Ingliskeelse vikipeedia artiklis "Karl Bulla" leidub sellin pilt:
http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Bulla_gayparty.jpeg
Millega on tegemist? Minu kogemuste ja rikutuse taseme juures sarnaneb pildil kujutatu kõige rohkem kutsealuste arstliku läbivaatusega.
Carl Bulla foto allkiri
Carl Bulla foto allkiri
Ich bin kein Soldat. Ich bin ein Reservist.
-
KategorieC
- Liige
- Postitusi: 805
- Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
http://meet.a-club.ru/readarticle.php?article_id=40
Samas tundub, et Bullale meeldis lihaselisi alasti mehi pildistada.
Samas tundub, et Bullale meeldis lihaselisi alasti mehi pildistada.
-
Charlemagne
- Liige
- Postitusi: 1483
- Liitunud: 12 Juun, 2005 18:33
- Kontakt:
Carl Oswald Bulla 26. veebruar 1855 – 28. november 1929) oli fotograaf, Venemaa fotoreportaažide teerajaja.
Sündis Preisimaal 26. veebruaril 1855. aastal. Tulnud kümneaastase poisikesena Venemaale, sattus ta Peterburi Dunant´i fototarvete ärisse jooksupoisiks, kus hiljem õpilase ja laborandi seisusesse tõusis. Oma esimese iseseisva fotoateljee avas ta 1875. aastal Sadovaja t. 61. 1886. aastal on ta saanud Peterburi linnapealt loa pildistada ka väljaspool ateljeed ja siitpeale algas tema tegevus fotoreporterina. Bulla oli žanrilt mitmekülgne ja tehniliselt kõrgel tasemel: viljeles ateljee-, dokumentaal- ja etnograafilist fotot, pildistas arhitektuurimälestisi, tegi fotoreportaaže jm.
Bulla kasutas oma eriseisundit, tegemaks ülesvõtted, mis kajastavad muu hulgas ka Venemaa ajaloo saatuslike aastate tänavarahutusi ja atentaadi tagajärgi. Koos oma perekonnaga dokumenteeris Bulla Venemaa ajalugu 19. sajandi lõpust kuni võimu ülevõtmiseni nõukogude poolt. Väljend "Venemaa fotoreportaaži isa" on tema puhul kõike muud kui liialdus. Tal on suuri teeneid ka eesti soost fotograafide koolitamisel.
Eesti vastu hakkas Bulla huvi tundma tänu oma viimasele, Sõrvest Iide külast Nõmme talust pärit naisele Christine Juliane Keselbergile, kes oli sattunud meistri ateljeesse valmistööde laialivedajaks ja kellega fotograaf abiellus 1904. aasta paiku. Siitpeale algavad Bulla igasuvised sõidud Iide külla, kuhu ta endale ka maja ehitada laskis. Maja, praegune Torgu vallamaja, sai ruumikas, kahekorruseline, plekk-katuse, torni ja avara klaasverandaga, mille peaukse varikatust ehib tänini plekist draakonikujutis.
Venemaa 1917. aasta revolutsioonisündmused heidutasid elatunud päevapiltnikku sedavõrd, et 1918. aastal asus ta elama Saaremaale Iide külla oma torniga majja, kus jätkas fotoalast tegevust. Tema elutööd Peterburis jätkasid pojad Viktor ja Aleksander, kes pärast isa surma tema 132682 klaasnegatiivist koosneva pärandi arhiivi andsid.
Pildistamisega tegeles Bulla elu lõpuni. Ta suri 28. novembril 1929 südamerabandusse ning on maetud Jämaja surnuaiale.
Sündis Preisimaal 26. veebruaril 1855. aastal. Tulnud kümneaastase poisikesena Venemaale, sattus ta Peterburi Dunant´i fototarvete ärisse jooksupoisiks, kus hiljem õpilase ja laborandi seisusesse tõusis. Oma esimese iseseisva fotoateljee avas ta 1875. aastal Sadovaja t. 61. 1886. aastal on ta saanud Peterburi linnapealt loa pildistada ka väljaspool ateljeed ja siitpeale algas tema tegevus fotoreporterina. Bulla oli žanrilt mitmekülgne ja tehniliselt kõrgel tasemel: viljeles ateljee-, dokumentaal- ja etnograafilist fotot, pildistas arhitektuurimälestisi, tegi fotoreportaaže jm.
Bulla kasutas oma eriseisundit, tegemaks ülesvõtted, mis kajastavad muu hulgas ka Venemaa ajaloo saatuslike aastate tänavarahutusi ja atentaadi tagajärgi. Koos oma perekonnaga dokumenteeris Bulla Venemaa ajalugu 19. sajandi lõpust kuni võimu ülevõtmiseni nõukogude poolt. Väljend "Venemaa fotoreportaaži isa" on tema puhul kõike muud kui liialdus. Tal on suuri teeneid ka eesti soost fotograafide koolitamisel.
Eesti vastu hakkas Bulla huvi tundma tänu oma viimasele, Sõrvest Iide külast Nõmme talust pärit naisele Christine Juliane Keselbergile, kes oli sattunud meistri ateljeesse valmistööde laialivedajaks ja kellega fotograaf abiellus 1904. aasta paiku. Siitpeale algavad Bulla igasuvised sõidud Iide külla, kuhu ta endale ka maja ehitada laskis. Maja, praegune Torgu vallamaja, sai ruumikas, kahekorruseline, plekk-katuse, torni ja avara klaasverandaga, mille peaukse varikatust ehib tänini plekist draakonikujutis.
Venemaa 1917. aasta revolutsioonisündmused heidutasid elatunud päevapiltnikku sedavõrd, et 1918. aastal asus ta elama Saaremaale Iide külla oma torniga majja, kus jätkas fotoalast tegevust. Tema elutööd Peterburis jätkasid pojad Viktor ja Aleksander, kes pärast isa surma tema 132682 klaasnegatiivist koosneva pärandi arhiivi andsid.
Pildistamisega tegeles Bulla elu lõpuni. Ta suri 28. novembril 1929 südamerabandusse ning on maetud Jämaja surnuaiale.
Et notre Parole s'appelle Fidélité !
Alasti inimkeha kujutamine kunstis ulatub juba antiikaega, mis on kunsti aegumatu klassika.medal kirjutas:http://meet.a-club.ru/readarticle.php?article_id=40
Samas tundub, et Bullale meeldis lihaselisi alasti mehi pildistada.
Bulla maja on praegu vallamaja. Maja ees on mälestusmärk mingile vene torpeedolaevale (?).
* Otsin pilte ja infot Aegna merekindluses teeninutest, eriti aastatest 1930-34 *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
* Meie peaülesanne olgu peatada eestlaste väljasuremine. Ukrainlased ei sure välja ka siis, kui nad kotavad (enamasti venelastega asustatud) Ida-Ukraina ja Krimmi! *
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: kernel ja 2 külalist