Error404 kirjutas:kelguga poiss kirjutas:Eesti on väike riik. Ressursse on vähe. Raiskamist tuleks vältida.
Ometigi on Eestis igal väeliigil oma staap
Ma ei mõista sellise staabirohkuse vajalikkust. Kas poleks kriisiolukorras palju efektiivsem ja operatiivsem, kui sõjategevust juhitakse ühest staabist? Oleks ju?
Vägisi meenuvad loetud lood, kuidas "võitmatu" wehrmachti maavägede ohvitserid kauplesid lennuväelt lennukeid oma rünnakuid toetama. Mida nad vahel aga ei saanud, sest
neil polnud õigust käsku anda. Niisiis pidi kauplema...
Kas keegi oskab valgustada sellise bürokraatliku ja ressursseraiskava juhtimismudeli olemasolu tagamaid?
Sorry aga ma küll ei näe et meil oleks lennuvägi ja merevägi...Vahet pole kas on staap või mitte - seniks kui tekib midagi mida saab nendeks väeliikideks nimetada siis võiks teema uuesti ülesse võtta. Seni aga las mängivad seal kaartidel ja simulaatoritel mereväe ja õhuväe tulelööke

Laskumata vaidlusesse selle üle, milline on või milline peaks olema meie mereväe ja õhuväe suurus ja relvastus (arvestades meie eelarve suurust võiksid meil ka olla hävitajate eskadrillid ja allveelaevade flotillid, ainult et sellisel juhul jookseks kõige tähtsam väeliik - maavägi - ringi ilma püksata, elaks aastaringselt lageda taeva all ja peaks sõda vibude ja odadega), tuleb nentida, et mere-, maa- ja õhuväe staabi laiali saatmine või ühendamine peastaabiga ei annaks mingit erilist ressursivõitu ega vähendaks bürokraatiat.
Asi on selles, et isegi kui väeliikide staabid muuta nt eraldi peastaabi osakondadeks, jääb seal töötavate inimeste vajadus ja arvukus ikka sama suureks. Juhul kui nt mereväe ja õhuväe staabid laiali saata, on peastaabi igas osakonnas omakorda vaja uusi töökohti, milledel olevad inimesed tegeleksid sellega, mida varem tegid väeliikide staabi vastavad osakonnad. Näide: õhuväe staabi likvideerimine tähendaks, et peastaabi personaliosakonda (J1) on vaja luua eraldi jaoskond, mis tegeleb eraldi õhuväe ohvitseride üle arvesuse pidamisega, nende koolitamise ja teenistuskäigu planeerimisega. Luureosakonnas (J2) tuleks luua eraldi jaoskond, mis tegeleks ainult õhuväe suunaga. Operatiiv- ja väljaõppeosakonnas tuleks luua eraldi jaoskonnad, mis planeeriksid ainult õhuväe juhtimist ja koolitamist. Logistikaosakonnas (J4) tuleks luua eraldi jaoskond, mis planeeriks õhuväe (napi) lennupargi remonti jne. Staape jääks nii jah vähemaks, ainult et selle tulemusel muutuks peastaap automaatselt üheks väga kohmakaks ja aeglaseks asutuseks. Ja siis ilmuks ühel hetkel veel välja üks tarkpea, kes küsiks - milleks meile on vaja oma staatuselt väeliigi staabiga võrdset Kaitseliidu peastaapi, ühendame selle ka parem kaitsejõudude peastaabiga, luues igasse osakonda eraldi jaoskonna kaitseliidu küsimustega tegelemiseks. Vaevalt, et sellise jama peale meie riigikaitsesüsteem paremini tegelema hakkaks.
Point on selles, et vähemalt teoorias peaks Eesti kaitsejõudude peastaap olema kõrgeim, n-ö strateegilise tasandi staap, mille osakonnad tegelevad kaitseväe n-ö pika-ajalisema ja strateegilise juhtimisega, sekkumata väeliikide ja allüksuste igapäevasesse teisejärgulisse tegevusse - nende asjadega tegelevad väeliikide staabid ja väeliikide ülemad.
Ja veel, oletame, et me muudame vähemalt õhuväe ja mereväe staabid lihtsalt peastaabi vastavateks osakondadeks. Kui me ei liida väeliigi osakondi peastaabi vastavate osakondadega, siis tekiks nt peastaabi õhuvöe osakonda terve rida kohmakaid jaoskondi, mis tegeleksid sellega, millega varem tegelesid õhuväe vastavad osakonnad. Tulemus - staabirottide arv ei väheneks karvavõrdki, vahe on vaid selles, et sellisel peastaabi õhuväe osakonna ülemal oleks tunduvalt väiksem käsuõigus õhuväe allüksuste üle, st iga pisema asja pärast peaks ta ilmselt jooksma kaitseväe juhataja juurde õhuväge puudutavaid käskkirju allkirjastama. Kellele selline jama kasulik on?
Lõppude lõpuks ei annaks väeliikide staapide kaotamine ka mingit ressurssivõitu, sest staabitöötajaid st palgasaajaid ja paberimäärijaid vähemaks ei jää ning staapide likvideerimine ei vabastaks ka mingeid ruume, sest kõik kolm väeliigi staapi asuvad niikuinii peastaabiga samas hoones.
Ja kui meie oleme justkui mingid lollid ja loome siin omale väeliikide staape, siis meile alati eeskujuks toodavad soomlased on ilmselt sama lollid, sest ka nemad lõid äsja omale lisaks õhuväe ja mereväe staabile maavägede staabi, mis asub peastaabist eraldi.
Kui kelguga poiss toob siin negatiivse eeskujuna Teise maailmasõja aegse Wehrmachti ja Luftwaffe (toetudes Suvorovi jutustusele), siis seesama komandostruktuur ei seganud Luftwaffel sõja esimestel aastatel maavägedega Poolas, Prantsusmaal, Balkanil ja idarindel väga efektiivset koostööd tegemast. Hiljem sai Luftwaffele saatuslikuks lihtsalt kütusepuudus ja vaenlase arvuline ja kvalitatiivne ülekaal, mitte segane käsuliin.