Panzer 1B

[Luciano]

mitte mingil juhul. Pole ühtegi vaba hetke olnud ja lisaks ei saa ma ikka seda krdi laki pudelit lahti

[Luciano]

See pisike sai ka viimaks valmis.

Tuled siis pärit hr. fossiili loominugst ja on vaieldamatult parim osa sellest tankist. Loodetavasti minu ülejäänud tanki tase ei solva tulesid. Nende koostamine oli muidugi suhteliselt põnev töö.

Trossi vahetan ehk kunagi natuke peenema vastu aga hetkel pole head materjali käepärast.

[Tsiknat]

Hea töö.Silma jäi lõhki roostetanud summutikate.Tross on jah jämeduselt tanki oma aga eks lahinguväljalt korjati kõik kõlblik ära.

Tom

[Panzergrenadier]

Kobe väike põnnike.

[fossiil]

Näedsa, ei olnudki see tuledega mässamine nii kole, kui alguses võis paista - igatahes said hakkama ja peab ütlema et hästi! Ning pole kõigel ülejäänul tulede kõrval häda miskit
Ja tank valmis, selle summuti plastisoolist katte oleks tegelikult üldse võinud ära jätta - neid on ilma katteta ikka üksjagu piltidel näha. Aga muidu oled kergetankide klassis arvestatava märgi maha saanud.

Urmas.

[andrusan]

Lahe putukas, ise veel pole söandanud nii väikseid asju oma töntside sõrmede vahele võtta. Tuled näevad tõeliselt head välja.

[Luciano]

Tänud kõigile. Kuna harjutamine pidi tegema nüriks. Siis järgmisena panen kokku Master Box´i Panzer 1 KLA. Kuigi olen selle kohta juba lugenud negatiivseid kommentaare ja osad tükid on karbis silmnähtavalt kõverad proovin teha parema kui see. Isegi etside leht on kõver . Ja siis panen mõlemad ühele alusele ja tolmutan koos ühe tolmuga.

[asjaajaja]

Eelmisel leheküljel oli põgusalt juttu kuulipritsist, millel kõvema tule andmisel pidi kuul rauas kinni jääma. Kas see pole mitte füüsikaseadustega vastuolus?
Toru kuumenemisel peaks ju selle siseläbimõõt suurenema. Sama ka ekspluatatsiooni käigus kulumise tõttu. Seega peaks tuhandes ja kümnetuhandes kuul rauast tunduvalt libedamalt läbi minema kui esimesed paar tükki. Oli ju kaugelaskesuurtükkidel (näiteks Pariisi kahuril) mürsud lausa kulumistolerantsiga valmistatud ja saadeti siis selles järjekorras ka teele. Pigem võib kuul rauda kinni joosta siis, kui sinna on sattunud mingi vöörkeha, raud on seest roostes või kui laskemoon pole õige.

[Roamless]

Eelmisel leheküljel oli põgusalt juttu kuulipritsist, millel kõvema tule andmisel pidi kuul rauas kinni jääma. Kas see pole mitte füüsikaseadustega vastuolus?
Toru kuumenemisel peaks ju selle siseläbimõõt suurenema. Sama ka ekspluatatsiooni käigus kulumise tõttu. Seega peaks tuhandes ja kümnetuhandes kuul rauast tunduvalt libedamalt läbi minema kui esimesed paar tükki. Oli ju kaugelaskesuurtükkidel (näiteks Pariisi kahuril) mürsud lausa kulumistolerantsiga valmistatud ja saadeti siis selles järjekorras ka teele. Pigem võib kuul rauda kinni joosta siis, kui sinna on sattunud mingi vöörkeha, raud on seest roostes või kui laskemoon pole õige.

Kõik jutt on ju tore, aga füüsikaseadusi sa ilmselt ei tunne. Metall kuumenedes paisub ja ega raud ei paisu ainult väljapoole, vaid ka sissepoole. Selle tulemusel mingil hetkel ei mahu kuul enam rauast normaalselt läbi.

[fossiil]

Kuulge mehed, need kaks viimast postingut on vist siia "ära eksinud"?

[asjaajaja]

Ei ole "ära eksinud" postingud. Vaata teema algusest kohe teist postitust, seal on see mõttekild sees, mis mind painama hakkas. Kuigi jah, veidi OT tundub küll.
Roamlessile vastuseks, et just nimelt füüsikatunnist mul need teadmised pärit ongi. Masinaehituses ja mujalgi tehnikas kasutatakse sageli seda soojuspaisumise efekti ära, näiteks pannakse mingid puksid "kuumaistuga" võllile (puksi soojendatakse, mistõttu selle siseläbimõõt suureneb a see läheb kergelt võlli peale, pärast jahtumist istub puks võllil nagu liimitud). Isegi koduperenaised võtavad üksteise sisse kinni jäänud teeklaase niimoodi lahti - ülemisse klaasi kallatakse külma vett, et see ei soojeneks, alumine asetatakse aga kuuma vette. Paarkümmend sekundit ootamist ja klaasid tulevad imelihtsalt üksteise seest välja.

[fossiil]

Aijaa, tõsi ta on, aga teinekord tuleks sellisel puhul tsiteerimist kasutada, näiteks mina ei jaganud sellisest "äkitselt" esilekerkinud mõttearendusest ei ööd ega mütsi...

Aga nüüd füüsikaseadustest ja relvaraudadest: kuulipritsi torus toimub tulistamise ajal terve hulk üksteisele järgnevaid plahvatusi, eraldub soojust ja nii edasi. Tulemuseks on, et teatud temperatuuri saavutamisel tekib toru materjalis joonpaisumine, kuid kuna kuumenemine on suunatud seestpoolt väljapoole ja toru sein on rauaõõne läbimõõduga võrreldes suhteliselt paks, siis ei ole see ühtlane. Seega kui pidevalt tuld anda, siis sellise ebaühtlase kuumenemise tagajärjel pole toru sisepinna materjalil lõpuks mujale paisuda, kui sissepoole. Tulemuseks ongi kinnijooksmine. Kuid muidu su eelmine arutelu klapib - ühtlasel soojenemisel toimubki kõik nii, nagu kirjeldasid.

Urmas.

[juku]

Selle paisumisvaidluse lõpetuseks tuletaks meelde üht koolis (juba põhikoolis) tehtavat katset kuuli ja rõngaga. Kuul mahub rõngast napilt, aga kindlalt läbi. Pärast kuuli kuumutamist ta kuumutamata rõngast enam läbi ei mahu. Küll aga mahub külm kuul väga lahedalt läbi kuumutatud rõnga. Seega auk rõngas ei paisunud väiksemaks!

[Peeter144]

Kena masin. Kuna Panzer IB teema on siin ilusasti olemas ei hakka uut teemat tegema. http://live.hot.ee/gallery/show_image?id=352510
Italeri 1/72 Korpus Aafrika liibüas 1942

[Luciano]

isver see on ju 1/35 mõõtkavas ilmatuma pisike!!! Peavad ikka näpud ja silmad olema!
Väga lahe, ma usun, et paljasilmaga vaadates on asi veel parem.
Aga ära häbene oma tööle eraldi teemat teha, sest sinu tank võib jääda siin paljudele kahesilma vahele, sest teema on juba vana ja pildid kõigil nähtud. Nüüd siin juba hoopis füüsikafoorum avatud. Pärast tuleb olümpiaad