Püstoli tagasilöök
Püstoli tagasilöök
Tere!
Mind ajendas uut teemat tegema küsimus, millele pole vastust saanud.
Plaanin hakata relvaluba tegema ning seoses sellega on vaja ka tulevane püstol välja valida, mis soetusloa saamisel ära osta. Kuna püstol on selline asi, mida üheks aastaks ei osta, mõtlen Walther PPS peale.
Siit ka küsimus: olen siiani nimetatud püstolit ainult internetis leiduvatel piltidel ja videotel näinud ning nendel on näha järgmine iseärasus: kelku tagasi tõmmates liigub relvaraua esimene ots pisut ülespoole - s.t. ei ole enam paralleelne püstoli laskesuunaga. Olen sama täheldanud ka teiste väikesemõõduliste püstolite puhul. Miks see nii on?
Tänan tähelepanu eest!
Mind ajendas uut teemat tegema küsimus, millele pole vastust saanud.
Plaanin hakata relvaluba tegema ning seoses sellega on vaja ka tulevane püstol välja valida, mis soetusloa saamisel ära osta. Kuna püstol on selline asi, mida üheks aastaks ei osta, mõtlen Walther PPS peale.
Siit ka küsimus: olen siiani nimetatud püstolit ainult internetis leiduvatel piltidel ja videotel näinud ning nendel on näha järgmine iseärasus: kelku tagasi tõmmates liigub relvaraua esimene ots pisut ülespoole - s.t. ei ole enam paralleelne püstoli laskesuunaga. Olen sama täheldanud ka teiste väikesemõõduliste püstolite puhul. Miks see nii on?
Tänan tähelepanu eest!
hästi lühidalt ja ülevaatlikult: see on seotud püstoli tagasilöögienergia optimaalse rakendamisega ümberlaadimiseks, võimaldades samas rakendada kuulile maksimaalset võimalikku kineetilist energiat. reaalssus on aga selline, et ehkki relva raud nihkub ümberlaadimise käigus vertikaalselt ülespoole, on kuul selleks hetkeks "ammu" rauast välja lennanud ja selline raua nihe kuuli lennusuunda ei mõjuta.
kui keegi tahab, oskab ja peab vajalikuks veel detailsemat seletust pakkuda, siis palun väga. üldjuhul peaks aga eelmainitust piisama.
kui keegi tahab, oskab ja peab vajalikuks veel detailsemat seletust pakkuda, siis palun väga. üldjuhul peaks aga eelmainitust piisama.
Viimati muutis Satakas, 02 Aug, 2008 20:54, muudetud 2 korda kokku.
HIlisem täiendus: pagan, satakas jõudis ette kui oma romaani kribasin
See on tavaline asi kõigil eraldi rauaga püstolitel. Eraldi tähendab seda et raud kui selline on eraldi detail ning relva lahti võttes eraldub ilma tööriistadeta.
Tuleneb töömehhanismist - esimesed 3 mm (tavaliselt) liiguvad raud ja kelk koos tagasi, kuna nii on kogumass suurem ning vastavalt liikumine aeglasem, mis teeb ka kogu löögi pehmemaks ja vähem koormavaks, seda siis relva materjalidele. Peale seda algab raua eraldumine kelgust. Vaata, on küll erinevaid lahendeid, kuid raua all, kambri juures, on nagu sisselõigatud soon. Vaata pilti, saad aru.

