtamale energiale pakkuda ka tarbijale soodsamaid energiahindu, kirjutab Sander Ollino.
Praegune energeetika arendamise plaan ei anna ka seal miitte mingisugust tulemust. Gaasi EL tasandil CO2 vabaks kuulutamine ei muuda fakti, et maagaasi põletamisel CO2 sealt eraldub. Tuumajaama vastav osaEestis on viimastel aastatel palju räägitud vajadusest põlevkivienergeetikalt üle minna jätkusuutlikumale ja puhtamale alternatiivile. Variante on arutatud mitmeid, kuid valima peaks just tuumaenergeetika. See üleminek võimaldab tulevikus praegustes kogustes elektrit edasi kasutada, seejuures õhku kordades vähem saastades.
Lühidalt mõistlik jutt. Soovitan lugeda!Tuumaenergialgi on oma saaste, kuid näiteks Ühendkuningriigi kliimamuutuste komitee hinnangul on selle CO2 emissioon 5–22 grammi CO2 ühe kWh elektrienergia kohta5. Nimetatud saastenumbritesse on juba sisse arvestatud tuumajaama ehitus, kaevandamine ja jäätmete hoiustamine. See tähendab, et muudatusega saaks Eesti kontekstis elektri tootmine muutuda 30 kuni 132 korda puhtamaks.
Kuidas seda siis mõista;
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
