Sissisõda Eestis 2010

[Yamamoto]

1. Koheselt alla anda;

2. Pidada efektiivset sissisõda.

Alguses tuleks rindejoonega proovida. Kui ei õnnestu, siis Vietnami või Afghanistani tüüpi sissisõda.

Kui Eesti kaart oleks sarnane Norra omale, võiks seda pikka riba mööda aeglaselt taganeda, nii et liitlaste kohale jõudmiseks oleks vaid üks väike sillapea, kust lähtuvate rünnakutega kaotatud maa jälle tagasi võita. Oleks on aga teatavasti paha poiss ja Sõrve sääre hoidmisega ei võidaks me midagi.

[Juhani Putkinen]

1. Koheselt alla anda;

2. Pidada efektiivset sissisõda.

Alguses tuleks rindejoonega proovida. Kui ei õnnestu, siis Vietnami või Afghanistani tüüpi sissisõda.

Kui Eesti kaart oleks sarnane Norra omale, võiks seda pikka riba mööda aeglaselt taganeda, nii et liitlaste kohale jõudmiseks oleks vaid üks väike sillapea, kust lähtuvate rünnakutega kaotatud maa jälle tagasi võita. Oleks on aga teatavasti paha poiss ja Sõrve sääre hoidmisega ei võidaks me midagi.

Vabandan väga, aga minu üleriigilistel õppustel on olnud ka olukord, et on olnud parim hoida enda käes seda Sõrve säärt (mitte ainult).

On väga kurb, et pean nentima - selle praeguse operatiivstruktuuriga ei kuidagi saa rindesõda pidada. Kui seda "proovib" ja kannab suuri kaotusi, nii polegi enam jõudu hoida seda minu poolt pakutud "Tallinna" enda käes.

See rinne poleks sugugi ainult Sinimägedes. Seda rinnet peaks hoidma ka näiteks Võru kandis, Pärnu kandis, Rohuküla kandis, Paldiski kandis, jne. Peale seda vaenlane teeks dessante näiteks Kunda, Mustveesse, jne. Rääkimata õhudessantidest.

On väga kahju, aga lahinguid on vaja pidada nende jõududega mis on olemas - mitte nendega, mida sooviks olevat olemas.

[Yamamoto]

On väga kurb, et pean nentima - selle praeguse operatiivstruktuuriga ei kuidagi saa rindesõda pidada.

Operatiivstruktuuri tuleb muuta, nii et see oleks võimalik. Suurtükiväegrupp tuleb jagada kaheks suurtükiväegrupiks, üks asukohaga Jõhvis, teine Tartus. Väljaõppekeskused tuleb tagasi jalaväepataljonideks teha. Relvade koha päält on kõige rohkem vaja lennukeid, juurde tuleks hankida ka tanke ja suurtükke. Siis oleks ehk võimalik venelasi piiril peatada.

[Juhani Putkinen]

On väga kurb, et pean nentima - selle praeguse operatiivstruktuuriga ei kuidagi saa rindesõda pidada.

Operatiivstruktuuri tuleb muuta, nii et see oleks võimalik. Suurtükiväegrupp tuleb jagada kaheks suurtükiväegrupiks, üks asukohaga Jõhvis, teine Tartus. Väljaõppekeskused tuleb tagasi jalaväepataljonideks teha. Relvade koha päält on kõige rohkem vaja lennukeid, juurde tuleks hankida ka tanke ja suurtükke. Siis oleks ehk võimalik venelasi piiril peatada.

Piiril peatamiseks pole mingit võimalust ei praegu, ega ka tulevikus, aga:

1. Väljaõppekeskustel peab olema lahingvalmidusülesanne;

2. Vähemalt 80% meestest peab läbima ajateenistuse igal aastal;

3. Tava jalaväelasel teenistus võiks olla ainult 6 kuud, seega neid õpetataks välja kaks "portsu" aastas. Spetsialistidel 9 kuni 12 kuud, ning allohvitseridel ja ohvitseridel 12 kuud;

4. Väed ja laod peavad olema hajutatud, et neid oleks raskem "ühe hoobiga" hävitada - üllatuskallaletung;

5. Reservi peab minema lahinguvõimelisi kokku harjutatud pataljone, suurtükiväe patareisid, jne. Nendele on vaja pidada palju kordusõppuseid;

6. Õhutõrjesse on vaja hankida väga palju kallist materjali, asutada vajalikud üksused, anda tõhus väljaõpe, ...

7. Seda aukude lappimist on hirmsasti.

Ja ikka on vaja valmistuda ette selleks efektiivseks sissisõjaks - seega sellest on vaja alustada (ja paralleelselt ehitada õhutõrje korda).

