Võrumaa, august 1944.
Võrumaa, august 1944.
Oleme juba pikemat aega ajanud sõja jälgi Võrumaal.Kuna Võrumaa kohta eriti kirjalikku materjali pole ,siis tuleb ise uurida. Meil siin Misso,
Vastseliina ,Meremäe ja Haanja kandis on mida uurida.Mõned näited..
purustatud saksa tanke-7 tükki ,ja kõigilt tankidelt ja soomukitelt on mingi
jupp olemas,meil muuseumis.
Soos järves on juttude järgi meil kirjas 7, muidugi paar tükki jääb venemaa poolele
purustatud vene tanke-2, neist on järel vaid paar roomikut ja tankisti müts.
Alla lasti u kümme (PRAEGUSED ANDMED) lennukit neist neli asuvad
veel praegugi järvedes.
Ootame ikka ja jälle uut informatsiooni ,kui tead midagi teata.
Loodame ka mõne aja pärast pildid oma muuseumist üles riputada
eks näis
Vastseliina ,Meremäe ja Haanja kandis on mida uurida.Mõned näited..
purustatud saksa tanke-7 tükki ,ja kõigilt tankidelt ja soomukitelt on mingi
jupp olemas,meil muuseumis.
Soos järves on juttude järgi meil kirjas 7, muidugi paar tükki jääb venemaa poolele
purustatud vene tanke-2, neist on järel vaid paar roomikut ja tankisti müts.
Alla lasti u kümme (PRAEGUSED ANDMED) lennukit neist neli asuvad
veel praegugi järvedes.
Ootame ikka ja jälle uut informatsiooni ,kui tead midagi teata.
Loodame ka mõne aja pärast pildid oma muuseumist üles riputada
eks näis
Kirjandust kõnealuse piirkonna kohta on isegi meie emakeels päris ohtralt, sellest valdavalt arvestatavam teos on A. Kalvo "Nemad vabastasid Lõuna-Eesti", Tallinn, 1972
Edasi juba võõrkeelsed raamatud, kust leiab samuti väga palju huvitavaid andmeid.
Tervitustega ProPatria
Edasi juba võõrkeelsed raamatud, kust leiab samuti väga palju huvitavaid andmeid.
Tervitustega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
olen antud teosed huviga läbi lugenud ,viimane raamat on üsna huvitav
kuid mõned asjad erinevad.
Näiteks lahing Vastseliina vallutamiseks oli venelastele üsna verine,
lahing sai alguse Meeksist ja laipu oli sadades ja sadades,
Just sügisel leidsime Vastseliinast u pool kilti 12 kaevikut, kust tuli välja
kaks gaasitorbikut koos maskidega ,õhes olid suitsud-gi sees, neli kuulipilduja
linti koos padrunitega hunnikus 39.a padruneid miinipilduja miine ja igasugust muud nodi.
Sakslastel oli tõesti kiire, lastud oli vaid kahest kaevikust.
kuid mõned asjad erinevad.
Näiteks lahing Vastseliina vallutamiseks oli venelastele üsna verine,
lahing sai alguse Meeksist ja laipu oli sadades ja sadades,
Just sügisel leidsime Vastseliinast u pool kilti 12 kaevikut, kust tuli välja
kaks gaasitorbikut koos maskidega ,õhes olid suitsud-gi sees, neli kuulipilduja
linti koos padrunitega hunnikus 39.a padruneid miinipilduja miine ja igasugust muud nodi.
Sakslastel oli tõesti kiire, lastud oli vaid kahest kaevikust.
Minu endine äiapapa elab Vastseliina taga. Omal ajal näitas mulle kohta kuhu sakslane tanki metsa jättis ja luugi võtmed äia isale andis hoiule. Olevat vene tank olnud saksa värvides. Eks nad olid seal soomust võtnud kahh...tunkraua ja aku ja igasugu muud vidinaid. Hiljem oli tank vanarauaks veetud...palja silmaga ma ei näinud seal kohapeal küll miskit.
Kuna olen kahh Võrumaa miis, siis oman mõngaid vihjeid sealkandis asuva tehnika kohta. Läti piiri ääres tiigis olevat mingid kaks saksa masinat, soos saksa tank, antsla kandis järves vene lennuk, Läti piiri ääres saksa moonaladu. Minu vanaisa kodutalu lähedal toimusid suured lahingud , vana olevat pärast surnuid metsas matnud. Vanaisa kahjuks ammu surnud.
Kuna olen kahh Võrumaa miis, siis oman mõngaid vihjeid sealkandis asuva tehnika kohta. Läti piiri ääres tiigis olevat mingid kaks saksa masinat, soos saksa tank, antsla kandis järves vene lennuk, Läti piiri ääres saksa moonaladu. Minu vanaisa kodutalu lähedal toimusid suured lahingud , vana olevat pärast surnuid metsas matnud. Vanaisa kahjuks ammu surnud.
Tellingumägi
Sattusin matkates Koiva jõe ääres sellisele huvitavale mäele nagu Tellingumägi. Lisaks kaasaegsele ja vingelt kõrgele vaatetornile võib leida seal mäel arvukalt kunagisi kaevikuliine. Kas keegi teab kommenteerida, et kes on need rajanud ja millal? Kas toimus ka sõjategevust seal piirkonnas?
