Militaarobjekt keila ja saue vahel
Militaarobjekt keila ja saue vahel
Niisiis pöördun järjekordselt laiema avalikuse poole. Äkki keegi teab kelle poolt rajatud positsioonidega on tegu.
Kui Tallinna poolt mööda Pärnu mnt. sõita, siis keerata paremale Keila peale. Sõita üle raudteesilla ja esimene kruusatee kohe paremale. Koha nimi peaks olema Vanamõisa.
Kohe peale raudteetammi algavad kahel pool teed paiknevas võsas korrapäratult paiknevad kaevikud ja laskepesad. Suurest teest paremat kätt (Vanamõisa poole) jääb ka mingi betoon-punker mille otstarve jäi samuti arusaamatuks. Punkril ühel pool on kaks sissepääsu, teineteisest 45 kraadise nurga all. Punker ise küllaltki väike ja ühtegi käiku temast edasi minuarust ei vii. Mingi moonaladu? Kiire kontrollkaevamise käigus selgus tõsiasi, et seal on toimunud mingi suurem plahvatus või tulekahju.
Kogu ümbruskaudne võsa on täis lõhkenud rauast mürsukesti. Ja kildfugassi kilde. NB! Isegi kõik padrunikestad, mis leidsin (Umbes paarkümmend - nii Saksas kui Vene omi.) Olid kõik nagu tulle visatud. Ribadeks ja tong välja hüpanud! Ainsad terved esemed mis leidsin, oli 75mm rauast läbikäimata kildfugass ja kaevikust kaks Saksa laskmata signaal, või valgusraketti. Panen ka mõned pildid, ehk keegi oskab identida. Raketil sinakas või hallikas värvusmarkeering ja kiri: DBC 8.1941 Verbrauch bis-30.9.49
Niisiis - kas keegi teab, mis seal kandis toimus ?
http://www.pilt.ee/view/406622/
Kui Tallinna poolt mööda Pärnu mnt. sõita, siis keerata paremale Keila peale. Sõita üle raudteesilla ja esimene kruusatee kohe paremale. Koha nimi peaks olema Vanamõisa.
Kohe peale raudteetammi algavad kahel pool teed paiknevas võsas korrapäratult paiknevad kaevikud ja laskepesad. Suurest teest paremat kätt (Vanamõisa poole) jääb ka mingi betoon-punker mille otstarve jäi samuti arusaamatuks. Punkril ühel pool on kaks sissepääsu, teineteisest 45 kraadise nurga all. Punker ise küllaltki väike ja ühtegi käiku temast edasi minuarust ei vii. Mingi moonaladu? Kiire kontrollkaevamise käigus selgus tõsiasi, et seal on toimunud mingi suurem plahvatus või tulekahju.
Kogu ümbruskaudne võsa on täis lõhkenud rauast mürsukesti. Ja kildfugassi kilde. NB! Isegi kõik padrunikestad, mis leidsin (Umbes paarkümmend - nii Saksas kui Vene omi.) Olid kõik nagu tulle visatud. Ribadeks ja tong välja hüpanud! Ainsad terved esemed mis leidsin, oli 75mm rauast läbikäimata kildfugass ja kaevikust kaks Saksa laskmata signaal, või valgusraketti. Panen ka mõned pildid, ehk keegi oskab identida. Raketil sinakas või hallikas värvusmarkeering ja kiri: DBC 8.1941 Verbrauch bis-30.9.49
Niisiis - kas keegi teab, mis seal kandis toimus ?
http://www.pilt.ee/view/406622/
Peale silda paremal pole ise käinud. Muide küsida saaks täpsemaid andmeid üle maantee asuvast talust -inimesed ikka teavad ,mis nende kodu lähiümbruses toimunud?
Teisel pool teed aga kohe raudtee ääres lendas juttude järgi taevasse moonarong. Seal vedelesid lennukipommid kunagi koos vutlaritega, samuti mürsud ,padrunid ja raketid (samasugused alumiiniumkestaga sakslased nagu Sinu pildil)
Kõik ümbruskonna teadjad vennad käisid sealt makarone ja muud nänni korjamas ,kuni peo lõpetas raudtee remondibrigaad ,kes avastas raudtee muldkehast väljaturritavad lennukipommid Siis pandi rongiliiklus seisma ja kohale kutsutud sapööriväeosa pööras seda raudtee piirkonda. Toimus see kaheksakümnendate alguses.
Käisin seal huvi pärast ja nostalgiast kistuna eelmine aasta . Lõik saab alguse sillast võttes Keila suunas paremat kätt ja kulgeb raudtee äärt mööda . Mina tuhnisin seal seitsmekümnendatel -siis oli traktor lükanud raudteeääre puhtaks ja oli suisa lust korjata nänni roomikujälgedest.
