Kui vahepeal isiklikud antipaatiad "äpardunud kaadrikaitseväelase" arutluste vastu silme eest mustaks löövad, siis vast oleks kasulikum üks tiir värskes õhus jalutada. Muidu kisub vägisi huumoriks kätte


Jääb mulle arusaamatuks see loogika. Niisiis õpetatakse meil välja näiteks X arv suurtükiväelasi. Kümne aastaga on siis ette valmistet x korda kümme meest. Iga kord on mehitatud terve suurtükiväe grupp. Oletades, et nüüd homme oleks vaja see väljaõpetatud suurtükiväegrupp asjatama viia positsioonidele ?Kas siis see kümme aastat koolitet seltskond võtab viisakalt järjekorda, et igaüks saaks ikka vastalise pihta ühe paugu lasta. Või on siis plaanitud see üks ja ainumas grupp magama panna? Või peaks just parasjagu ajateenistust läbiv seltskond suurtükkidest laskma ja ülejäänud kümme aastakäiku põõsast kadadega tuletoetust andma?A4 kirjutas:Kas tegemist on mingite iselaskvate haubistatega, või oleks viie grupi mehitamiseks ka paari ajateenijat-reservväelast vaja?3x105 ja 2x155 leks juba kõneväärt
Teeme lihtsa arvutuse. Ühes grupis on kolm patareid. Kaasfoorumlane Hummel ehk aitab mind siinkohal, aga oletame, et ühes patareid on laias laastus 150 meest (koos tagalameestega). Ühes grupis on seega laias laastus kokku 500 meest. Viies grupis 2500 (tegelikkuses on neid ilmselt rohkem).
Eestis võetakse aastas teenima 2600 kutsealust. Kui oleks rohkem kasamurkohti, instruktoreid, kui noorte tervis ja moraal oleks parem, saaks teenima aastas võtta heal juhul kaks korda rohkem ehk umbes 5000 meest aastas.
Nüüd tahaks mina näha seda skeemi, mille alusel suudetakse pidevalt toota reservi piisav arv suurtükiväelasi ja korraldada neile pidevalt reservõppekoguenemisi niiviisi, et sõja korral oleks igasse viide gruppi leida mehed, kes on teenistuse lõpetanud maks. paari aasta eest või käinud vähemalt iga kolme aasta tagant reservõppekogunemistel. Samuti tahaks näha skeemi, kuidas 5000 ajateenijaga aastas suudetakse samaaegselt mehitada piisavalt mehi viiele brigaadile ehk üksustele, mida need viis suurtükiväegruppi katma hakkavad. Proovisin ise, ei tulnud välja.
Kes oleksid pidanud aastal 1992, 93 ja 94 tuhandeid Nõukogude sõjaväeobjekte valvama? Kui palju mehi kulub ööpäevas kasvõi ühe linnaku valvamiseks? Kui palju oli aastal 1992 Eesti kaitseväes mehi? Paarsada ohvitseri ja tuhatkond vabatahtlikku. Nende ülesandeks oli tollal väljaõppega alustamine ja vähemalt mingigi kriitilise sõduritehulga tekitamine juhuks, kui veel maal olevad tuhanded punasõdurid oleksid mingit Eesti-vastast tegevust hakanud arendama.Kapten Trumm kirjutas:Enne oli jutuks, et tanke poleks kuhugi panna. Kui N. armee väed Eestist lahkusid, jäi siia maha vähemalt üks tankipolgu baas (Keilas), mis valve puudumise (vara võttis üle kaitseministeerium) tõttu tükkhaaval laiali tassiti. Seal olid tankide garaazid, remondikohad, kasarmuhooned, harjutusväljakud. Need väeosad, mida peedi vajalikuks valvata, jäid laiali tassimata. Jah, nad olid veneaegsed hooned ja mitte euro, aga siiski mõningase sättimise järel kasutatavad.
Tohutu kogus ladusid, lennukiangaare ja muud vajalikku ärastati või lasti lihtsalt ära rüüstada. Nüüd hakkame kalli raha eest uuesti ehitama. Markantsemad näited on lennuväljade stardirajad, kus keegi ei suvatsenud drenaazi hooldada, mistõttu vihmavesi uhtus liiva betooni alt minema (tohutu kulu eks!) ja rajal, mis kandis vanasti raskeid transpordilennukeid, võib tänapäeva hävitaja lihtsalt läbi vajuda. Nüüd ehitame kalli raha eest uusi.
Ma ei ölnud kuskil, et tankide puudumise peamiseks argumendiks on vajalike hoiutingimuste puudumine. Selle tõin ma lihtsalt näitena selle kohta, et tankide ostmise kulud ei piirdu tanki enda, 100-150 000 eurose tükihinnaga.Minuarust laskud sa demagoogiasse. Pole keegi rääkinud tuhandetest objektidest. Kuna sa tõid oma kaminlikus retoorikas tankide vastuargumendina välja ruumide/hoonete puuduse, siis 1990ndatel ei seisnud kellegi ees see tee püsti, et selekteerida välja vajalikumad objektid ja tõkestada nende laialitassimine. Näiteks Keilas asunud tankipolgu baas tassiti lihtsalt telliskivi haaval laiali.
 
  
Algab vist ikka tühjalt kohalt, sest nende relvadega polegi eriti võimalik brigaadile kaudtuld lasta. Suurtükk ei koosne ainult rauast ja lafetist. Suurtükilaskmine eeldab lisaks hulga muid tegevusi ja töid, ka laskemoona, millega on võimalik lasta märgatavalt kaugemale, kui 120 mm miinipildujaga ning piisavalt täpselt.Et neid soome haubitsaid käsukorras õpetada tuleb, tundub olevat siiski KV juhtkonnas kellegi ninaotsast kaugemale ulatuv ettenägelikkus. Ilmselt arvatakse, et kui ühel hetkel tuleb kamin vägevale ideele luua 2. jalaväebrigaad, ei alga 2. suurtükiväegrupi loomine päris tühjalt kohalt.
Kasutajad foorumit lugemas: maxi ja 3 külalist