Positsioonid Lõuna-Eestis
Tegu on Väikse-Emajõe eelpositsioonidega, kus Saksa rinne seisis ca. 2 nädalat, et võita aega põhipositsioonide ettevalmistamiseks. Kui sa jälgid nende kulgu, siis võid täheldada neid veel mitmel pool - Mõniste, Hargla, Läänemetsa jne. kandis. Lahingute intensiivsus seal oli vastavalt piirkonnale erinev.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
1. Rajasid Saksamaa relvajõud kohalike elanike abi kaasates.
2. Rajati 1944.a suvel (august) lühikese aja jooksul alates Punaarmee pealetungi algusest Pankjavitsa alt (alates vist 10. või 11. augustist - ei mäleta täpselt, pole märkmeid käepärast).
3. Informatsioon pärineb ramatust "Nad läksid rinde paremal tiival" (s.o. vana, veneaegne raamat - 1973) ja ca. 10 selle piirkonna kohaliku elaniku mälestuste üleskirjutustest (viibisin ise kohapeal, ja ise nad mulle omakäeliselt näitasid neid kohti ja andsid kommentaare).
Muide, mis puudutab teavet lahingutegevusest Lõuna-Eestis 1944.a-l, siis tegelikult on seda tõesti võrratult vähe (üritasin ise Saksamaal viibides vastavat infot saada, ja kuigi mul selleks piisavalt aega oli - terve aasta - ei õnnestunud pea-aegu midagi). Need venekeelsed raamatukesed ei anna paraku suurt midagi - kaartide mastaabid on kohutavalt suured ja kirjeldatavad olukorrad suhteliselt üldised. Nii, et ega polegi nagu miskit erilist selles liinis ette võtta. Jääb üle vaid veel elusolevaid elanikke intervjueerida ja siis neist killukestest, oma analüütilist mõtlemist kasutades, mingi pilt kokku luua. Aga kerge ei saa see mitte olema! Ja AEG TÕÕTAB MEIE KAHJUKS!
2. Rajati 1944.a suvel (august) lühikese aja jooksul alates Punaarmee pealetungi algusest Pankjavitsa alt (alates vist 10. või 11. augustist - ei mäleta täpselt, pole märkmeid käepärast).
3. Informatsioon pärineb ramatust "Nad läksid rinde paremal tiival" (s.o. vana, veneaegne raamat - 1973) ja ca. 10 selle piirkonna kohaliku elaniku mälestuste üleskirjutustest (viibisin ise kohapeal, ja ise nad mulle omakäeliselt näitasid neid kohti ja andsid kommentaare).
Muide, mis puudutab teavet lahingutegevusest Lõuna-Eestis 1944.a-l, siis tegelikult on seda tõesti võrratult vähe (üritasin ise Saksamaal viibides vastavat infot saada, ja kuigi mul selleks piisavalt aega oli - terve aasta - ei õnnestunud pea-aegu midagi). Need venekeelsed raamatukesed ei anna paraku suurt midagi - kaartide mastaabid on kohutavalt suured ja kirjeldatavad olukorrad suhteliselt üldised. Nii, et ega polegi nagu miskit erilist selles liinis ette võtta. Jääb üle vaid veel elusolevaid elanikke intervjueerida ja siis neist killukestest, oma analüütilist mõtlemist kasutades, mingi pilt kokku luua. Aga kerge ei saa see mitte olema! Ja AEG TÕÕTAB MEIE KAHJUKS!
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Lisan siiski eelnevale, et osaliselt leidsid need positsioonid kasutust ka hiljem ning neilt taanduti alles pärast Punaarmee Läbimurret V-Emajõel. Eelpoolnimetatud väide peab paika näiteks positsioonide kohta Mõniste piirkonnas. Kuna tegu ei olnud väga kapitaalselt ettevalmistatud kaitsesüsteemiga, siis võib punaste nii pikaajalist seisu neil positsioonidel põhjendada tõsiasjaga, et rünnaku põhisuund oli läände, üle V-Emajõe, Eesti mandriosas asuvate taanduvate Saksa relvajõudude "kotti" võtmiseks.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
-
- Uudistaja
- Postitusi: 7
- Liitunud: 13 Juun, 2007 8:24
- Asukoht: Valgamaa
- Kontakt:
No eks kohalikud ole need kes asjast sealkandis kõige rohkem teavad. Kui just tegu ei ole "külajutu" laadi jutugametsakorraldaja kirjutas:Tellingumäelt edasi Koiva ääres on esimese ilmasõja aegsed kaevikuliinid. Vähemalt kohalike sõnul. On teispool mustajõge ka kaevikuid ja tranzeesid ja mida iganes. Nood teisest ilmasõjast.
Tõstan teema uuesti üless, sest endalgi huvi augustis 1944 Lõuna-Eestis toimunu vastu. On teada mitmed kohad, kus toimusid lokaalsed konfliktid, tänases mõistes viivituslahingud. Kalvo raamat on lugemise aga kahjuks Vastseliina-Lepassaare kohta annab vähe infot, nagu oleks sõda muuseas üle sõitnud. Vähemasti on raamatus mainitud vene üksusi ja nende liikumist. Oskab keegi anda täiendavat infot toimunu kohta või viidata allikatele, mida tuleks uurida?
Kui on probleem, tõmba lõuga
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 12 külalist