Eelmise aasta pilt oli aga sootuks teistsugune. Raudtee äär on kasvanud metsistunud võssa ja sealt tükk tööd ennast läbi pressida.
Maa aga muudkui piiksub -rauarisu -rebenenud metalli ,mürsukestasid ja muud kolu maapind täis. Kõrvaljooksvas metsas ka suured vett täis augud -arvatavalt lennukipommidest -ju siis seda esheloni pommitanud lennukeilt.
Teispool viadukti asuvast varjendist ja kraavidest ei ole aga kuulnud. Raketikestade järgi otsustades toimus sealne sebimine sõja alguses?
Kui foorumis näiteks Saue selle ,peaksid need oma lähiümbrust paremini teadma?
Teisel pool teed aga kohe raudtee ääres lendas juttude järgi taevasse moonarong. Seal vedelesid lennukipommid kunagi koos vutlaritega, samuti mürsud ,padrunid ja raketid (samasugused alumiiniumkestaga sakslased nagu Sinu pildil)
Kõik ümbruskonna teadjad vennad käisid sealt makarone ja muud nänni korjamas ,kuni peo lõpetas raudtee remondibrigaad ,kes avastas raudtee muldkehast väljaturritavad lennukipommid Siis pandi rongiliiklus seisma ja kohale kutsutud sapööriväeosa pööras seda raudtee piirkonda. Toimus see kaheksakümnendate alguses.
Käisin seal huvi pärast ja nostalgiast kistuna eelmine aasta . Lõik saab alguse sillast võttes Keila suunas paremat kätt ja kulgeb raudtee äärt mööda . Mina tuhnisin seal seitsmekümnendatel -siis oli traktor lükanud raudteeääre puhtaks ja oli suisa lust korjata nänni roomikujälgedest.
Eelmise aasta pilt oli aga sootuks teistsugune. Raudtee äär on kasvanud metsistunud võssa ja sealt tükk tööd ennast läbi pressida.
Maa aga muudkui piiksub -rauarisu -rebenenud metalli ,mürsukestasid ja muud kolu maapind täis. Kõrvaljooksvas metsas ka suured vett täis augud -arvatavalt lennukipommidest -ju siis seda esheloni pommitanud lennukeilt.
Teispool viadukti asuvast varjendist ja kraavidest ei ole aga kuulnud. Raketikestade järgi otsustades toimus sealne sebimine sõja alguses?
Kui foorumis näiteks Saue selle ,peaksid need oma lähiümbrust paremini teadma?
Tänud infi eest!
Mõtlesin kah sellele versioonile, et läheduses ju raudtee - Juu seal midagi pihta sai. Olen kah enne sealkandis luusinud, kuid mitte raudtee vahetus ümbruses. Neid juppe on vähemalt kilomeetri peale välja lennanud. Eriti palju on kaugemal just mürsukesta "kandasid" Kuid huvitav, kuidas mürsk ise ilma rauast laskmatta 500m peale lendas?
Kellele siis ikkagi kuulus see moonarong, ja millal see vastu taevast lasti? Ise arvan, et 44 sündmused ja tegu Saksa moonarongiga. Põhjenduseks tooksin lahingmoona mitmekesisuse. Eks sõja lõpupoole oli neid troffee relvi juba rohkem saadud. Näiteks vedeles sügavamal võpsikus vene "Tsink Kastike" See oli täiesti maapinnal ja üleni kuuliauke täis.
Sakslased ju vist ei pakkinud padruneid tsinkasti?
Mõtlesin kah sellele versioonile, et läheduses ju raudtee - Juu seal midagi pihta sai. Olen kah enne sealkandis luusinud, kuid mitte raudtee vahetus ümbruses. Neid juppe on vähemalt kilomeetri peale välja lennanud. Eriti palju on kaugemal just mürsukesta "kandasid" Kuid huvitav, kuidas mürsk ise ilma rauast laskmatta 500m peale lendas?
Kellele siis ikkagi kuulus see moonarong, ja millal see vastu taevast lasti? Ise arvan, et 44 sündmused ja tegu Saksa moonarongiga. Põhjenduseks tooksin lahingmoona mitmekesisuse. Eks sõja lõpupoole oli neid troffee relvi juba rohkem saadud. Näiteks vedeles sügavamal võpsikus vene "Tsink Kastike" See oli täiesti maapinnal ja üleni kuuliauke täis.
Sakslased ju vist ei pakkinud padruneid tsinkasti?