raua tagumine ots sõidab ühe tihvti peal ning piisavalt tahapoole minnes (lahutuspunktini jõudes on ka rõhk relvaraua kambris ja õõnes langenud piisavalt madalale, niiet enam ei ole kesta purunemise ohtu) liigub raua tagumine ots alla (soon liigub ülespoole), lahutades sellega raua kelgust. Raud on, muidu, kelguga ühenduses paari robustse hamba abil, kambri kohal (vähemalt minu CZ75 puhul). Edasi liigub kelk ise taha lõpuni välja, eemaldades kambrist kesta ning heites selle välja. Taandurvedru toimel liigub ette tagasi, haarates salvest uue padruni ja selle kambrisse lükates. Kui on tühi salv sees, jääb ka kelk taha asendisse.
Tavaline Browning tüüpi mehhanism. Võimaldab kasutada tugevamat moona, sest tavalisel Blowback (nagu Makarov) mehhanismil tulevad praktilised kasutuspiirid ruttu ette ning 9x18 (Mak moon) on prakt ülemine piir.
Eks mõni tegelik relvasepp parandab kui puusse panin.
Teiseks, miks Sa relva soetad, kui isegi relva toimimist ei tunne? Ei nori, lihtsalt sportlik huvi.
See on tavaline asi kõigil eraldi rauaga püstolitel. Eraldi tähendab seda et raud kui selline on eraldi detail ning relva lahti võttes eraldub ilma tööriistadeta.
Tuleneb töömehhanismist - esimesed 3 mm (tavaliselt) liiguvad raud ja kelk koos tagasi, kuna nii on kogumass suurem ning vastavalt liikumine aeglasem, mis teeb ka kogu löögi pehmemaks ja vähem koormavaks, seda siis relva materjalidele. Peale seda algab raua eraldumine kelgust. Vaata, on küll erinevaid lahendeid, kuid raua all, kambri juures, on nagu sisselõigatud soon. Vaata pilti, saad aru.

raua tagumine ots sõidab ühe tihvti peal ning piisavalt tahapoole minnes (lahutuspunktini jõudes on ka rõhk relvaraua kambris ja õõnes langenud piisavalt madalale, niiet enam ei ole kesta purunemise ohtu) liigub raua tagumine ots alla (soon liigub ülespoole), lahutades sellega raua kelgust. Raud on, muidu, kelguga ühenduses paari robustse hamba abil, kambri kohal (vähemalt minu CZ75 puhul). Edasi liigub kelk ise taha lõpuni välja, eemaldades kambrist kesta ning heites selle välja. Taandurvedru toimel liigub ette tagasi, haarates salvest uue padruni ja selle kambrisse lükates. Kui on tühi salv sees, jääb ka kelk taha asendisse.
Tavaline Browning tüüpi mehhanism. Võimaldab kasutada tugevamat moona, sest tavalisel Blowback (nagu Makarov) mehhanismil tulevad praktilised kasutuspiirid ruttu ette ning 9x18 (Mak moon) on prakt ülemine piir.
Eks mõni tegelik relvasepp parandab kui puusse panin.
Teiseks, miks Sa relva soetad, kui isegi relva toimimist ei tunne? Ei nori, lihtsalt sportlik huvi.
Viimati muutis Medusa, 02 Aug, 2008 20:54, muudetud 1 kord kokku.
ehkki kirjeldatud nüanss pole antud kontekstis eluliselt oluline, ei julgeks ma selle peale just mürki võttaMedusa kirjutas:See on tavaline asi kõigil eraldi rauaga püstolitel. Eraldi tähendab seda et raud kui selline on eraldi detail ning relva lahti võttes eraldub ilma tööriistadeta.

muus osas ütlesid aga arusaadavalt just seda, mis mul sõnaseadmisviitsimatuse tõttu ütlemata jäi. tänan.
Hei ja tänud kiirete vastuste eest!
Relva soetan lihtsalt praktilisest vajadusest vara kaitseks. Tööpõhimõtet päris peensusteni veel ei tunne tõesti (alles õpin), kuid samas selliselt liikuva rauaga püstolit pole lihtsalt veel kohanud. Hetkel olen varunud piisavalt aega, et erinevaid püstoleid tundma õppida ning nende seast sobivaim välja valida.
Arvasin isegi, et kuul on rauast selleks ajaks "ammu" lahkunud, kui raud sellisesse asendisse liigub, seega mõisteti minu muret päris täpselt. Tänud!
Relva soetan lihtsalt praktilisest vajadusest vara kaitseks. Tööpõhimõtet päris peensusteni veel ei tunne tõesti (alles õpin), kuid samas selliselt liikuva rauaga püstolit pole lihtsalt veel kohanud. Hetkel olen varunud piisavalt aega, et erinevaid püstoleid tundma õppida ning nende seast sobivaim välja valida.
Arvasin isegi, et kuul on rauast selleks ajaks "ammu" lahkunud, kui raud sellisesse asendisse liigub, seega mõisteti minu muret päris täpselt. Tänud!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline