Karauulis ja narjaadis käimine

[kalleb]

kindrali raisad olid igalpool shaakalid

ja ka ohvitserid kartsid neid nagu tuld

mul oli ka paar korda jobannoi kindralleitnandiga (nartslnik artilerii )

kokkupuutumist ja igakord lõhnasid asjad bizdulei järele

aga õnnestus ikka välja vingerdada

[kalleb]

1)Utšebkas käisin paar korda sööklas narjaadis

2)Kaliningradis käisin päevnikuks (dnevalnoi po batareii) ca 10 korda ja ca 10 korda dnevalnoi po štabu)

3)Gussevis käisin ca 5korda kohalikus karauulis ja 1 korra kubus karauulis

4)Sovetskis käisin ca 10 korda karauulis pargis ja ca 10 korda dnevalnõiks

Üldiselt tegin sellist tööd, mida keegi muu ei mõistnud ja narjaadi ei pandud

[Shiim]

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=3641

[donnervetter]

Kõige pingelisem olid post nr1 ja 2. Korra sai isegi postil nr. 2 olles kuul rauda tõmmatud ning palju ei puudunud, et oleks päästikule vajutanud...[/quote]

Sinu jutust jääb mulje, et kubus istujad ainult seda ootasidki, et sulle sobival hetkel kallale karata ja ...

[kalleb]

tavaliselt ma nendes üritustes ei osalenud,olid omad spetsiaalsed tööd mida keegi teine ei osanud minu eest teha

aga jah eks õnnestus ikka seal ka ära käia

enne toimkonda või karauuli oli ette nähtud aeg ettevalmistumiseks,kes magas,kes triikis hb ,kes nühkis saapaid läikima

see oli tavaliselt aeg peale lõunasööki umbes 14.00 kuni narjaadi razvoodini kell 18.00

ma tavaliselt käisin sel ajal ligidalasuvas postis koju helistamas

ja mõnikord ka tsainikus

magada oli kuidagi imelik keset päeva kasarmus (harilikult ei võinud seda teha ja eks oli alateadlik hirm et mõni jobu ohvitser kargab sisse ja kukub karjuma kui midagi ei meeldi)

[Pärtel]

Sain käia narjaadides ainult utšebka ajal ja mõned korrad siis ülejäänud 1,5 aastase teenistusaja jooksul. Nii palju aga kui mina mäletan, siis meil oli küll peaaegu kohustuslik päevasel ajal magada, neil kes valmistusid. Iseasi, palju magamiseks aega jäi, kui pidid, eriti noorena, oma vormi korralikult ette valmistama.

[Luuraja]

Nii utšebkas kui polgus oli narjaadi minekuks valmistumine püha rituaal - esmalt tund päevast und (iseasi palju keegi sellest magas) siis enese enam-vähem siledaks harimine ja siis razvod (nö postidele saatmine).
Utšebkas käis asi kak položeno - sõltuvalt väeosa korrapidaja isiksusest tuli vahest kalifeedele ka viigid sisse ajada. Polgus olid asjad hoopis teised - lontsisime kohale, saime ülesanded kätte ja lontsisime postile. Aga seanaha vedamist ei olnud - rahutu tsoon (Aserbaidžaan 1989) ja asjalikud Afgaani kogemisega ohvitserid/praporid, kes tavamäärustikku väga-väga aegunuks pidasid ja omamoodi määrustiku paika panid. Öösiti tuli raudselt ärkvel olla.
Minu põhikoht oli staabikorrapidaja abi.

Kuidagi eriti hästi on meelde jäänud üks aserist vanemlipnik (viiekümnendates tegelane), kellega aegajalt ühte valvekorda sattusime. Mängisime malet, tema õpetas mulle araabia tähestikku ja türgi keelt, mina talle aga ladina tähestikku. Muhe vana oli.

Hoolimata vene kroonu kohta enneolematult inimlikust ja arusaadavast korrast juhtus ka nii:

Ühel lämbel suveööl kargas polgu korrapidaja ühtäkki kasarmuruumi ja üritas korrapidaja allüksust jalule saada. Esimese trevooga peale pöörasime tüdinult külge aga siis taipas keegi silma lahti teha ja nägi et asi on tõsine - kapten näost lubivalge ja tudiseb. Kamandati meid siis jooksujalu relvadele ja mööda väeosa laiali. Mina ja Muhhamadijev kappasime KPP-sse ja seal hakkasivad asjad selguma. Spetsnaz murdis akna kaudu nii kiiresti sisse, et vaene prapor ja autoroodu reamees ei jõudnud silmagi pilgutada kui nad juba ninali põrandal olid. Aken oli muuseas ülimalt korralikult lahti tehtud, kroonu vara ikkagi Võeti kaasa relvad, telefon ja korrapidamise päevik. Samas stiilis käidi läbi veel õige mitu kohta. Ainsana osutas vastupanu polgukorrapidaja abi - noor leitnant, kes parajasti magas. Talt hakati vaikselt püstolit kabuurist sikutama kui noormees ärkas ja rabelema kukkus. Loomulikult vaigistati ta kähku maha.
Tjah, peale seda käis analüüs ja tagantkihutamine terve nädala...