[Pirr]

Väga huvitav lugemine siin teemas!

Küsimus oleks aga selles, et miks see Tallinna hoidmine niiväga oluline on, valitsus võib ju kusagile Haapsallu ka näiteks evakueeruda mis oleks hoopis pisem linn ning vaenlase võimaliku lauspommitamise ohu tõttu oleks ka elanikkonna kaotused marginaalselt pisemad, infrastruktuuriga sama lugu. Oleks ju väljaspool Tallinna ka võimalik viienda kolonni oht ka oluliselt väiksem kes sulle ootamatul hetkel noa selga võiks lüüa. Minu arust küll see paaniline Tallinna kaitsesse panustamine parim variant pole kui pärast jääks tast sama pilt järgi kui Berliinist 1945 a. - kümned tuhanded hukkunud tsiviilelanikud, kümetesse või isegi sadadesse miljarditesse ulatuvad sõjapurustused.

[Juhani Putkinen]

Väga huvitav lugemine siin teemas!

Küsimus oleks aga selles, et miks see Tallinna hoidmine niiväga oluline on, valitsus võib ju kusagile Haapsallu ka näiteks evakueeruda mis oleks hoopis pisem linn ning vaenlase võimaliku lauspommitamise ohu tõttu oleks ka elanikkonna kaotused marginaalselt pisemad, infrastruktuuriga sama lugu. Oleks ju väljaspool Tallinna ka võimalik viienda kolonni oht ka oluliselt väiksem kes sulle ootamatul hetkel noa selga võiks lüüa. Minu arust küll see paaniline Tallinna kaitsesse panustamine parim variant pole kui pärast jääks tast sama pilt järgi kui Berliinist 1945 a. - kümned tuhanded hukkunud tsiviilelanikud, kümetesse või isegi sadadesse miljarditesse ulatuvad sõjapurustused.

On väga hea, et arutatakse mitmelt kandilt.

Minu seisukoht on, et päris rindesõda ei õnnestu ka ühe linna kaitsel. Peab olema ruumi taganeda - vaenlane tuleb järel (lõksu) ja hävitatakse.

Väikestes linnades pole nii palju võimalusi efektiivset linnasõda pidada kui suures linnas. Taganed natukese ja linna ongi otsas.

Tallinnas on hulga vanu häid paksude kiviseintega maju, väikelinnades neid on vähe või pole üldse.

Tallinnas on ka maa alla igasuguseid kasulikke asju, mis jälle tava väikelinnades puudub, või neid on vähem.

See viies kolonn on probleem, aga selle saa ka lahendada kui selleks on valmistutud ette juba rahuajal.

Sõjas hävitatakse ja laastatakse. Pärast sõda ehitatakse üles - juhul kui riik on alles. Ka Dresden on ehitatud üles.

[Pirr]

Sedant nüüd küll, et Tallinna kasuks räägib jah nii mõndagi kuid siiski võiks esmast ja suuremat vastupanu üritada osutada piiride lähistel kui on mingilgi määral ka meil soomustehnikat, õhujõudu (mõni second hand F-16 oleks ideaalilähedane arvestades meie materiaalseid võimalusi kui vaid TAHET otustajates oleks ). Sellega saaks vast välistada venelaste üllatusrünnaku, mis annaks vähemalt esialgugi meie vähesele tehnikale ja väärtuslikule inimkontingendile võiamaluse oma statsionaarsetest pesitsupaikadest eemalduda ja kaitsepositsioonide poole suunduda.
Eesti vaevalt, et kunagi uusi hävitajaid, soomustehnikat osta suudab aga isegi vanad hooldatud Leo 1`d suudaksid hästi kordineeritult venkudele tõsist häda teha, õhutõrje võimekus on muidugi ÜLIOLULINE, erinevad miinid samuti väga vajalikud.
Vaadates aga hetkeseisu, oleks isegi selline mõnekümne vana Leo 1, 15-20 Gepardi, mõne F-16 ja Stingerite vmt. varustatud EKV vaid tühipaljas unistus, KL samuti kiratseb ja vindub ...