Mis puutub tsinkkastidesse -saksa moon pandi samuti sellisel moel kasti. Kastidel markeeringki -õhukindel.
Saksa signaalrakette leidsin sealt kunagi isegi. See II MS päritolu. Samas vedelesid aga inglise vindi padrunid ? Mürsukestad -vähemalt mis alles on jäänud -kõik rauast. Kunagi vedeles ka vaskseid plahvatusest ribadeks kistuid -see kui värviline metall arvatavalt ammu tädi silvese juurde rännanud. Samas olid lennukipommid saksa päritolu -- pommikohvrid olid samasugusest kohvreeritud plekist nagu gaasimaski vutlarid . Nende sisse olid siis klambritega fikseeritud pommid. Ilusad heledast metallist sütikud otsas ja puha.
Taevasseminek toimus vist mälu järgi tõesti 44 aastal ja vist kusagilt olen kuulnud ka juttu -mismoodi eshelon saadi Saue alevist välja (eelnevalt oli seal seisnud) ja sellega pääses ka alevik.
Meil siin foorumis päris sõjardeid ka ehk teavad seletada milliste tagajärgedega on laskemoonavagunite plahvatus? Kui suurele maaalale lendab laiali kõik see ,mis eksplosiivi jõul üles tõstetakse?
Aga pakun veelkord -lähedalasuvast talust tasuks kindlasti küsida?!
Kunagi sai otsitud alates sillast -suunaga Valingu poole kuni raudteevahi hooneni. Sellest peaks mingi ahervare veel alles olema. Ehitis ise oli kindlasti püsti nii enne ,kui pärast plahvatust. Viimane ää lammutatud viimase paarikümne aasta jooksul.
Ja veel niipalju -raudtee sild ise ju võrdlemisi uus ehitis -plahvatuse epitsenter võis olla kusagil silla kohal -see seletaks ka kolu ,mis vedeleb teiselpool maanteed.
Minu teada tuhnisid sapöörid ainult raudtee äärt .
Saksa signaalrakette leidsin sealt kunagi isegi. See II MS päritolu. Samas vedelesid aga inglise vindi padrunid ? Mürsukestad -vähemalt mis alles on jäänud -kõik rauast. Kunagi vedeles ka vaskseid plahvatusest ribadeks kistuid -see kui värviline metall arvatavalt ammu tädi silvese juurde rännanud. Samas olid lennukipommid saksa päritolu -- pommikohvrid olid samasugusest kohvreeritud plekist nagu gaasimaski vutlarid . Nende sisse olid siis klambritega fikseeritud pommid. Ilusad heledast metallist sütikud otsas ja puha.
Taevasseminek toimus vist mälu järgi tõesti 44 aastal ja vist kusagilt olen kuulnud ka juttu -mismoodi eshelon saadi Saue alevist välja (eelnevalt oli seal seisnud) ja sellega pääses ka alevik.
Meil siin foorumis päris sõjardeid ka ehk teavad seletada milliste tagajärgedega on laskemoonavagunite plahvatus? Kui suurele maaalale lendab laiali kõik see ,mis eksplosiivi jõul üles tõstetakse?
Aga pakun veelkord -lähedalasuvast talust tasuks kindlasti küsida?!
Kunagi sai otsitud alates sillast -suunaga Valingu poole kuni raudteevahi hooneni. Sellest peaks mingi ahervare veel alles olema. Ehitis ise oli kindlasti püsti nii enne ,kui pärast plahvatust. Viimane ää lammutatud viimase paarikümne aasta jooksul.
Ja veel niipalju -raudtee sild ise ju võrdlemisi uus ehitis -plahvatuse epitsenter võis olla kusagil silla kohal -see seletaks ka kolu ,mis vedeleb teiselpool maanteed.
Minu teada tuhnisid sapöörid ainult raudtee äärt .
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Sealsed säilinud rajatised võivad ka uuemad olla. Näiteks oli samas lähedal Aila metsas (enne raudteeviadukti vasakule ja 300-400 m edasi) 144. motolaskurdiviisi varukomandopunkt, Eesti mastaapides üsna suur maa-alune rajatis. Küllap seal siis õppuste ajal möllati ka mujal lähiümbruses.
Teine võimalus, et meie või nood samad 80-te sapöörid on seal leitud laskemoona hävitanud...
Teine võimalus, et meie või nood samad 80-te sapöörid on seal leitud laskemoona hävitanud...