Kirjutasin selle kunagi selles teemas: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... c&start=30[/url]

[ignatius]

Mina mäletan, et tund-paar tundi und enne karauuli kulus küll vägagi marjaks ära. Eriti esimesel aastal, mil karauule-narjaade oli palju. Pärast lõunasööki sättisin kõik razvoodi jaoks korda ja kuna kasarmu oli üksnes karauuli-narjaadi valmistujate päralt, keerasin üsna kiiresti kerra. Ikkagi totaalselt äranarritud magamisega ööpäev seisis ju ees.

[stilett]

Magamisest ei tulnud tavaliselt küll midagi välja. Mida sa seal magad, kamraadid panevad kontsaplekkide klobinal mööda kasarmuparketti, korrapidaja lõugab päevnike kallal, kes "Mašaga" põrandat läikima pedereerivad. Meil kasutati seda vaba momenti selleks, et midagi asjalikumat teha- linnakus tüdruku juures käia, kusagil oma kaptjorkas kaarte taguda, jne. Ja ega see ettevalmistamine kaua aega ei võtnud- uue krae õmblemine, pükste viikimine ja rihma läikimalöömine, see kõik oli 15 minuti küsimus. Oli muidugi ka ülipüüdlikke vendasid, kes vaba aja kulutasid määrustike tuupimisele, et razvoodil osata väeosa korrapidaja küsimustele ladusalt vastata. Razvood, see oli juba omaette ooper- paraadplatsil. Sügis-talve-kevade perioodil fanfaari helide saatel. Suvel mänis peaaegu igal razvoodil sõjakooli orkester. Sõltuvalt väeosa korrapidajast võis kogu protseduur kesta kuni tund aega. Algul väliskontroll- kraed, saapad, pandlad, habemed. Siis erinevate toimkondade kohustuste kontroll. Kõige rohkem kotiti kohustuste kontrollimisega neid õnnelikke, kes karauuli määrati....polnud mingi ime, kui mõni vennike, kes oma kohustusi piisavalt hästi ei teadnud, kupatati platsilt minema ja roodudes hakkas polundra uue otsimisega. Õnneks ei pidanud terve platsitäis seda ootama, razvood lõpetati ära.

[dude]

Ei mäleta kas selle kohta oli midagi põhjalikumalt räägitud, aga räägiks siiski. Kui mina 94 EKV-s olin, kehtis selline kord: toimkondade vahetus toimus mäletamist-mööda õhtul kell 7, st. siis vahetusid kõik postid, päevnikud ja sööklatoimkond. Päevnikutele ja välipostidele toimus alati paar tundi enne vahetust instruktaaž. Ette oli nähtud päeval enne vahetusse minemist 2 tundi magamist, aga noh, kuidas sa kasarmus ikka päeval igapäevatoimetuste keskel magad, lihtsalt unelesid. Ja siis postil olles käis vahetus 2 tunni kaupa: 2 tundi postil, 2 tundi passid vahtkonnaruumis ärkvel ja 2 magad. Vahtkonnaruumi sisenemiseks oli alati antud iga päev uus arvkood. N: oli koodiks 17, siis kui tahtsid vahtkonnaruumi saada, ütles keegi seest 10 ja sina vastasid 7, et tuleks summaks antud kood.

Kuidas kogu see vahtkonnasüsteem EKV-s nüüd on ja kuidas vene omas oli, arvan, et küllaltki samamoodi?

[stilett]