[Juhani Putkinen]

Sedant nüüd küll, et Tallinna kasuks räägib jah nii mõndagi kuid siiski võiks esmast ja suuremat vastupanu üritada osutada piiride lähistel kui on mingilgi määral ka meil soomustehnikat, õhujõudu (mõni second hand F-16 oleks ideaalilähedane arvestades meie materiaalseid võimalusi kui vaid TAHET otustajates oleks ). Sellega saaks vast välistada venelaste üllatusrünnaku, mis annaks vähemalt esialgugi meie vähesele tehnikale ja väärtuslikule inimkontingendile võiamaluse oma statsionaarsetest pesitsupaikadest eemalduda ja kaitsepositsioonide poole suunduda.
Eesti vaevalt, et kunagi uusi hävitajaid, soomustehnikat osta suudab aga isegi vanad hooldatud Leo 1`d suudaksid hästi kordineeritult venkudele tõsist häda teha, õhutõrje võimekus on muidugi ÜLIOLULINE, erinevad miinid samuti väga vajalikud.
Vaadates aga hetkeseisu, oleks isegi selline mõnekümne vana Leo 1, 15-20 Gepardi, mõne F-16 ja Stingerite vmt. varustatud EKV vaid tühipaljas unistus, KL samuti kiratseb ja vindub ...

Kardan, et kui Eestil oleks neid F-16 hävitajaid, nii nad hävitatakse esimeseks - enne kui nad tõuseks õhku.

Aga nende Stingeri taoliste õhutõrjerakettide hankimine on väga tähtis - ilma nendeta Eesti kaitsmisest ei tule välja muut kui suured kaotused. Hankimisest ei loomulikult piisa. Juhul kui nad oleksid tsentraliseeritult laos (Tapal) nad kah hävitatakse enne kui nendest oleks kasu. Nad on vaja hajutada laiali igale poole Eestit - kaitseliitlastele.

[Pirr]

Kui väljaõpe ikka omal kohal oleks, lennukid tangitud ja relvastatud siis jõuaksid vast F-16 ikka õhku küll tõusta radarilt tuleva hoitatuse peale. Ma loodan, et me saame Nato liitlastelt vähemalt sateliidi kaudu ka mingitki luureinfot võimalike venelaste vägede koondumistest piiride lähistele ja see peaks valmisoleku astet veelgi suurendama Reageerimisaeg, mis kulub peale häire saamist õhkutõusmiseni ei tohiks ju pikk olla ja ega venelaste lennukid või maa-maa raketid ka valguskiirusel liigu ...

Tallinna võimaliku kaitse koha pealt ei maksa unustada ka vaenlase meredessandi võmalust, selle vastu oleksid need vanad F-16`d nagu rusikas silmaauku kui vastavat moona ikka on, et laevad enne randumist hävitada. Õhudessandi kopterite-lennukite vastu on Stinger, Gepard vmt. abiks.

[Juhani Putkinen]

Kui väljaõpe ikka omal kohal oleks, lennukid tangitud ja relvastatud siis jõuaksid vast F-16 ikka õhku küll tõusta radarilt tuleva hoitatuse peale. Ma loodan, et me saame Nato liitlastelt vähemalt sateliidi kaudu ka mingitki luureinfot võimalike venelaste vägede koondumistest piiride lähistele ja see peaks valmisoleku astet veelgi suurendama Reageerimisaeg, mis kulub peale häire saamist õhkutõusmiseni ei tohiks ju pikk olla ja ega venelaste lennukid või maa-maa raketid ka valguskiirusel liigu ...

Oletame, et Eestil oleks 10 tk. F-16 lennukeid.

Mitte üks nendest ei saaks olla pidevalt õhus - ka vahetustega. Selline oleks lihtsalt ülejõukäiv.

Hea küll üks või maksimaalselt kaks saaks olla alalises valmisolekus nii, et lendur istuks kabiinis valmina iga hetk häirest startima. No, need kaks saaks ilmselt õhku.

Suure tõenäolisusega need ülejäänud 8 tk. hävitatakse maas.

Lennuväljad hävitatakse enne kui need kaks õhus olevat saaks maanduda.

Need kaks õhus olevat laseks võib olla 10 tk. punakotkasid alla. Mis kaotus poleks tiblastanile mingi märkimisväärne kaotus.

Aga mis nüüd saab nendest kahest järele jäänud hävitajast - juhul kui neid ei lastud alla? Võib-olla nad saaks lennata kuhugi teises riigis paiknevasse NATO-baasi ja jätkata lahinguid sealt. Tehge palun arvestus kui palju need kaks lennukid tõstavad NATO õhuväe jõudu.

Teisest küljest oleks vaja teha arvestusi kui palju need 10 tk. F-16 maksavad, kui palju nende ülalpidamine maksab igal aastal, kui palju lendurite väljaõpe maksab, jne. Siis on vaja veel mõelda, et kas selle sama rahaga saaks kuidagi Eesti riigikaitset paremini arendada.

