Some kirjutas: ↑02 Mär, 2025 9:10
Läti ikka ekspordib, mitte ei impordi. Aga sellega eksivad ka ajakirjanikud enamasti. Eile lugesin Delfist miskit kliimateadlast, kelle sõnul oli aastal 2010 olnud 57 päeva järjest tuulevaikus. Peab ikka räme akupark olema, et kahe kuu elekter varuks hoida.
Jah loomulikult! Aitähh täpsustuse tegemise eest. Juba viisin paranduse sisse. Öösel kirjutasin, veel redigeerisin üle ja tõstsin siis lausestust ringi ja ... ja loe üle, või ära loe, ikka nii rumal ja naiivne viga ja apsakas sõnastuses sees. Üritan edaspidi ikka veel hoolsam olla! Aitäh parandava märkuse eest!
Teen veel täienduse oma eileõhtusele Balti
energiaülevaatele
*Eesti-Soome suunal on bilansis ikka üleval nii Estlink1, kui Estlik2, st ülekandevõimsuseks on ikkagi märgitud see 350 pluss 650. Ehk siis ressursiks 1000MW. Kuigi Estlik2-e 650 sellest on rivist väljas.
Eesti bilanss: nüüd päeval on tuul tõusnud ja sellega lisandunud võrku ca80MW meie tuule energiat ( 15% peale võimalikust) ja hetkel on see tõusev, samamoodi on päeval päikesest tulemas ca 100MW ja see on 8,5% meie võimalikust võimsusest. Põlevkivi on tõmmatud alla üle 2 korra- 12% protsendi võimalikust võimsusest ja 17% kogu bilansi osakaalust. Estlink üks täiskoormusel loomulikult suunaga Eestisse ja Lätist veel kah ca 100MW meile lisaks.
Lätist: kui öösel oli neil tuul päris 0 kohe, siis praegu on vindid pannud ennast tuule käes suisa 28% võimaliku võimsusega pöörlema. Sama ka päiksega- nagu meilgi võimalikust ca 9,5%. Aga neil on seda osakaalu nii vähe installitud, et praegune tuul+päike annab võrku vastavalt 38 ja 28 MW. Vesi (hüdro) on kolmandiku võrra tõmmatud alla 30% kanti ja gaas üle 3 korra alla 16% tuuri. Lätis siis import Leedust ca 350MW ja samas eksport Eestisse see ca 100MW.
Ja nüüd siis Leedu: välisbilanss siis Rootsist sisse (import) see 700-st isegi 752MW, edasi siis Lätisse välja (eksport) 350MW ja Poola välja (import) ca 135MW. Gaasil on tõmmatud võimsus 3 korda alla. Sest kogu seda öist üle Baltikumilist energipuudust katnud gaasi ja põlevkivi kasutamist on praegu asendanud Leedu tuul- vindid panevad praegu 35% võimsuse peal. Aga kuna neil on installitud võimsust 1,83GW, siis see sealt tuleva
energia maht on ca 640MW võttes koos kogu-Balti-päikesega üle siis selle öise Baltikumiülese gaasi- ja põlevkivivajaduse. See tuul moodustab praegu ca kolmandiku kogu Leedu
energia bilansist, koos Rootsi-kaabliga kokku siis 2/3 kogu mahust. Lisandub veel päevane Leedu päike, mis paneb 6%-se tootlikusega, aga see moodustab kah pea 150MW.
Hetkel siis võiks tinglikult öelda, et praegu võimaldab Leedu tuul meil ca 100MW jagu tõmmata põlevkivilt vunki maha koos meie enda oma 80-se tuule ja 100-se päikese abiga. Öösel oli Leedu tuule asemel meile abiks Läti vesi&gaas. Lätil võimaldab samamoodi Leedu tuul võtta praegu gaasikatlalt tule väiksemaks ja siis keerata ka lüüsid Daugaval tiba koomamale ca 450MW võrra. Kui Leedu tuult praegu selle 650MW jagu poleks, siis tuleks jällegi Daugaval lüüse avada või gaasikateldele tuld alla teha, või põlevkivi ahju loopida.