1980-1982.a Kord oli sarnane-toimkondade vahetus toimus kell 19.00, sellele eelnes kell 18.00 nn razvod ehk kõikide toimkondade rivistus väeosa riviharjutusväljakul, kus uus väeosa korrapidaja vaatas oma kangelased üle- kontrollis määrustike tundmist, riietust jne. Razvod toimus kas pidulikult või poolpidulikult- suvel mängis väeosa orkester, teistel aastaaegadel tuututas pasunapoiss. Razvodist ei võtnud osa ainult sööklatoimkond, välja arvatud sööklakorrapidaja, ülejäänud toimkond plagas eesotsas korrapidaja abiga sööklasse. Pärast razvoodi marssisid tulevased toimkondlased pidulikult minema ja läksid in corpore sööklasse sööma. Toimkondade jaoks olid lauad eelnevalt valmis, pärast kõhukinnitamist liikus iga toimkond iseseisvalt oma postile. Väike erand oli karaulimeestel- need põrutasid otse karaulkasse ja neile toodi sööklast toit termastega kohale. Siis järgnes toimkonna vastuvõtmine-üleandmine ja rõõmsalt hakkasid need 24 tundi veerema.
Võitlejad, kes määrati toimkonda, oli pärast lõunat vabad. Aeg kulus magamisele ja ettevalmistamisele- kes kõpitses oma riideid, kes luges määrustikke, kes tõmbas linnakusse.
Karauulist veel nii palju, et 2 tundi olid postil, kaks tundi oli ettenähtud määrustike ja poliitlektüüri lugemisele ja kaks tundi puhkust. Aga loomulikult, oli seega puhkust 4 tundi, sest ega keegi ometi "Väikest maad", "Pravdat" või seda enam määrustikku lugenud

[Shiim]

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... torder=asc

[alax]

Eks see valvamine oli ka rohkem naljategemine. Meil oli juhus, kus kombat tegi karauulile ära. See oli garnisoni laskemoona laos. Hiilis see alampolkovnikust kombat nr.1 postist läbi. See post pidi ka vahtkonna maja valvama. Aga kui valveala on üle kilomeetri pikk, ega siis ei jõua kõike jälgida. Koeri ka polnud. Hiilis kompot majja, kõik magavad. Vaikselt korjas kõik relvad kokku. Leitnandil silitas siis pead. Edasisest ma ei räägi.
Leitnant oli kaadriohvitser, pärast noris vahil seisnud soldati kallal, et miks too ikkagi kombati maha magas. Et oleks pidanud kuuli rauda tõmbama ja kombati lamama sundima.
Pärast sedajuhtumit kartsid karauuli ülem ja ta abi minna öösel poste kontrollima, mine tea...

[kurisiil]

Koka koolis oldud ajal sai oldud korra sellises narjaadis mida nimetati patrulliks.
Nende kohustuseks oli siis päevasel ajal lehmi karjatada ja öösiti kooli ümbrust valvata

Päeval kui mind patrulli pandi siis sadas veidi vihma ja me ei viitsinud nende lehmadega eriti jannata vaid keerasime ennast varjualusesse kus hoiti heinu hoopis magama ja kui ülesse ärkasime siis kolasid lehmad juba muidugi ümber staabi ja muude hoonete ringi.
Ajasime siis lehmad kähku minema ja kuna meie kohus oli neid ka lüpsta siis proovisin sedagi teha kuid eriti piima küll kätte ei saanud.
Paarimeheks oli mulle määratud mingi usbekk ja see sai küll lehmalüpsiga päris hästi hakkama.
Jõime siis seal veidi piima ja avastasime et seda suht vähe nagu järgi ja saigi siis kõrvalolevast tiigist umbes paar liitrit vett ämbrisse juurde kallatud.
Lüpstud piima viis kooli ülem omale koju ja õhtul saime temalt isegi kiita kuna keegi ei olevat varem nii palju piima lehmadelt kätte saanud.

[Pärtel]

Enda teenistusajast mäletan kõigepealt utšebka aegset karauuli Naro-Fominskis, kütuseladude juures. Meie käisime mööda sisemist perimeetrit, tääkidega "varustatult", siis tuli okastraat, vahepeal käisid vanamehed (ilmselt mingid endised sõjaväelased) jahipüssidega ja siis tuli välimine okastraat. Veel valvasime ladusid, aga see oli rohkem posti peal magamine. Väeosas olles sain vaid nädalavahetustel olla kas dežurnõi po tšašti või dnevalnõi, sest nädala sees käisin iga päev posti vedamas. Meil olid samuti talved külmad (Sverdlovskis nimelt), ulatudes seal -40 - -50 kanti. Siis sai samuti ringi käidud suure lambanahkse kasukaga, mis oli bušlati peale pandud. Sellega nägid välja nagu postament ja kui pead tahtsid keerata, siis pidi kogu keha keerama. Valvasime karauulis käies oma väeosade ladusid. Sellega meenub mulle üks juhtum, kui meil väeosas ühes laos sees käidi ja juhtus see minu ning teise poisi vahetuste ajal. Senini on jäänud selgusetuks, kes seal süüdi võis olla, kuid kuna too teine vene poiss oli paras juurikas, siis tegelikult kõik teda kahtlustasidki, aga midagi ei tõestatud. Laol olid ainult uksed lahti tehtud ja midagi sealt vist ei varastatudki (õigemini seal ei olnudki muud peale vormi ja tuletõrjetehnika).