[Tux]

Sellepärast mulle Gripenid meeldivadki, et neil pole lennuvälja vaja. Ohu korral hajutad need üle riigi maanteedele laiali ja niikaua kuni mobiilsetel hooldusmeeskondadel jätkub kaasavõetud varuosi, kütust ja laskemoona on neist väga raske lahti saada. Gripenitel on ka paarsada kilomeetrit lendav laevade ja punkrite vastane rakett olemas, peale madina algust tuleks nendega kõigepealt Pihkva kandis olevad venelaste maapealsed radarid maha võtta ja edasi on vene lennuvägi päris pime. Kaugmaa radarid milleni me ei ulatu ei näita jälle madalale alla kilomeetri ja selleks, et kontrolli õhus saada peavad nad radarlennukit kasutama. See on aga ka väga hea sihtmärk ja neid pole venelastel teab kui palju.
Kui nad radariga meie õhuruumi kontrollida ei suuda, siis peavad nad siin massiliselt 24h patrullima. Selleks oleks aga mitut polku vaja - üks lennuk lendab patrulli piirkonda, teine tiirutab kusagil Rapla kohal näiteks, kolmas lendab koju tankima, neljas ja viies on remondis. Neid patrulli piirkondi Eesti kohal peaks neil ka kümmekond olema, et sellest mingit kasu oleks. Aeg-ajalt laseks õhutõrjega mõne alla ka.
Peale selle ei saa üks Su või Mig üksinda Gripenile vastu. Gripenil on parem radar, väiksem radari signatuur, paremad raketid ja side ning juhtimissüsteem. 10 Gripeni ohjeldamiseks oleks vaja omada paarikordset ülekaalu. Seega õige taktika korral suudaksime me esimese nädala jooksul küll väga suurt peavalu vene lennuväekindralitele põhjustada.
Niikaua kuni pole õhus kontrolli ei lenda transpordilennukid ja helikopterid. Kui helikopterid ei lenda on vene tanke palju lihtsam küttida, sest keegi ei saa sind helikopterite dessandiga selja tagant haarata jne. Muidugi on soomustehnikat ka vaja.
Ehk siis kui kümmekond lennukit suudaksid meie vastupanu nädala-kahe võrra pikemaks venitada, siis võib-olla jõuaksid ka abiväed tulla. Kas aga kümnekonnast piisab? Kindlasti ei tooda Kaug-Idast vägesid Eesti ründamiseks, sest kes siis Hiina piiri valvaks. Samuti ei eelda ma et peaksime üldmobilisatsiooniga kutsututega arvestama. Seetõttu arvan, et üllatusrünnaku korral peame arvestama Leningradi oblastis paiknevate vägedega. Samuti tuleb Lätlased ja Soomlased koheselt sõtta kiskuda - nii läheks rindejoon venelaste jaoks liiga pikaks.

[Juhani Putkinen]

Sellepärast mulle Gripenid meeldivadki, et neil pole lennuvälja vaja.

See tõttu Soome hankis F-18 Hornetid, et nad saa edukalt hajutada maanteebaasidesse üle Soome - kas või paarikaupa. Sealt nad saa vajadusel juhtida koondatult ühte ja sama lahingusse.

See Hornet on lennukikandjalt tegutsev lennuk - seega vajab lühikest lennurada.

Ma isiklikult soovin soojalt, et Eesti tõuseb kiiresti majanduslikult riigiks mis suudab endale hankida kas või need Gripenid - aga minu arvates hetkel on tähtsam valmistuda ette selleks sissisõjaks.

[Yamamoto]

Seetõttu arvan, et üllatusrünnaku korral peame arvestama Leningradi oblastis paiknevate vägedega.

Siis peaks ju asi võrdlemisi lihtne olema ning suuremate pingutuste korral saaks ka rindesõda pidada. Kui aga kogu Kaitsevägi koondada ühte punkti, nagu näiteks Tallinn või Haapsalu, oleks venelastel seda lihtne hävitada - meenutage Salingradi.

[Juhani Putkinen]

meenutage Salingradi

Tasub mäletada, et Saksamaa püüdis kõigest väest vallutada terve Stalingradi. Tal oli suurepärased sõdurid, lennuvägi, tankid, jne. Ikka jäi vallutamata.

[tommy]

Aga nende Stingeri taoliste õhutõrjerakettide hankimine on väga tähtis - ilma nendeta Eesti kaitsmisest ei tule välja muut kui suured kaotused. Hankimisest ei loomulikult piisa. Juhul kui nad oleksid tsentraliseeritult laos (Tapal) nad kah hävitatakse enne kui nendest oleks kasu. Nad on vaja hajutada laiali igale poole Eestit - kaitseliitlastele.

Need Stingeri-taolised raketid on Eestil juba hangitud, kannavad nad küll nime "Mistral" ja tehtud Prantsusmaal,...olemuselt aga samasugused kui Stingerid...