Käisin eelmisel suvel neid kohti huvi pärast vaatamas. Maastiku muutus oli totaalne. Kogu ala on räigelt võsastunud kuni raudtee muldkehani välja. Rauarisu siiani maas , metallist mürsukestad ja mingid detailid. Kogu kolu muidugi kulu ja mätaste all peidus. Seekord vaatasin kohta natuke teise pilguga ja jäid silma pommiaugud , seega tegu hoopis veerevkoosseisuga , mis jäi pommirünnaku alla!
Minule teadaolev ala algab 30-40 meetrit peale silda , kui liigud raudtee paremal poolel suunaga Valingule.
Minule teadaolev ala algab 30-40 meetrit peale silda , kui liigud raudtee paremal poolel suunaga Valingule.
Käisin ise ka seal luusimas nägin palju pommiauke,metall prahti jne.
Aga ikkagi on mulle arusaamatu kus see punker asub?
Isegi leidsin seslt metsast mingi prükkari elupaiga arvatavasti eelmine aasta tehtud sest kuuseoksad olid suht räsitud millest tehtud see oli.:Dtema pannid ja riided lebasid ka seal:D
Aga ikkagi on mulle arusaamatu kus see punker asub?
Isegi leidsin seslt metsast mingi prükkari elupaiga arvatavasti eelmine aasta tehtud sest kuuseoksad olid suht räsitud millest tehtud see oli.:Dtema pannid ja riided lebasid ka seal:D
Sai ka punkrist seest ja väljast pilte tehtud. Paraku on mobiili "nightshot" siiski toimiv vaid hämaras, mitte kottpimedas Seega mõned fotod on pehmelt öeldes kasutamiskõlbmatud.
Punkri vahetus läheduses oli kaks suurt nelinurkset auku, just nagu oleks sinna plaanitud 3 sellist punkrit ehitada. Punker ise on raudbetoonist, ristküliku kujuline ruum, millel on kahe 45kraadi all oleva ukseavaga eeskoda. Katust on toestatud raudteerelssidega, mis meenutavad kitsarööpmelise omi - väga peenikesed.
Pildid ise:
http://nagi.ee/photos/vooteleaer/sets/17360/
Punkri vahetus läheduses oli kaks suurt nelinurkset auku, just nagu oleks sinna plaanitud 3 sellist punkrit ehitada. Punker ise on raudbetoonist, ristküliku kujuline ruum, millel on kahe 45kraadi all oleva ukseavaga eeskoda. Katust on toestatud raudteerelssidega, mis meenutavad kitsarööpmelise omi - väga peenikesed.
Pildid ise:
http://nagi.ee/photos/vooteleaer/sets/17360/
Kui suur on mainitud varukomandopunkt, kas võrreldav roodublindaažiga või Laagri komandopunktiga?Kapral Karu kirjutas:Sealsed säilinud rajatised võivad ka uuemad olla. Näiteks oli samas lähedal Aila metsas (enne raudteeviadukti vasakule ja 300-400 m edasi) 144. motolaskurdiviisi varukomandopunkt, Eesti mastaapides üsna suur maa-alune rajatis. Küllap seal siis õppuste ajal möllati ka mujal lähiümbruses.
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Kui kaheksakümnendate alguses Sauel elasin, siis käisin tihti selle Aila metsas punkri kandi jooksutrennis. Talvel reetis punkri kerge suitsuvine. See punker oli kogu aeg mehitatud, minu mäletamist mööda 2 meest. Paar korda juhtusin vahetust nägema.
Minu mälu järgi oli kaks kaarjat pooleldi maas olevat blidaaži. Suur liivakast "sõjamängudeks" oli ka.
Õppuste ajal veeti sealt välitelefon sinna Vanamõisa punkrite juurde. Korra lõikasin neil selle liini läbi. Pidin veel kodunt korralikud lõikurid tooma. Igaks juhuks ei jäänud liini parandajaid ootama.
Minu mälu järgi oli kaks kaarjat pooleldi maas olevat blidaaži. Suur liivakast "sõjamängudeks" oli ka.
Õppuste ajal veeti sealt välitelefon sinna Vanamõisa punkrite juurde. Korra lõikasin neil selle liini läbi. Pidin veel kodunt korralikud lõikurid tooma. Igaks juhuks ei jäänud liini parandajaid ootama.
-
- Moderaator
- Postitusi: 1133
- Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
- Kontakt:
Re: Militaarobjekt keila ja saue vahel
Kas kuskilt oleks võimalik saada täpsemat infot selle õhku lennanud moonarongi kohta(teise teema leidsin ka siit foorumist ülesse)?
Kas oskab keegi võimalik täpselt kirjeldada seda ohuala ulatust(liikudes mööda raudteed)?
Kas oskab keegi võimalik täpselt kirjeldada seda ohuala ulatust(liikudes mööda raudteed)?
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist